informatsiooniga seotud tegevusi. Töö tegemiseks kasutatakse erinevat tüüpi rakendus- ehk tarkvarasüsteeme (programme), mis töötavad erinevate IT seadmete peal. Rakendussüsteeme kasutatakse elektroonilisel kujul olevate andmete lisamiseks, töötlemiseks, edastamiseks ja/või kättesaadavaks tegemiseks ehk andmetöötluseks. Andmed salvestatakse andmehoidlatesse, kust need peavad olema rakendussüsteemide jaoks kättesaadavad. · Infosüsteemide hetkeseis ettevõttes/organisatsioonis Infosüsteemidealast hetkeseisu ettevõtetes iseloomustavad alljärgnevad märksõnad: killustatud ja/või dubleeritud äriprotsessid ülekattega, omavahel kokkusobimatud ja killustatud infosüsteemid ja andmehoidlad IT süsteemid, rakendused ja andmehoidlad on loodud ettevõtte konkreetse allüksuse jaoks arvestamata ettevõtet kui tervikut · Ettevõtete/organisatsioonide kriitiline nõue
Eri tüüpi andmebaas, milles hoitakse vanu, ajaloolisi (mittevärskeid) andmeid ja seda kasutatakse andmete analüüsimiseks. Andmevaramu näol on tegemist organisatsiooni erinevatest andmebaasidest koondatud (puhastatud ja töödeldud) andmete kogumiga. Puhastatud andmed tähendavad, et ei ole samade andmete kordumist, ei ole tegemist puudulike või ebatäpsete andmetega. Töödeldud andmed tähistavad juba matemaatiliste operatsioonide rakendamise tulemusi (n: toodete müükide summad kuude lõikes vms) Andmevaramu on infoallikaks organisatsiooni taktikalisele ja strateegilisele juhtimisele Viisi, kuidas andmeid analüüsitakse, nimetatakse andmekaevanduseks (data mining) ja see seisneb andmete omavaheliste (varjatud) seoste väljatoomises, n: mitu protsenti klientidest ostavad leiba ja õlut koos? Kokkuvõtteks Juhtimise jaoks on vaja informatsiooni, informatsiooni jaoks andmeid. Informatsioon ja selle aluseks olevad
konna toimimise kajastamiseks, üksikute toimingute ja tehingute tõestamiseks või uurimishuvi rahuldamiseks dokumendihaldus 1) halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaati lise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmami se ning dokumentidena alalhoidmisega (EVS-ISO 15489-1:2004); 2) asjaajamise käigus dokumentidega teostatavad toimingud, millega tagatakse nende autentsus, usaldusväärsus, terviklikkus ja kasutatavus (vt ka arhiivihaldus)
• Ülelööma organisatsiooni teenindusse soovituid töötajaid • Hoidma neid organisatsioonis motiveerituna, innustades ja luues eeldused headeks töösooritusteks • Tunnustama töötajaid heade töötulemuste eest • Vajadusel arendama nende tööoskusi ja hoolitsema töötajate töövõime säilitamise eest, et nad suudaksid piisavalt hästi tööd sooritada hetkel ja tulevikus. 1.1.2 Juhtimine Mis on juhtimine? Juhtimise all mõistetakse juhi toiminguid, millega ta suunab firmat ja selle personali püstitatud eesmärke saavutama. Esimesel kohal on järgnevad väärtused – usaldusväärsus, kliendikesksus, tulemuslikkus ja arenemisvõimelisus. Väärtused on püsivad ja paistavad silma klientidele. Määratlevad küsimused • Miks teeme seda tööd? • Milline on meie vastutus? • Kuidas teeme tööd? Eetilised mängureeglid, tegevuspõhimõtted ja tegutsemismeetodid on määratletud.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
rakendus peab seda seost alal hoidma. Seega käsitletakse kultuuriveebi inforuumi korraldust tihedalt seotuna informatsiooni ja dokumentide korraldusega kultuuriüksuses endas. Lõimitud Interneti-/intraneti-süsteemi kavandamise praegused võimalused koos veebirakenduste värskendamiseks veebihaldajate kasutuses olevate erinevate omadustega võimsate ja mitmekülgsete töövahenditega võimaldavad kultuuriüksusel kavandada veebikeskkonda kui tõelist dokumendi- ja infosüsteemide korralduskeskust nii asutuse piires kui ka väljaspool. Veebirakenduse kvaliteedi puhul eeldatakse projekti juhtivatelt inimestelt seda, et pakutav aines on ajakohane, usaldusväärne ja heatasemeline, pidades silmas keele- sobivust, informatsiooni pädevust ja paikapidavust. Töörühm võiks koosneda kultuuriüksuse töötajatest; üksusevälistest inimestest või siis hõlmata mõlemaid. Eelkõige on tähtis luua tiheda koostöö mehhanismid veebirakendust käitava
pigem edasijõudnutele erilisematel juhtudel hakkama saamise või siis sertifikaadieksamiks valmistumise tarbeks. Ka on kõrgkoolidel võimalus kasutada C# materjali oma programmeerimise põhikursuse alusena senised katsed on olnud edukad. Veebistuudiumi materjali muud peatükid on ka üles ehitatud põhimõttel, et lihtsamast ja tuttavamast keerukama ja võõrama poole. Andmebaaside juures alustamiseks on baasi ja tabeli loomine hädavajalik tegevus. Lihtsama ülesehitusega päringud kuuluvad iga rakenduse juurde ning sageli saab nendega küllalt palju ära teha. Kui aga andmed keerukamad, siis paratamatult tuleb tabeleid siduda ning sobivate väljavõtete saamiseks ka ridu grupeerida ning nende pealt tulemusi kokku arvutada. Praktiliste andmebaasirakenduste koostamiseks võiks siinne materjal päris hea aluse anda. Kui aga peetava kursuse eesmärgiks on anda ka andmebaaside projekteerimise põhialused (nagu
veoühikuid ja -tehnoloogiaid. Kaheksandas peatükis keskendutakse veoprotsessi korraldus- likule küljele – kaubavedudele. Analoogiliselt eelnevaga käsitletakse kahes järgmises peatükis laotehnoloogiaid ja tõstukeid ning üheteistkümnendas peatükis laotöö toiminguid ja töökorraldust laos. Pakenditele, pakkimisele ja pakendamise tehnoloogiatele ning automaatsele tuvastamisele on pühendatud järgmised kaks peatükki. Edasi leiavad käsitlemist valdkonnad, millest algab logistika ja tarneahela juhtimine. Nendeks on varude haldamine ja ostutegevus
• teadmised ja informatsioon – mida rohkem meil neid on, seda roh- kem probleeme me suudame lahendada; • informatsiooni töötlemise kiirus – määrab, kuidas keegi omandab uusi andmeid – mida kiiremini, seda parem, kui ülesanne tuleb lahen- dada piiratud aja jooksul; • mälu – pääs teadmiste ja informatsiooni juurde. Flynn möönab, et muidugi on ka teisi asju, mis võivad mõjutada vaimsete ülesannete lahendamise võimet, kuid ta peab oma ülaltoodud intelligent- suskäsitust mõistlikus tasakaalus olevaks, sest nagunii ei suuda me hõlmata kõike. Ka on see käsitus küllalt avar, et sobida eri kultuuride erinevatest 20 Intelligentsus ja erivõimed väärtustest tingitud erinevate arusaamadega sellest, millised ülesanded üld- se on väärt vaimse energia rakendamist. Niisamuti peab ta sellist käsitust küllaltki universaalseks, olemasolevaid alternatiivseid teooriaid hõlmavaks.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
