Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muutus kodusõjaks(1642-1648) · Kuningas polnud sõjas edukas ja põgenes sotimaale · Cromwell oli edukas ning hõivas parlameni ja võttis endale võimu Inglismaa vabariik · V õim oli cromwelli käes · Diktatuur · Puritaanlus · Suur segadus ning võim anti Stuartitele tagasi Kuulus Revolutsioon (1688) · Troon läks Hollandi väejuhile Oranje prints Wilhelmile · 1688 sai kuningaks William III · ,,Õiguste deklratsioon"- see pani paika kuniga võimupiirid INGLISMAAST SAI PARLAMENTAARSE MONARHIAGA RIIIK. 18.saj · Inglismaast on saanud tugev parlamentaarse monarhiaga riik · Inglismaast on saanud koloniaalriik · Inglased kaotavad suured valdused Ameerikas · 1760ndatest saab Inglismaal alguse tööstuslik pööre
parlamendi laiali. 1658 Cromwell suri, pärandades oma võimu oma pojale Richardile, kes loobus troonist. Inglismaal taastati kuningavõim ja troonile asus hukatud kuninga poeg Charles II(1660-1685). Uus kuningas kuulutas välja usuvabaduse. Taastati parlamendi ülemkoda, alamkotta tulid kahe aasta jooksul jälle rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis moodustusid kaks rühmitust: troonid ja viigid, kellest hiljem moodustusid erakonnad. Inglismaal kehtestus parlamentaarne monarhia. Kuulus revolutsioon: peale Charles II võimule saanud James II ärritas rahvast katoliku usku astumisega- parlament näitas oma jõudu ja kutsus troonile James II vanema tütre Mary. 1688 novembris saabusid Mary ja tema abikaasa Oranje Willem Londonisse. James II põgenes Prantsusmaale, enne kroonimist allkirjastas valitsejapaar õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. 1689 nimetati
saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13. saj 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14. saj 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15. saj 1455-1485 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule.
saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13.saj · 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14.saj · 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15.saj · 1455-1487 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16.saj · 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule.
· Aktiivne, kuid ebaedukas välispoliitika (sõjad Hispaania, Prantsusmaa, soti mässuliste vastu) · Usulistelt veendumustelt toetas anglikaani kirikut (kuid polnud otseselt ei puritanismi ega katoliikluse vastu) · Konflikt parlamendiga (1629- 1640 "11 türanniaastat") · Kodusõda, 30.01.1649 kuninga hukkamine Inglise kodusõda 1642(40)-1649 · Kodusõja põhjused (vt. eelmine slaid) · Kodusõja pooled: KUNINGAS PARLAMENT ja OLIVER CROMWELL vana maa-aadel uusaadel, kodanlus anglikaani kirik puritaanid Põhja- ja Lääne-Inglismaa Lõuna- ja Kagu-Inglismaa (London) kavalerid ümarpead · Kodusõja etapid: 1640-1642 rahulik etapp (parlamendis) 1642-1646 I kodusõda (lõppes kuninga lüüasaamisega, tema põgenemisega, sotlased andsid ta välja
8.PARLAMENTISMI ARENG INGLISMAAL 17. sajandi algus: palju traditsioone parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus parlament koosneb 2-st kojast 1. alamkoda 2. Lordide koda ülemkoja funktsioonidega puhkes võitlus parlamendi õiguste ümber tekkisid konfliktid ja puhkesid kodusõjad Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale Parlament ja Stuartite dünastia: 1603. aastal sai Inglismaa valitejaks soti kuningas James VI (troonile James I-na) ta oli veendunud et ta on monarh Jumala armust tema jaoks vastuvõtmatud olid inglise parlamendi õigused Parlamendi tähtsaim õigus oli maksude määramine Laiemad majandusprobleemid olid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid
......................................................9 3.1. Sõjategevuse algus.................................................................9 3.2. Parlamendi võit kodusõjas.......................................................10 3.3. Parlamendi ja sõjaväe konflikt..................................................12 4. KUNINGA HUKKAMINE......................................................14 5. INGLISMAA RIIGUIKORRALDUS SÕJA LÕPPEDES...................15 5.1. Inglise Vabariik...................................................................15 5.2. Restauratsioon.....................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................17 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on uuritud Inglismaa ajaloo ühe suurima poliitilise kriisi
PARLAMENTARISMI AREN INGLISMAAL (2.ptk) Stuartite dünastia algus Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal
Kõik kommentaarid