Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond. (0)

Sarnased õppematerjalid

41

docx

IKT põhimõisted

1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) ­ mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave ­ on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja

Infotehnoloogia

19

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Erandiks on B-ISDN võrgud, kus kasutatakse lairibaülekannet. 1.3.2.4 Erinevad võimalused Interneti ühenduse loomiseks: telefoniliin, mobiiltelefon, kaabel, raadioside, satelliitside. 1.3.2.5 Lairibaühenduse iseloomulikud omadused: alati sees, tavaliselt kindel tasu, suur kiirus, kõrgem sissetungi oht. 1.4 IST igapäevaelus 1.4.1 Elektroonikamaailm 1.4.1.1 Termini ,,info- ja sidetehnoloogia (IST)" tähendus. IT (Information Technology) ­ infotehnoloogia. Infotehnoloogia on termin, mis katab kõiki digitaalse informatsiooni loomise, salvestamise, edastamise, tõlgendamise ja käitlemise valdkondi. Termini "infotehnoloogia" alla käivad nii telefonitehnika kui arvutustehnika. Side (Communications). · Informatsiooni edastamine kasutajate või protsesside vahel vastavalt kokkulepitud reeglitele. · Tehnikavaldkond, mis tegeleb andmete esitamise, edastamise, interpreteerimise ja töötlemisega isikute, kohtade, masinate jne

Arvutiõpetus

70

pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

Informaatika

282

pdf

Mikroprotsessortehnika

1.6.2. Algoritmide aparatuurne realiseerimine 51 1.6.3. Programm- ja mikroprogrammjuhtimine 57 1.6.4. Algoritmide programmiline realiseerimine 60 4 2. MIKROPROTSESSORID 61 2.1. Mikroprotsessorite ja arvutite ehitus 61 2.1.1. Põhimõisted 61 2.1.2. Arvuti põhiplokkid ja siinid 63 2.1.3. Töötsüklid 65 2.2. Mikroprotsessori tööpõhimõte 67 2.2.1. Protsessori ehitus 67 2.2.2. Registrid ja nende otstarve 68 2.2.3. Ajadiagrammid 71 2.2.4. Käsu- ja andmevormingud 72 2.2.5

Tehnikalugu

159

doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu

1072

pdf

Logistika õpik

tilise käsitluse ja logistikatoimingute korralduse praktilise külje vahel. Kogu õpikus esitatav materjal on jaotatud temaatiliselt üheksateistkümnesse peatükki. Õpikus on leidnud käsitlemist kõik logistika funktsionaalsed ja funktsiooniülesed valdkonnad, sealhulgas põhimõisted logistika ja tarneahela juhtimisest. Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

tilise käsitluse ja logistikatoimingute korralduse praktilise külje vahel. Kogu õpikus esitatav materjal on jaotatud temaatiliselt üheksateistkümnesse peatükki. Õpikus on leidnud käsitlemist kõik logistika funktsionaalsed ja funktsiooniülesed valdkonnad, sealhulgas põhimõisted logistika ja tarneahela juhtimisest. Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest

Baas Logistika

Kommentaarid (0)