Infosüsteemid ja -võrgud. I Etverk 1. Määratleda 1-2 lausega süsteemi mõiste. Tuua süsteemi näiteid loodusest, inimühiskonna korraldusest, tehnikast, infotöö valdkonnast, igast üks näide. Kirjeldada neid süsteeme lühidalt, kasutades süsteemiteooria põhimõisteid. Süsteem on elementide ja elemendivaheliste suhete terviklik kogum. Süsteemi olulised omadused on mitteamorfsus ja terviklikkus. Tjuhtini järgi võib süsteemide koostises eristada kuut eri liiki osiseid: elemendid, omadused, sidemed, suhted, seisundid ja faasid, erilised arenguetapid. Süsteemi näited inimühiskonna korraldusest - majanduses tegeletakse palju konkreetsete süsteemidega. Siinkohal võib näitena tuua teatud ettevõtte töötajaskonna alluvussüsteemi ja palgasüsteemi, mida rakendatakse töötajaskonna eri rühmade töö tasustamisel. Süsteemid on põhimõtteliselt iseseisvad nin g seotud inimestevaheliste suhetega ja on seatud neid suhteid kuidagiviisi korraldama, teatavas suunas
kättesaadavaks tegemiseks ehk andmetöötluseks. Andmed salvestatakse andmehoidlatesse, kust need peavad olema rakendussüsteemide jaoks kättesaadavad. · Infosüsteemide hetkeseis ettevõttes/organisatsioonis Infosüsteemidealast hetkeseisu ettevõtetes iseloomustavad alljärgnevad märksõnad: killustatud ja/või dubleeritud äriprotsessid ülekattega, omavahel kokkusobimatud ja killustatud infosüsteemid ja andmehoidlad IT süsteemid, rakendused ja andmehoidlad on loodud ettevõtte konkreetse allüksuse jaoks arvestamata ettevõtet kui tervikut · Ettevõtete/organisatsioonide kriitiline nõue Selleks, et konkurentsis püsida, on ettevõtete jaoks kriitiliseks nõudeks nende võime pidevalt oma tegutsemist parendada. Võtmemõisteteks on tegutsemise agiilsus (lihtsus) ja paindlikkus. Selleks,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond AÜTH-2 KÄRSTNA PÕHIKOOLI RAAMATUKOGU LAENUTUSPROGRAMMILE ÜLEMINEK Äri analüüs ja pakkumiskutse Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte iseloomustus...................................................................................................4 1.1 Missioon.................................................................................................................. 4 1.2 Visioon.....................................................................................................................4 1.3 Eesmärgid................................................................................................................ 4 1.4 Prioriteedid
organisatsiooniga.Toimesüsteemi moodustavad reeglid, mis juhivad organisatsiooni toimimist. Toimesüsteem on reaalne ehk täidesaatev süsteem, mis kasutab infosüsteemi. Infosüsteemi arendades lähtutatkse toimesüsteemi vajadustest. 9. Selgita inimeste ja infosüsteemide sarnasusi ja erinevusi. Sarnasused- Nii inimene kui arvuti suudavad infot talletada ja töödelda. Erinevuseks on infotöötluse kiirus info säilitamise maht, infosüsteemid võimaldavad talletada piiramatus koguses infot. Inimene suudab korraga haarata ja meelde jätta ainult piiratud arvu objekte. Infosüsteemid on inimese väljamõeldud ning nende areng sõltub inimesest, ise nad ei arene. Nii inimest, kui infosüsteemi on võimalik rünnata. Inimest teise inimese poolt ning infosüsteemi pahavara poolt. Infosüsteem ei ole võimeline iseseisvalt alustama ründamist, käsu selleks peab andma inimene. Sarnasused:
8. Mis on strateegiline infosüsteem? - Strateegiline infosüsteem on infosüsteem, mis võimaldab organisatsioonil saavutada konkurentsieelist või vähendada mahajäämust konkurentidest. 9. Too näiteid, milline on infosüsteemide mõju organisatsioonis ja ühiskonnas. - Keskastme juhtide arv väheneb kasvab ühe juhi võimalike alluvate hulk. Juhi töö muutubrohkem aega sisuliseks tegevuseks ja planeerimiseks, vähem nn tulekahjude kustutamist. Infosüsteemid vähendavad töötajate arvutöö teostamiseks on vaja vähem inimesi. Inimkontaktiväheneminetagajärgedeks stress, depressioon. Mõju füüsilisele terviseleseljavalu, lihaspinged sõrmedes ja randmetes.Puudega inimeste kaasamine kõnetuvastus, kodus töötamine. Elukvaliteedi kasvväheneb kellast-kellani töökohtade arv, võimalus valida sobiv puhkehetk ja paremini kombineerida tööd eraeluga. 10. Miks muutub teabeallikate haldus organisatsioonis üha keerulisemaks? -
Nii võib protsessist (ja tegevustest) eraldatud infot käsitledagi pigem andmetena. 12. Selgita info väärtust, teadmusjuhtimise mõistet ja selle eesmärke. Info kasulikuks tegemisel tuleb silmas pidada selle rakendatavust. Rakendatavuseks tuleb oma inforessurssi hinnata (väärtus, turvalisus) ja juhtida (teadmusjuhtimine knowledge management). 13. Selgita infosüsteemide ja IKT valdkonna sarnasusi ja erinevusi, nende seotust. Sarnasused: · Erinevused: · Infosüsteemid on vanemad ja sisaldavad endas pea alati ka mitteinfotehnoloogilisi osi, reeglitega kaetud suhteid jms · IKT toetab tihti mitut infosüsteemi ning on seotud ka muude infoteenustega. · Infosüsteem keskendub infole, struktuurile, protsessidele. · IKT keskendub realiseerimisele 14. Selgita infosüsteemi kattega (ulatuse, suurusega) seonduvat. Inimesed ja IS (isiklikud teadmised, Human Capital, kontaktid)
INFOSÜSTEEMID Loeng1 Rahaliste IT vahendite kasutamine pole põhjendatud ettevõtte eesmärgil. ITIL CoBit 2002-2003 tekkis infosüst. metoodika. Kujunes välja tarkvarade kasutamis metoodika. 4 võimast ülemaailmset muutust ettevõtetes 1. Globaliseerumine ka majanduslik. Ebay,amazon,alibaba. Turg on globaliseerunud. Konkurents maailmaturul. Tekkisid globaal tarnimissüst.-d. 2. Tootmise automatiseerimine võimaldab kiiresti toota piiramatu arvu tooteid. Vaja spetsialiste. Tootmine on muutunud teadmistepõhiseks. Tootmine alguses ja hiljem on hinnapoolest sama. Arendus ja reklaam on tasutud ja poole aasta pärast toode poole odavam. Eluiga lühike. 3. Ettevõtete toote turuletoomine. Toote turuletoomine kiirendab uue toote arenduse ja turule toomist. Produkt vananeb moraalselt juba valmistamiseajal 4. E-firmade rajamised Intranet- ettevõtte siseseks kasutamiseks.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid