........ 20 3 Sissejuhatus Suurem osa Eestis tervishoiuteenust pakkuvaid asutusi kasutab oma töös toimivat infosüsteemi või infotehnoloogilisi lahendusi. Kuna neid süsteeme on mitmeid ning nende vahel puudub liidestatus, ei suuda tervishoiuteenuse osutajad omavahel informatsiooni vahetada. Selle probleemi lahendamiseks on loodud riiklik Tervise infosüsteem. Tervise infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse tervis- hoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks ja tervishoiu juhtimiseks . 2008. aastal loodud tervise infosüsteem (Digilugu), mida haldab ja arendab Eesti E-tervise
hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ja kommunikatsiooniministeerium.
Dok.halduse alusdokument asutuse tegevuse käigus loodavate ja saadavate dokumentide elukäigu planeerimiseks ja juhtimiseks. Milleks on D.haldus? kui seda poleks, siis ettevõte ei suudaks tõestada oma tegevust. Dokumentidega on võimalik tõestada ja kontrollida asutuse tegevuse vastavust õigusaktidele. Tähtis on dok. säilitusaja määramine, et ei hoitaks alles liiga vähe või liiga kaua. DOKUMENDISÜSTEEM- riist- ja tarkvarast sõltumatu infosüsteem, mille otstarve on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Koosneb: dokumendid, dokumentide haldamise toimingud, inimesed ja tehnoloogia. Infosüsteem, millega hõlmatakse, hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. DS peab tagama, et haldamine toimub süstemaatiliselt ja toimingud on tuvastatavad. DOKUMENDIHALDUSSÜSTEEM- dokumentide haldamise, kontrollimise ja neile juurdepääsu tagamise elektrooniline tarkvara.
Kordamisküsimused kontrolltööks dokumendihalduse alused 1. Dokument (laiemas tähenduses) jäädvustatud informatsioon või objekt, mida saab käsitleda tervikuna kasutatav inimtegevuses 2. Dokument (kitsamas tähenduses) Mistahes teabekandjale jäädvustatud informatsioon, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks 3. Dokumendihaldus Halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega 4. Dokumendihaldussüsteem Elektrooniline tarkvara dokumentide haldamine, kontrollimine ja neile juurdepääsu tagamine
See on osa rahvuslikust kultuuri- pärandist ning seda säilitatakse püsivalt. Avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud arhivaal antakse üle RA. Arhivaar- isik, kes töötab arhiivis ja korraldab arhivaale Asjaajamine- dok loomine, registeerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleviimiseni arhiivi. Tegevused isiku v organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks. Asjaajamiskord- alusdokument asutuse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamiseks. Asutuse dokumendiregister - digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dok registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Asutuse dokumentide loetelu - asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dok haldamiseks dok loetelu, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi.
Gerli Kuusik DOKUMENDIHALDUSE TARKVARA POSTIPOISS Referaat Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUSE SÜSTEEM................................4 2. TARKVARA POSTIPOISS OMADUSED..........................................................6 3. TARKVARA POSTIPOISS RAKENDAMINE....................................................9 Lisa 1...............................................................................................................12 Lisa 2...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Asutusele vajaliku informatsiooni haldamiseks kasutatakse erinevaid süsteeme. Suur
meeskonnaliikmeid puudutava info edastamiseks. Tavaliselt koostatakse uudisvoog (inglise keeles RSSfeed) internetilehekülje või mõne muu seotud allika muutumisel automaatselt. ASJAAJAMINE Asjajamise alla kuuluvaid põhimõisteid Dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumendihaldus on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevuste ja toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims ja korraldusprotsessidega. Dokumendisüsteem infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul.
1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4 Dokumendihalduse korraldus 12 4.1 Dokumendihaldus 12 4.2 Dokumendi elukäik 14 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16 4.3.1 Üldist 16 4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3
3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist (äriprotsessid, eesmärgid, organisatsioon), IT rakenduste arhitektuurist (infosüsteemid, andmekogud) ja tehnoloogia arhitektuurist (infrastruktuur, seadmed, võrgud jm) koos nendevaheliste seostega. 4. Mis on IT infrastruktuur? IT infrastruktuur hõlmab organisatsiooniüleseid infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. Tehnoloogiline innovatsioon, vananemine tooted asendatakse kiiresti uute vastu, lai valik alternatiivseid teenuseid Informatsiooni üleküllus kuna info hulk internetis kahekordistub iga aastaga täiustatakse otsingumootoreid. 6
1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest.
4 Digi-ID Digitaalne isikutunnistus ehk Digi-ID on ID-kaardiga analoogiline kiipkaart, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja. Digi-ID ja sellele kantud sertifikaatide kehtivusaeg on kolm aastat. Digi-ID-d võib elektrooniliselt kasutada ID- kaardi kõrval paralleelselt. Digi-ID kasutamiseks elektroonilises keskkonnas ei ole vaja eraldi tarkvara, arvutile kehtivad samad nõuded ja töötab sama tarkvaraga, mis ID-kaardi puhul. Juhul, kui ID-kaart on kaotatud, varastatud või muutunud kasutamiskõlbmatuks ja isikul on olemas kehtiv Digi-ID, võib seda kasutada elektroonilises keskkonnas kaotatud, varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud ID-kaardi asemel. Digi-ID ja ID-kaardi erinevused 5
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond EP 1 DDOC JA TARKVARA Referaat Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. DDOC............................................................................................................................4 1.1. Ajalugu....................................................................................................................4
terviselugu, digiregistratuur, digipilt ja digiretsept). Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti alusel saab ravimi kätte apteegist ja ravimi väljaostjal peab olema kaasas isikuttõendav dokument ehk siis ID-kaart, pass, juhiluba. 1. Jaanuarist 2010 võeti digiretseptid kasutusele ja juba jaanuaris koostasid arstid ligi 306 000 digiretsepti. Digiretsept kehtib kõigis Eestis olevates apteekides. ID-kaardi tarkvara ID-kaardiga seonduv tarkvara on varavabana veebileheküljel www.id.ee allalaaditav ja kõik vajalik tarkvaraga seonduv programm on turvaline ja tasuta kättesaadav. ID-kaardi kasutamisel on vajalik ID-kaardi lugeja, mis on elektroonika poodides kättesaadav. 1. jaanuarist 2011 muutusid nii ID-kaardi kujundus, turvaelemendid ja kiibi platvorm. Tänu sellele on ka natukene uuem ja turvalisem tarkvara. Digiallkirjastamine
mis omavad tähendust. Teadmus, teave töödeldud andmed millest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. 3. Mis on IT arhitektuur? - IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist, IT rakenduste arhitektuurist ja tehnoloogia arhitektuurist koos nendevaheliste seostega. Eesmärk on äriliste otsuste toetamine ja hõlbustamine. 4. Mis on IT infrastruktuur? - IT infrastruktuur hõlmab infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. - Strateegilised süsteemid ( äri ja IT ühendamine); kliendikesksus (nt Amazon); kohandatud tootmine (kasutaja järgi kohandatavad tooted ja teenused; e-turundus. 6. Millistest komponentidest koosneb organisatsiooni infosüsteem? - Infosüsteemi
omavalitsuse korralduse seadus, Raamatupidamise seadus, Riigisaladuse seadus- piirangud, konfidentsiaalsus, Riigivapi seadus- millistel juhtudel tohib riigivappi kasutada, Tsiviilseadustiku üldosa seadus- kes on füüsiline ja kes juriidiline isik (eraõiguslik ja avalik õiguslik juriidiline isik, kuidas neid lõpetada), Töölepingu seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Vabariigi valitsuse seadus, Äriseadustik. asjataja.blogspot.com Rahvusarhiiv- dokumendihalduse ABC (testid) Asjaajamiskorra ühtsed alused 1. peatükk ÜLDALUSED 2. jagu Asutuse asjaajamisele ja dokumendihaldusele esitatavad nõuded § 2. Üldised nõuded (1) Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses; 2) dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele; 3) dokumentide kiire ringluse;
.......................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu..............................................................................................9 3.3 Asjaajamiskord ......................................................................................................9 3.3.1 Vead ja riskid ...............................................................................................12 3
11 Dokumentide liigitusskeem asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu ning raamistik tema dokumentide hõlmamisel ja haldamisel. Liigitusskeem peab sisaldama: asutuse nimetust, funktsiooni nimetust ja selle tähist, sarjade nimetusi ja nende tähiseid. Liigitusskeem kehtestatakse dokumentide loetelus. Liigitusskeemi tasandid: funktsiooni tasand ja sarja tasand. Funktsioonipõhiline liigitamine! Dokumentide loetelu on dokumendihalduse alusdokument, mille abil saab planeerida ja ohjata dokumendi tervet elukäiku. Dokumentide loetelu-rühmitamine sarnaste tunnuste põhjal. Loetelu peab sisaldama kõik asutuse funktsioonid ja nende täitmise käigus tekkivad dokumendisarjad sõltumata andmekandjast. Dokumendi loetelu on vajalik. *süstematiseerimiseks sarjadesse, *dokumentide indekseerimiseks, *ülesleidmiseks, * säilitustähtaegade määramiseks
Aineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine
Mooduli nimetus KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS Teema „Asjaajamine ja dokumendihaldus. Töötamise õiguslikud alused“ arvestuse kordamisküsimused. 1. Asjaajamise ja dokumendihalduse erisused. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi Asjaajamine - tegevused isiku või organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendihaldus - tegevused dokumendi-süsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks Nimeta riiklikud õigusaktid, mis reglementeerivad dokumenditöö korraldust organisatsioonis. Organisatsiooni tegevusi mõjutavad nõuded, mis tulenevad paljudest õigus- ja muudest normatiivaktidest: Seadused (AvTS) Vabariigi Valitsuse määrused (nt AÜA) Ministri määrused ja käskkirjad
täitmisel kõik käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud õigused, sealhulgas õigus nõuda isikuandmete sulgemist või töötlemise lõpetamist, sealhulgas hävitamist või edastamist arhiivi. Algse korra austamise printsiip / registratuuriprintsiip: arhiivinduslik põhimõte, mille kohaselt arhiivi korrastamisel säilitatakse kord, mille arhiiv sai arhiivimoodustaja asjaajamise või tegevuse käigus. Andmekogu: tarkvaraliste vahenditega loodud korrastatud andmete kogum. Arhiiv:1. arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus; 2. asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum (arhiiviseadus). Arhiiviasutus: arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamise võimaldamisega tegelev asutus. Arhiivifond / fond: avalikku arhiivi vastuvõetud ja omaette koguna registreeritud arhiiv.
appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, including documents form crisis regulation in NATO committees. Materials from Riigi Teataja (Estonian State Gazette), National Library, Library of Estonian Public Service Academy and internet were also used for completing the thesis. 48 sources altogether were used in writing the thesis. The characterizing keywords of the thesis are document management, archive management, emergency situation, danger, threat, crisis, crisis regulation plan, data system, IT security, crisis regulation team, risk analysis, prevention measures and security measures. The relevance of this thesis is in the fact that many government offices are at present composing crisis regulation plans
erinevatesse andmebaasidesse ja registritesse), •Võimalused kirjutada registritesse, •Võimalus saata üle Interneti suuri andmehulki, •Turvaline andmevahetus, logide salvestamine ja päringute jälitusvõimalus, •Kodanikuportaal, kuhu saab lisada teenuseid, •Ettevõtja portaal, kuhu saab lisada teenuseid, •Tsentraalne ja lokaalne monitooring, •Teenuste kirjelduste kogumine spetsiaalsesse andmekogusse (WSDL formaadis). X-teega liitunute statistika: 31.12.2011: üle 100 andmekogu, X-teed on kasutanud üle 100 000 organisatsiooni. Andmevahetusprotokoll reguleerib andmevahetust IS -i ja andmekogu vahel. Asutuse IS teenindab lõppkasutajat, olles X-teest sõltumatul platvormil. Suhtlus ainult turvaserveri kaudu: • Astuse turvaserver võtab ühendust andmekogu turvaserveriga ja edastab päringu • SOAP Adapterserveried ja IS -e võib luua igaüks. Nõue on, et suhtlus turvaserveriga peab alluma X-tee protokollile.
tsüklis ja mis on kättesaadav, esitatav ning tõlgendatav. Asjaajamine - Asjaajamine käesoleva seaduse mõistes on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi Dokumendihaldus – on halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa süstemaatilise ohjega. Dokumendisüsteem infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente võimaldatakse neile pidev juurdepääs Dok. süsteemi moodustavad: 1. inimesed 2. elektrooniline dok. haldus. Süsteem (EDHS) 3. dok. halduse toimingud (asjaajamiskord, dok. loetelu, arhivaalide loetelu, ohuplaan) 4. tehniline vahend 5. tegevuse käigus loodud, saadud dokumendid Dokumendihalduse riiklikud normdokumendid ja juhendmaterjalid: Seadused
Teabevaldajaks on: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: 1) teabenõude täitmisega; 2) teabe avalikustamisega. Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Dokumendiregistris registreeritakse: 1. asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid hiljemalt saabumise või väljasaatmise päevale järgneval tööpäeval; 2. asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid hiljemalt nende allakirjutamise või sellele järgneval
Sisu vastas Vabariigi Valitsuse määruse ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused" 1. peatüki § 4-le. 1.3 Veterinaar- ja Toiduameti asjaajamiskord Asjaajamiskord on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti direktori käskkirjaga 06.01.2009. Asjaajamiskord koosneb 35 leheküljest ja on jaotatud 13. peatükiks ja need omakorda alapeatükkideks. Ameti asjaajamisperioodiks on kalendriaasta 1.jaanuarist-31.detsembrini. Asjaajamises kasutatakse elektroonilist dokumendihalduse programmi. Paberkandjal dokumentide kõrval kasutatakse asjaajamises ka skaneeritud ja muul viisil saadud või loodud digitaalsel kujul dokumente. Ametil ja töötajatel on asjaajamiseks kasutatav ametlik elektronposti aadress. Kolmandas peatükis on toodud vormindusnõuded dokumendiplankidele (vapid, turvaelemendid, lehekülje veerised jne), samuti kasutusel olevad plangi liigid (üld-, kirja-alkoholiregistri otsuse plank jne)
jagatud kolme peatükki ja hõlmab endas tarkvaraprogrammi omadusi, -kasutamist ning turvalisust. Töös on kasutatud erinevaid nii kodumaisedid kui välismaiseid allikaid. GoPro on dokumendi-, asja- ja kontaktihaldustarkvara, mis töötab Lotus Notesi keskkonnas ning seal toimivad samad funktsioonid, mis Lotus Notesis. Näiteks oskab GoPro ära kasutada järgmisi Lotus Notesi funktsionaalsusi: e-post, aadressiraamat, grupikalender. 1. TARKVARA OMADUSED 1.1. Tarkvara üldinformatsioon GoPro on tarkvara rakendus, mis spetsialiseerub juhtimiskorralduse dokumentide ja kliendisuhete haldamise tarkvara arendamisele. GoPro programm on juhtimishaldamissüsteem mida rakendati IBM Lotus Notes ja Microsoft. NET infrastruktuurides. Alates firma asutamisest 1993 aastal on tehtud tihedat koostööd avaliku sektori organisatsioonidega ja eelkõige euroopas. Seda eesmärgiga arendada
