.7 Erinev võib olla situatiivsuse aste. Standardiseeritud mallid, unikaalsus. Personaalselt ja .(sotsiaalselt orienteeritud teabelevi(isiksuse aspekt Massikommunikatsioon on retiaalne, massiline, tehniliselt ja organisatsiooniliselt vahendatud ühepoolne institutsionaliseeritud levitamine hajutatud auditooriumile. Teadete iseloom on .universaalne, avalik, mittesituatiivne, standardiseeritud ja sotsiaalselt orienteeritud .Sotsiaalse teabe sisu ning isiksuse teabeväli Sotsiaalne teave inimpõlvede kogemus ja kaasaegse ühiskondliku tunnetuse resultaat. See on teadus, filosoofia, religioon, kunst, poliitika. Sotsiaalses teabes saab eristada kolme erinevat aspekti: teadmised, väärtused/hinnangud, normid/eeskirjad/mallid. Kogu see moodustab tervikliku maailmapildi. Saab anda hinnanguid. Kõik need aspektid pole aga võrdselt olulised ja püsivasisulised. Mingid kindlad faktid jäävad ellu, aga mingid õpitud asjad võivad ununeda, kui neid enam kasutama
utilitaarse poliitiis filosoofiaga. Iseregulatsiooni mehhanism (J. Milton) vabalt väljendatud tõde võidab kindlalt eksimuse, kui mõlemad saavad end vabalt väljendada. 19. saj lõpuks ja 20. saj alguseks oli selge, et valitsuse sekkumise kõrvaldamine oli ka potentsiaalne relv inimeste vabastamise vastu majanduslikest ja poliitilistest ahelaist. Selle asemel, et olla vahend vabaduse ja demokraatia edendamiseks, sai pressivabadusest üha enam rahategemise ja propaganda vahend. 25. Normatiivsed meediateooriad: autoritaarne, liberaalne ja sotsiaalse vastutuse teooria Aluseks oli väide, et ajakirjandus võtab alati omaks nende sotsiaalsete ja poliitiliste struktuuride vormi ja värvingu, mille keskel ta tegutseb. Autoritaarne teooria. Selle kontseptsioonil puudub suures osas teoreetiline sisu. Igal ühiskonnal on õigus säilitada avalik rahu ja kord, seega on ühiskonnal ka täielik õigus keelustada ohtliku tendentsiga arvamuste propageerimine.
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4....................................................................
Motivatsiooniteooriates püütakse leida vastust kahele küsimusele: mis on inimese tegutsemise põhjuseks? ja miks eelistatakse ühte tegevust teistele? (Vadi, 1997: 92). Vaatleme järgnevalt kolme tuntumat motivatsiooniteooriat, mille väljaarendajateks olid Abraham Maslow, Sigmund Freud ja Frederic Herzberg. Maslow’ motivatsiooniteooria. Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet (vt. joonis 21). PÜÜTAKSE VÄLTIDA: • nälga, janu • ohtlikkust • kriitikat • läbikukkumist • igavust • ebamugavust • ahistamist • mittemõistmist • küündimatust • sõltuvust • tülikust • hirmu • piinlikkust • süütunnet • kasutust
juhtimine, allüksuse tasand. Henri Fayol - ettevõtte kõik põhiosad ja tasandid. Max Weber - suur ametlik organisatsioon, reeglid ja juhendid, bürokraatia ja erapooletus. Uusklassikaline teooria: Elton Mayo ja Fritz Roethlisberger - mitteametlik organisatsioon ja inimsuhted; Douglas McGregor jt - inimene on organisatsiooni vara. Moodne teooria - välismõjudele avatud inimsüsteem: Norbert Wiener jt - organisatsioon ja väliskeskkond, tagasiside, süsteem, suhtlemine, otsustamine, tasakaalustamine, kultuur. (Loeng) 7 Joonis 8. Juhtimisteooria tugipunktid (Üksvärav, 2004) Tegevuslik juhtimisteooria - probleemi lahendus lähtub juhist ja tema tegevusest, toetub varasematele kogemustele. Tegevus jaguneb osategevusteks. Arvutuslik juhtimisteooria - probleemi lahendus lähtub matemaatilistest ja statistilistest
Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest. Eesaju on kõige suurem aju osa. Silmatorkavaidinimaju osa on uuem ajukoor e neokorteks. Ajukoor moodustab 80% peaajust. Eesaju poolkerad koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest ning need jagatakse sagarateks: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Iga psüühiline funktsioon ning selle mitmekesisus tagatakse paljude tuumade vahel moodustuvate koostöövõrgustike talitusega. 4.2. Närvirakkude ehituse ja talituse põhimõtted Aju koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Närvirakud arenevad tüvirakkudest ning rändavad ajus enda tegevuspaikadesse. Peale närvirakkude on ajus ka gliiarakud ning neil on närvirakkude passiivse abistamise roll. Närvirakke on ajus peaaegu sada miljardit ning ühel närvirakul on side mitme tuhande närvirakuga. Virgatsained e. neurotransmitterid on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotensiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
