Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Infovoldik Musträstast (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Mustr%C3%A4stas
http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/8linnule/mustr.ht m
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TURMER2.ht m
Punane raamat Tallinn „Valgus“ 1982 lk 204
MUSTRÄSTAS
Musträstas...
...ehk turdus merula on levinud peaaegu kogu Euroopas, v.a Põhja- Skandinaavia ja suurem osa Soomest.
Välimus
Musträstas on umbes hallrästa suurune ja kuldnokast suurem must või tumepruun , võrdlemisi pika sabaga lind. Isalind on süsimusta sulestiku, kollase silmarõnga, kollase noka ja tumepruunide jalgadega .
Emaslinnud on valdavalt pruunisulelised, valkja kurgualuse ja ookrivärvi tumedatähnilise rinnaga.
Pesitsus
Musträstas pesitseb leht- ja segametsades, puisniitudel, parkides, kalmistutel ja linnade suuremates aedades . Ta ehitab oma pesa üsna madalale põõsasse või tihedale noorele puule, kännule, haohunnikusse, puuriita jm.
Pojad
Musträstas muneb pessa 3-5 muna, tavaliselt 4. Munad on sinakasrohelist
värvi punakuspruunide tähnidega. Pojad kooruvad tavaliselt paari päeva pärast.
Toit
Musträstas toitub tavaliselt maas , kust otsib lehekõdust igasuguseid putukaid ja limuseid. Suvel ja sügisel ei põlga ka marju ja pehmeid puuvilju. Musträstad suudavad ainsatena rästastest
Infovoldik Musträstast #1 Infovoldik Musträstast #2 Infovoldik Musträstast #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JuluvanaHD Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
64
ppt

Laululinnud

Musträstas Saabub meile märtsi keskelt aprilli alguseni. Vähesed musträstad ka talvituvad Eestis. Sügisene ränne algab neil septembris ja kestab novembrini. Musträstas pesitseb Euroopas, Aasias ja PõhjaAafrikas, ta on inimese poolt viidud ka Austraaliasse ja UusMeremaale. Talvituvad Inglismaal ja mujal LääneEuroopa maades, Aasia kesk ja lõunaosas ning Põhja Aafrikas. Isaslinnul on kollane nokk, sulestik on must ilma läiketa. Emaslinnu nokk on pruunikasmust, sulestik on seljalt tumepruun ja kõhualune on laiguline. Maapinnal kulgeb ta hüpates või kiiresti joostes, tihti peatub ja ajab saba püsti.

Bioloogia
thumbnail
98
docx

Linnuvaatlus ja uurimistöö

.................................................................................35 2.4.9.3. Laanerähn (Picoides tridactylus)...............................................................................36 2.4.10. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: rästaslased (Turdidae).............................37 2.4.10.1. Punarind (Picoides tridactylus)................................................................................37 2.4.10.2. Musträstas (Turdus merula).....................................................................................38 2.4.10.3. Hallrästas (Turdus pilaris).......................................................................................39 2.4.11. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: kärbsenäplased (Muscicapidae)..............40 2.4.11.1. Ööbik (Luscinia luscinia).........................................................................................40 2.4.12

Loodus
thumbnail
28
doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

Liigid, keda peaks tundma: 1Teder Tetrao tetrix Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid väiksema kurna. Mai teisel

Eesti linnud
thumbnail
14
docx

Linnud

Siia pane koolinimi Linnud (Referaat) Koostaja: Juhendaja: Koht, aasta Sisukord Header and footer ; nimi · Leevike · Kiivitaja · Jäälind · Musttihane · Rohevint · Vesipapp · Ööbik · Urvalind · Pöialpoiss · Nurmkana 2 Header and footer ; nimi Leevike Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga. Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike on levinud kogu Euraasias. Eestis on ta tavaline, kuid ta levik on hajus. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses. Põhitoiduks on seemned, võ

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun