...............................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.Infoteaduse arenguetapid....................................................................................................10 6.Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed.....................................................................................................................................11 7.Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo...........................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1
Ära kirjuta midagi punktide lahtrisse või üldse väljapoole vastuse lahtrit! NR Punkte Küsimus 1 Teisenda kahendsüs teemis arv 11011 kümnendsüs teemi 1+2+0+8+16=27 ja kümnendsüs teemis arv 79 kahendsüs teemi. 1111001=1001111 2 Kuidas nimetas Aristoteles järgmist tüüpi arutlusi: “1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad . “ Kirjuta sama arutlus välja üldisemal kujul, kasutades muutujaid! Iga A on B Mõni c on a Mõni c on b süllogism 3 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss - miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? Esimene kõrgprogrammeerimiskeel võimaldas loop`da loodi aastal 1957 4 Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET (pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 5 Arvuta valemi väärtus kõigil muutujate väärtustus tel. Selleks täida lüngad muutujate väärtuste tulpades ja täida keskmine tulp järeldussümboli all kogu valemi
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. „Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda.“ Foto allikas: „Inimese füsioloogia“, lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. Copyright 2012-2015 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid „Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole
elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole
Joonis 1.1. Lihtsaim küberneetiline juhtimismudel2 See mudel on oma olemuselt universaalne ja tegelikult saab niisuguseks mudeliks taandada kõiki juhtimissüsteeme. See mudel on oma olemuselt universaalne ja tegelikult saab niisuguseks mudeliks taandada kõiki juhtimissüsteeme. Samal ajal on esmatasandi juht ka alluv. Joonisel 1.2 on iseloomustatud juhi rolli alluvana ja ülemusena. 1 Inglise-Eesti majandussõnaraamat, Tea 1995, lk. 208 2 Koostatud Karjus, A. poolt. Joonis 1.2. Juhi roll alluva ja ülemusena3 Ülaltoodu põhjal saab esile tuua kolm kõige tähtsamat asjaolu, mis on vajalikud juhtimise olemuse mõistmiseks: · kahe osapoole olemasolu, · ühe osapoole mõju teisele, · tulemuste eesmärgivastavuse kontroll. Võib väita, et juhtimine on eesmärgipärane protsess, kus juhtimisorgan mõjutab juhtimisobjekti. Juhtimiskursuses mõeldakse juhtimisorgani all alati inimest (juhti, mänedzeri) või selleks volitatud inimeste
Kõik kommentaarid