Kräkkerid Häkkerid Ründekanalid Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga. Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Füüsilised ründed Infrastruktuuri füüsiline rünne. Vandalism. Volitamatu sisenemine hoonesse Vargused Ressursside väärkasutus Ressursside blokeerimine Infopüük Võltsimine Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine. Liinide manipuleerimine ka siserisk. Andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu. Aparatuuri kaughoolde portide rünne. Ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt. Automaatvastaja kaugmanipuleerimine. Turvamehhanismide ründed Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkinna telikest või oletatavatest turvaaukudest.
1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. · Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid.
Dokumenti tuleb kaitsts kogu tema elukäigu jooksul muutmise eest pärast selle allkirjastamist. Kasutatavus kasutatav on dokument, mille asukoha saab kindlaks teha elukäigu mis tahes tsüklis ja mis on kättesaadav, esitatav ja tõlgendatav. Dokumendi metaandmed- on dokumenti kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendisüsteemis. Need on andmed dokumendi registreerimise ja haldamise ajaloo kohta. Dokumendisüsteem- on infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. (EVS-ISO 15489-1:2004) Dokumendihalduse õiguskeskkond: Arhiiviseadus Avaliku teabe seadus Digitaalallkirja seadus Märgukirjale ja selgiustaotlusele vastamise seadus Haldusmenetluse seadus Töölepingu seadus Avaliku teenistuse seadus Raamatupidamise seadus
ARHIIVINDUSE ALUSED KORDAMINE JA EKSAMIPILETID 2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel
Kräkkerid Häkkerid Ründekanalid Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga. Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Füüsilised ründed Infrastruktuuri füüsiline rünne. Vandalism. Volitamatu sisenemine hoonesse Vargused Ressursside väärkasutus Ressursside blokeerimine Infopüük Võltsimine Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine. Liinide manipuleerimine ka siserisk. Andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu. Aparatuuri kaughoolde portide rünne. Ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt. Automaatvastaja kaugmanipuleerimine. Turvamehhanismide ründed Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkinna telikest või oletatavatest turvaaukudest.
kord? Dokumendiplangid olgu kättesaadavad ainult selleks volitatud isikutele, kellele see kohustus on kinnitatud ametijuhendiga ja kes vastutavad hoidmise ja kasutamise eest. Missuguseid dokumendiliike registreeritakse ja missuguseid ei registreerita? Registreerimisele kuuluvad dokumendid: ülikoolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid (määrused, otsused, käskkirjad, korraldused) ülikoolis koostatud protokollid ja aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad kirjad (avaldused, märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused, teabenõuded jmt) ülikooli halduses oleva asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja pooltülikoolile esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks Mitteregistreeritavad dokumendid:
kord? Dokumendiplangid olgu kättesaadavad ainult selleks volitatud isikutele, kellele see kohustus on kinnitatud ametijuhendiga ja kes vastutavad hoidmise ja kasutamise eest. Missuguseid dokumendiliike registreeritakse ja missuguseid ei registreerita? Registreerimisele kuuluvad dokumendid: ülikoolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid (määrused, otsused, käskkirjad, korraldused) ülikoolis koostatud protokollid ja aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad kirjad (avaldused, märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused, teabenõuded jmt) ülikooli halduses oleva asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja pooltülikoolile esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks Mitteregistreeritavad dokumendid: kutsed, õnnitlused ja kaastundeavaldused reklaamtrükised, prospektid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
