Infot kasutamine (0)

Sarnased õppematerjalid

26

doc

Kursusetöö: Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏

TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond xxxxxx xxxxx Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus Kursusetöö Juhendaja: xxxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Teose vaba kasutamise olemus.............................................................. 4 1

Õigusteadus

36

pdf

Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt)

õigustega võrdsed õigused sellele teosele. Mittekaitstava teose kirjanduskriitiline või teaduslik väljaanne Isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on 30 aasta jooksul autori varaliste õigustega võrdsed õigused sellele väljaandele. ANDMEBAASI TEGIJA ÕIGUSED Kuna andmebaasi väljatöötamine nõuab suuri investeeringuid, samas kui selle kasutamine ja kopeerimine on väga lihtne, asuti 1990. aastatel välja töötama iseseisvat õigusnormistikku andmebaaside tegijate õiguste kaitsmiseks. 9 Andmebaasi tegija õigused võivad olla kaitstud autoriõigusega, kui andmebaas vastab teose nõuetele ja/või iseseisvalt vastavalt autoriõiguse seaduses sätestatud eriõigustele (sui generis). Andmebaaside õiguskaitset reguleerivad:

Õigus

30

doc

Raamatukogunduse lõpueksam

dokumentaalset vaatlust. Lähtuda tuleb infovajaduse määramisest ja täpsustamisest. - ühekordne infovajadus infoteenindus toimub päringureziimis - pidev infovajadus teenindus toimub valikteadistuse kujul 7 Infovajaduse analüüsil lähtuda konkreetsest probleemist: - mis põhjusel, mis eesmärgi saavutamiseks infot vajatakse - kes on info vajaja, näit. spetsialist vs. juht - millist infot vajatakse (mis valdkonnas, mis küsimuse kohta) - kui mahukas on ülesanne, mille täitmiseks infot vajatakse - kui oluline on puuduv info selle ülesande täitmiseks - kui palju aega on võimalik kulutada teabe hankimisele Infovajaduse analüüsimise eesmärgiks on küsimuse formuleerimine või probleemi sõnastamine tavakeeles. Infootsingu olemus ja tüübid

Raamatukogundus ja infokeskkonnad

62

doc

Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis

klubi, diskoteek, kauplus, toitlustusäri, teenindusettevõte, ühissõiduk, hotell, motell jms). Millal ei pea maksma? Autoritasu ei nõuta, kui teost esitatakse teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel, õigusemõistmise ja halduslikel eesmärkidel, samuti õiguspäraselt avaldatud teose või selle osa kasutamisel illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke (autoriõiguse seadus). Kellele maksta? Muusikateoste avalikuks esitamiseks tuleb noortelaagritel, koolidel ja teistel asutustel Eesti Autorite Ühinguga sõlmida litsentsilepingud. On eraldi lepingud tantsuõhtute, treeningute jm tarvis (www.eau.org). Teose vaba kasutamine võib toimuda ainult juhul, kui: 1. selline vaba kasutamise võimalus on seaduses otseselt ette nähtud; 2. selline kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega; 3

Õigus

244

pdf

Tarkvara õiguskaitse slaidid

Teadustekst Teema arendus: - teoreetiline osa - uuringu/prakitlise käitluse osa Teadustekst Kokkuvõte: - lühidalt uurimuse tulemused - vastused püstitatud küsimustele ja/või hüpoteesidele Teadustekst Liigendus: 1. Peatükk 1.1. Alapeatükk 1.1.1 Alapeatükk 11  5.05.2016 Teadustekst Kirjanduse kasutamine: - allikmaterjal - kirjandus Teadustekst Kirjanduse kasutamine: - refereerimine - tsiteerimine “The first thing we do, let’s kill all the lawyers.” Shakespeare, King Henry the Sixth, Part 2 12  5.05.2016 Õigussüsteem Avalik õigus – üheks pooleks alati riik. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud.

Tarkvara

51

odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

kasutamisele suunatud valdkonda. Raamatukogu eesmärgiks on suurendada maksimaalselt dokumentide kasutamist ühiskonna hüvanguks. Infoteadus on uurimisvaldkond ja praktiline tegevus, mille eesmärgiks on teadmiste efektiivne edastamine ja inimtegevuse tulemuste salvestamine sotsiaalseks, institutsionaalseks ja/või individuaalseks kasutamiseks ning infovajaduse rahuldamiseks. Ühiseks jooneks peetakse raamatukoguteaduse ja infoteaduse sotsiaalset rolli ja eesmärki tagada dokumentide efektiivne kasutamine. Gernot Wersigilt (1992) eitab raamatukoguteaduse kui iseseisva teadusala eksisteerimist. Tema argumendiks on, et ei ole veenev, et teatud organisatsioonid võiksid olla aluseks teadusliku või akadeemilise distsipliini tekkele. (nt pole olemas haiglateadust, vanglateadust jm). Tema arvates võib erinevad lähenemised kokku koondada teadmisteks, kuid see moodustab siiski pigem uurimisvaldkonna kui akadeemilise distsipliini.

Infoteadus

19

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

protsessorile (CPU). GPU on kavandatud nimelt teostama keerulisi matemaatilisi ja geomeetrilisi arvutusi, mis on vajalikud graafika viimistlemiseks. Tehnoloogia arengu tõttu ei pea videokaardil tingimata olema üks GPU ­ moodsamatel kaartidel võib GPU'sid olla kaks või enam. Graafikaprotsessor vähendab oma tööga arvuti keskprotsessori töökoormust. Kui graafikaprotsessor loob kujutise, siis ta vajab kohta, kus hoida infot lõpetatud piltide kohta. Selleks kasutab ta videokaardi mälu (RAM), ladustades andmed iga pikseli, tema värvi ja asukoha kohta ekraanil. Osa mälust (RAM) võib täita raampuhvri rolli, see tähendab, et hoitakse lõpetatud kujutisi, kuni saabub aeg neid kuvada. Tüüpiliselt töötab videomälu (RAM) väga kõrgel kiirusel ja omab "kahepoolset sadamakaid" see tähendab, et süsteem võib andmeid lugeda ja kirjutada üheaegselt. Operatiivmälu (RAM) on

Arvutiõpetus

159

doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

...................................................................................................13 1.2 Lähtealused.......................................................................................................... 13 1.2.1 Kultuuri laiaulatusliku leviku edendamine.......................................................14 1.2.2 Uute suhtlusvahendite tõhusus......................................................................14 1.2.3 Ülemaailmse arvutivõrgu oskuslik kasutamine...............................................14 1.2.4 Kvaliteet kui kultuuriüksuste ja kasutajate vahelise suhtluse tulem................14 1.3 Tegevuspõhimõtted ja -kavad: mõned soovitused................................................14 1.3.1 Portaalid ja kultuurivõrgustikud.......................................................................15 1.3.2 Äratuntavus ja nähtavus kvaliteedi hindamisel...............................................15 1.3

Kultuurilugu

Kommentaarid (0)