ekspluateerib töölist. Võõrandumine Inimese olulisim omadus on võime teha mitmekülgset tööd. Kapitalismi tingimustes ei saa tööline seda omadust rakendada, kuna töölise töö vabrikus on ühekülgne ja tema jaoks vastumeelne. Tööline seega võõrandub oma tööst (ta ei kontrolli seda) ja töö produktist (tema poolt loodud produkt on tema jaoks täiesti võõras). Ühiskonna areng Ajalugu kujutab endast tootmisviiside vaheldumist. Marxi põhjal võib eristada viit ühiskonnatüüpi e. tootmisviisi e. formatsiooni, mis peaksid vahelduma allpool toodud järgnevuses: - ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne kommunism); - orjanduslik ühiskond (orjapidajate ja orjade klass); - feodalism (feodaalide ja talupoegade klass); - kapitalism (kapitalistide ja tööliste klass); - kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism). Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas joones seoses inimeste arvu kasvuga ja tööriistade ning
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
teisele. Teksti sidusus, et kas ta väljendab mingit mõtet. Teha tekst jõukohaseks sihtrühmale on oluline! Vestluse analüüs - mis on ütluse motiiv, eesmärk, strateegia, sõnastus, ja siis tuletame (meelde), mis jäi välja ütlemata, aga kuidagi saab tõlgendada/tuletada jne. Suhtlemisõpetus on teglt meie metoodikas suht nõrk! Arvutilingvistika keeleüksuste struktuur, semantika, arvutiprogrammid omavahel seoses või üritab olla vähemalt. Tekst kui teabeväli. PsL - - kliiniline keeleteadus. Kliiniline keeleteadus: kõnehälvete uurimine lingvistiliste meetoditeka Neurolingvistika, keelekasutuse aeose kõnetegevust juhtivate piirkondadega ajus; lokaalne kahjustus avaldumine. (kõneloome ja taju operatsioonid), nende (keelekasutus, keele jne areng/lagunemine) ... (vaata slaidilt) PsL psühholoogia Kuidas lõimub see psühholoogiaga. Missugusele psühholoogilisele teooriale toetub psüholingvitsline teooria. Kognitivne PS
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
näiteks kooli võimlas, mille see firma sponsorluse korras oma raha eest ehitanud. · Maksumaksja raha ei tohi kasutada maksumaksja eksiteele viimiseks. Teisisõnu maksumaksja raha eest ei tohi teha varjatud propagandat. 8 Maailmas on riike, kus suhtutakse maksumaksja raha eest propaganda tegemisse teisiti, kuid Eestiga sarnase kultuuriga riikides, näiteks Põhjamaades, on see keelatud. See põhimõte on ka arusaadav, sest kui maksumaksja soovib oma raha eest näha häid valitsemistulemusi, pole ta kindlasti nõus sellega, et riik hakkab neid tulemusi reklaami või propaganda abil ilustama. Maksumaksjal on õigus näha tegelikkust. Tegemist on sedavõrd tundliku teemaga, et isegi "riiklik suhtekorraldaja" on skandinaavia maksumaksja jaoks kahtlust äratav väljend
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
sellele, et kõiki sotsiaalseid, tehnilisi ja füüsilisi nähtusi saab vaadelda süsteemina, millele on omane teatud struktuur. Süsteemi mõiste edasiarendamine ja viimistlemine aitas mõtestada sotsiaalseid, tehnilisi ja füüsilisi nähtusi. Süsteemianalüüsi areng peale II MS aitas kaasa süsteemkäsitluse arengule. John von Neumann ja Oskar Morgenstern arendasid mänguteooria, mis võimaldas näha ühiseid struktuure suures hulgas sotsiaalsetes ja majanduslikes situatsioonides. Norbert Wiener määratles uudsel viisil informatsiooni rolli loomulikes ja tehissüsteemides. Ta näitas et paljud süsteemid pole mõjutatud vaid mehaaniliste jõudude poolt, vaid informatsiooni mõjust (tagasisidest) süsteemi juhtelementidele. Claude Shannoni informatsiooniteooria, avaldati kahes artiklis ja 1949a raamatuna, mille Shannon kirjutas koos Warren Weaveriga. See käsitle informatsiooni edastamise tehnilist efektiivsust. SÜNDMUSED
pingeseisund muutub motiiviks, sundides tegutsema nii, et vajadus saaks rahuldatud. Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema.Motivatsiooniteooriates püütakse leida vastust kahele küsimusele: mis on inimese tegutsemise põhjuseks? ja miks eelistatakse ühte tegevust teistele? Maslow' motivatsiooniteooria. Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet MASLOW` VAJADUSTE HIERARHIA PÜÜTAKSE VÄLTIDA nälga, janu ohtlikkust kriitikat läbikukkumist igavust ebamugavust ahistamist mittemõistmist küündimatust sõltuvust tülikust hirmu piinlikust süütunnet kasutust haogust muretsemist ignoreerimist tunnustamatust keelatust
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa. Reklaam võib olla suunatud tootele või tootjale. Tootereklaam on tootja või turustaja sõnum toote toetamiseks, millega tuuakse esile
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4.õpetamisviiside (meetodite ja praktika) ning õpilastele üldise lähenemise väljavalimine ja rakendamine töös klassiga. Enne õpetamist ja õpetamise ajal. 5.õpilaste õpi- ja kasvatustulemustele hinnangu andmine. Pärast õpetamist.