Inglise keele virtuaalne õpe (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

61

docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Teine on tööränne, mille eesmärgiks on välismaal töötamine, et raha teenida.  1. Mis on õpiränne? Õpiränne on tõhus pedagoogiline meede ja teadlikult korraldatud tööjõu vaba liikumise edendamise vahend, mis kestab kindla ajaperioodi ja mille kaudu viiakse ellu nii formaalses kui ka mitteformaalses keskkonnas erinevaid harivatel eesmärkidel õppimisprojekte ning tegevusi. Õpirändel on erinevaid vorme - füüsiline või virtuaalne ränne, riigi sisene või väljaränne. Ja õpirände väljund peaks eelkõige olema inimese areng. 2. Mis on õpirände eesmärk? Õpirände eesmärk on inimeste väärtuse tõstmine – aidata neil õppida oskusi, mis tõstab nende tööalast konkurentsivõimet. Aga ka erinevate rände liikide piires uusi teadmisi, oskusi ja pädevusi saama läinute osas hinnata õpirände kogemuse tõhusust tööjõu vaba liikumise edendajana. Õpirändes osalejad

Nõustamine

34

doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on madal eesti keele õppimise tase, lapsed õpivad eesti keelt, et sooritada eksamit, teist perspektiivi nad ei näe, võime tuua sellise näidise, nagu koolid Ida-Virumaal, seal õpitakse eesti keelt ainult eksami sooritamiseks. Aga õpilased vajavad ka kommunikatiivset õpet, on märgatav, et enamik eesti keele õppijatest ei suuda väljendada oma mõtteid, selle põhjus on nende teadmatus ja kartus. Keelekümbluse programm see on nagu ,,Samm tulevikku", see aitab õpilastel tunda end

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse

64

doc

Uurimistööde korraldamine

uurimistööde protsessi koordinaator ­ õpetaja, kelle kohustuseks on tähtajalise ajakava väljatöötamine ja selle jälgime, kontakt õpilastega ja õpetajatega, kollokviumiteks ja kaitsmiseks vajalike materjalide ettevalmistamine, kontakt õppealajuhatajaga uurimistöö erinevate etapiliste ürituste planeerimisel (sissejuhatavad loengud, kollokviumid, kaitsmine); õpetajad ja kooli töötajad ­ uurimistööde juhendamine ja retsenseerimine; arvutiõpetaja, eesti keele ja võõrkeeleõpetajad ­ erinevatel uurimistööde etappidel õpilaste juhendamine ja tagasiside (hindena või punktidena); raamatukogutöötaja ­ uurimistööde edastamise korraldamine õpilasretsensentidele ja õpetajatele-retsensentidele ning juhendajatele hinnangu  20 saamiseks, valminud uurimistööde elektroonilise kataloogi koostamine,

Uurimistöö

159

doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Guermandi (Emilia Romagna Piirkondlik Kultuuriamet, Itaalia); Cary Karp (Euroopa Muuseumivõrgu Infokeskus, Rootsi); Emmanouil Karatzas (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Sofia Karagiorgoudi (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Oleg Missikoff (Luissi Ülikool, Itaalia); Maurizio Vittoria (Veneetsia Püha Markuse Raamatukogu, Itaalia); Andrea Vituzzi (Luissi Ülikool, Itaalia). Inglise keele toimetajad: Tanya Pacsoo, Ciaran Clissmann Võrguversioon Maria Teresa Natale, Andrea Tempera © 2003 Minerva Project http://www.minervaeurope.org/publications/qualitycriteria1_2draft.htm Tänusõnad Eriti tänatakse järgmisi isikuid nende abistava panuse eest: Jean-Claude Blommaert (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Petra Boekstal (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Josè Borbinha (Portugali Rahvusraamatukogu); Stéphane

Kultuurilugu

544

pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

. . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused 13 2 Miks suhtlus toimib 15 3 Fikseeritud koodi mudel 18 3.1 Suhtluse tööpõhimõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.2 Keele olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.3 Keele ja kõne seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.4 Sõna ja mõtte seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.5 Tähenduse olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 3.6 Keele tekkimine ja muutumine . . . . . . . . . . . . . 21 3

Inimeseõpetus

55

doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

............................14 LISA 3. Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses ­ Ivika Hein........... .20 LISA 4. Uurimistöö spetsiifika ajaloos ­Tiiu Ojala ......................................... .22 LISA 5. Valik ideid õpilaste uurimistöödeks ­ Anu Toots ..................................31 LISA 6. Uurimistöö põhikoolis ­ Anu Toots ........................................... ..34 LISA 7. Projektitöö võimalusi eesti keele õppes ­ Krista Nõmmik, Ülle Salumäe......45 LISA 8. Näiteid kooli loovtööde temaatikast ­ Anne Ermast ............................. 51 55 SAATEKS 2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö

Eesti keel

80

pdf

03Sisu481 560

Walter scott. Georg Lukácsi järgi on sellise peategelase ülesanne viia kahe vastasseisus oleva sotsiaalse jõu vahel liikudes need kaks kokkupõrkeni, mil- lest saab siis ajalooromaani keskne ajalooline konflikt (Lukács 1983: 36). Et seda rolli täita, ei ole scotti peategelased Lukácsi järgi kunagi silmapaist- vad ajaloolised isikud, vaid „keskpärased inglise džentelmenid” (Lukács 1983: 33). „tasuja” jaanus ei ole küll ei tüüpiline ega keskpärane, vaid sotsiaalselt erandlik, kuid ka tema ülesanne „tasujas” on võimaldada erinevate seisuste kokkupõrget. scotti tegelane on tavaliselt ühe vastasseisu sattuva osapoole liige, kes sõl- mib ajutiselt vähemasti emotsionaalse liidu teise poolega. näiteks scotti esi-

Kategoriseerimata

106

pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

erinevate tegevuste korral on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Ambivalentsete (mitmetähenduslike) kujundite loomisega on näinud vaeva eelkõige nägemisillusioonide konstrueerijad. Nad on leiutanud palju olukordi, millistes näivus ja tegelikkus halvasti kokku langevad või kus üht ja sama asja on võimalik tunnetada üpriski erinevalt. Võrreldes visuaalsete kujutiste valdkonnaga on kuulmise ja keele vallas ambivalentsust raskem tekitada. Beebide visuaalset maailma on uuritud äsja roomama õppinud imikute asetamisega visuaalsele kaljule. Beebid tunnetavad väga hästi nähtavat üleminekupiiri laua pinna ja põrandapinna vahel, kui neid õhutatakse roomama mööda kahe laua vahele asetatud tahvelklaasi. Selles mõttes on imikud sama terased kui kassipojadki. Mõlemate puhul on ilmselt tegemist kaasasündinud võimega tajuda nähtava maailma ulatumist sügavusse.

Psühholoogia alused

Meedia

Kommentaarid (0)