" on jagatud neljaks osaks : · ,,Rõõmus pop" selles osas leidub väga palju erksavärvilisi guassmaale. · ,,Union-pop" esitab kahe rühmituse - ,,Visarid" ja ,,SOUP 69" kunstnike loomingut. · ,,Linnautoopia" see osa räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele. · ,,Avant-pop" seal võib kohata Kiwa näituseks valminud maalisarja vildikamaalid. 1969. aasta detsembris toimus Tallinnas kohvikus 'Pegasus' näitus, mille plakatil oli Leonhard Lapin kujutanud Campbelli supipurki. Sealt pärines ka näituse nimi ,,SOUP-69." Sedasama plakatit oli võimalik näha ka Kumu näitusel. Rühmitus ,,SOUP- 69" jättis endast maha väga tugeva märgi, teostadest otsustava pöörde ,,soojast" ja ,,hingestatud" kunstist ,,külma" ja ,,tehnitsistliku" mentaliteedi suunas. Rühmitus või endaga kaasa veidi hilinenult popkunsti-vaimustuse.
John Constable- st ning tema kuulsamatest teostest,et me saaks ikkagi mingi ettekujutuse mehest kelle maale hinnatakse maailmas nii kõrgelt.Pärast tutvustavat loengut liikusime 3 korruse B-tiiba kus meid ootas ees J.Constable kuulsad teosed. Väljaspool Suurbritanniat on Constable'i loomingut ulatuslikult välja pandud ainult 2002. aastal Pariisi Grand Palais' mis teeb näituse veelgi erilisemaks. Pärast 23.jaanuarit 2011 läheb näitus edasi Saksamaale ja Ameerika Ühendriikidesse. Näitus koosneb suures osas natuurist maalitud eskiisidest ja visanditest,mida hinnatakse pärast kunstniku surma enam kui lõpetatud teoseid.Väljasolevadest maalidest jäi silma kõige rohkem täismõõtmetes eskiis maalil "Heinavanker" .See on maalitud 1821.aastal ning üks tema kuulsamaid maale.Maal kujutab endast igapäeva tegevusi ja võitlusi eluolude parandamiseks.Nägin ka Constable teist kuulsat maali "Hüppav hobune" mis on maalitud 1825 aastal
" Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri alates ennemuistsest regilaulude ajastust kuni moodsa ja lärmaka kohvikukultruuri ning džässiajastu abstraktsuseni. Näitus rändab läbi ajastute ning emotsioonide puudutades nii ürgset Kalevipoega, maastikke, mõõdukust,vaikust, melanhooliat, värvide helikeelt kui ka džässiajastu ebakõla. Näituselt leiab erinevate kunstnike ja muusikute töid, pildimaterjali ning ka tsitaate.
Eesti Leegioni võitlejatel õnnestus selliseid rünnakuid korduvalt suurte kaotuste hinnaga tõrjuda sest taganeda polnud neil noortel meestel kusagile - nende seljataga oli Eestimaa. Punaarmee jõud jäid lõpuks siiski peale. • 2004.a. 20.juunil tähistas nüüd Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi nimetust kandev muuseum Lagedil oma 10. aastapäeva ja Vabadussõja lõppu tähistava Võnnu lahingu 85. aastapäeva. Sel puhul toimus sõjatehnika näitus ja mälestati Eesti iseseisvuse eest langenud sõjamehi. Tretjakovi galerii Muuseumi ajalugu algas 1856. aastal, kui vene kaupmees ja kunstikoguja Pavel Tretjakov alustas Vene kunstnike teoste kogumist. Ühed esimesed soetatud maalid olid Vassili Hudjakovi maal "Kähmlus Soome salakaubavedajatega" ja Nikolai Schilderi maal "Kiusatus". Aastal 1892 suri Pavel Tretjakovi vend Sergei. Testamendiga pärandas ta oma kogu vennale. Samuti oli testamendis kirjas, et
Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2009 Ühel külmal ja lumisel novembrikuu kolmapäeval seadsin oma sammud vanalinna, et külastada Eesti Loodusmuuseumit. Kohale jõudnud, märkasin, et parasjagu valmistutakse uue näituse avamiseks nii, et mul oli võimalus olla esimeste seas kes näeb näitust ,,Eesti kalad". Alustasin oma ringkäiku esimeselt korruselt ,,Eesti geoloogia" väljapanekuga. See näitus toob ilusti välja osa meie planeedi kujunemisest ja ajaloost. Ning samuti tutvustab Eesti geoloogilist ehitust ja maavarasid. Teisel korrusel alustasin ,,Maailma loomastik" näitusest. Kuigi väga pisike, oli väga oskuslikult välja toodud iga mandri kõige tuntumad isendid, ning paigutatud nad näiliselt nende loomulikku elukeskkonda. Kuigi tegu on Eesti loodusmuuseumiga, siis on meeldiv, et siiski killuke maailmast on ka meieni püütud tuua. Edasi liikusin näituse osa juurde ,,Sood"
Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs 2.2.6 Meediakajastused 2.2.7 Õpitoad 2.3 Näituse eksponeerimine mujal Eestis KOKKUVÕTE LISAD RESÜMEE KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS
MUUSEUM KAS VANAKRAAMI LADU VÕI AVATUD ÕPIKESKKOND SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MUUSEUM............................................................................................................................ 2 1.1. Muuseum kui mõiste....................................................................................................2 1.2. Ajalugu.........................................................................................................................3 2. MUUSEUM KUI ÕPIKESKKOND.......................................................................................4 3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS.......................................................................................6 KASUTATUD ALLIKMATERJALID......................................................................................7 1. MUUSEUM 1.1. Muuseum k
Selle aasta 28. aprillil külastasime klassiga seal samas haridusprogrammi „Maailma seletamine“ raames Denes Farkase näitust „Ilmne paratamatus“ (Ingl. K „Evident in Advance“). D. Farkas on Ungari päritolu Eestis elav ja töötav kunstnik, ning selle näitusega esindati Eestit ka Veneetsia 55. kunstibiennaalil. Näitus „Ilmne paratamatus“ on enim inspireeritud Bruce Duffy raamatust „The World As I Found It“ ning see koosnes mitmest osast: näitus, kino, kool, raamatukogu, ateljee ja kartoteek. Meile oli kaasa määratud ka giid, mille üle olen väga õnnelik, sest näituse mõtted vajasid arusaamiseks veidi seletamist ning need olid väga filosoofilised. Kuna Farkas tahtis oma karjääri algul saada arhitektiks, siis oli näitusel väga palju mõjutusi just arhitektuurist ning tavapärast kunsti, mida iga tavainimene mõistab kunsti all, seal ei olnud. Näituse osa, mis mulle enim meeldis ning meelde jäi, oli nimega „film“.
Kõik kommentaarid