21. Milline on madala alusekauba lao maksimaalne kõrgus? 22. Millisest kaubaluste lao kõrgusest alates räägitakse kõrgest laost ja vastavast tehnoloogiast? 23. Mis on otseläbivool ja millistes ladudes seda kasutatakse? 24. Mis on U-kujuline läbivool ja millistes ladudes seda ksutatakse? 25. Millises majandusharus on ladude rajamise ja kasutamise kriteeriumid suhteliselt ühesugused ja millises väga erinevad? 26. Kuidas mõjutab alavalgustatus laos laotöö toiminguid? 27. Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka? 28. Mis on laoseadmed ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka? 29. Millised on enamlevinud vahekoridoride laiused madalates peenkaubaladudes? 30. Milline on laos nõutav vahekoridori laius tugiratastõstukite ja milline liikuvmastiga tõstukite kasutamisel? 2. Kauba mahalaadimine Laotöö algab veoste mahalaadimisega veovahenditest või veoühikutest
22. Millisest kaubaluste lao kõrgusest alates räägitakse kõrgest laost ja vastavast tehnoloogiast? 23. Mis on otseläbivool ja millistes ladudes seda kasutatakse? 24. Mis on U-kujuline läbivool ja millistes ladudes seda ksutatakse? 25. Millises majandusharus on ladude rajamise ja kasutamise kriteeriumid suhteliselt ühesugused ja millises väga erinevad? 26. Kuidas mõjutab alavalgustatus laos laotöö toiminguid? 27. Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka? 28. Mis on laoseadmed ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka? 29. Millised on enamlevinud vahekoridoride laiused madalates peenkaubaladudes? 8 30. Milline on laos nõutav vahekoridori laius tugiratastõstukite ja milline liikuvmastiga tõstukite
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Sageli ei mõtle me sellele, et praegu elame me sügavalt spetsialiseerunud, paljudeks kutsealadeks jagunenud maailmas. Lühidalt öeldes, juhid on inimesed, kes on ühiskonna või ettevõtte eestvedajateks ja kes kindlustavad püstitatud eesmärkideni jõudmise. Eelkõige just nendel lasub vastutus arengusuuna valiku õigsuse ja saavutatud tulemuste eest. 1.1.3. Põhilised juhtimisfunktsioonid Juhtimisprotsess koosneb reast toimingutest, mis juhtimise puhul on kohustuslikud. Niisuguseid toiminguid nimetatakse juhtimisfunktsioonideks. Neid võib vaadelda erinevatelt positsioonidelt, näiteks võib rääkida äriühingu presidendi, finants- või turundusdirektorite, tsehhide ja osakondade juhatajate funktsioonidest, st käsitleda funktsioone seoses ühe või teise ametikohaga ja uurida nende erinevusi. Teisalt võib küsida , mida on ühist kõikide juhtide toimingutes või juhtimisprotsessides, milliseid üldisi tehnoloogiaid nad kasutavad. Kui
See on selle raamatu põhiteema. Teooria, millega enda jaoks seletame suhtluse toimimist, võiks anda selliseid juhiseid keelega seotud valikute tegemisel, mis inimesi nende eesmärkidele parimal võimalikul viisil lähemale aitavad. Keelelisi valikuid tuleb aeg-ajalt teha näiteks sõnastike koostamisel ja kasutamisel, terminiaruteludes, tõlkimisel, toimetamisel ja keelekorralduses. Miks suhtlus toimib 17 Vähe on kasu levinud vastusest ülaltoodud küsimustele, et ikka mõlemad on õiged: keel mõjutab kõnet ja kõne keelt, ja samamoodi ülejäänud teemadel. Näiteks ei anna need mingit meetodit, kuidas eristada keeleviga keeleuuendusest, terminimoodustust keele risustami- sest, tõlkeviga leidlikust tõlkest või eluvõõrast sõnastikku normatiivsest sõnastikust. Käesolevas osas alustame siis eeldustest. Kirjeldame üldlevinud ettekujutust, et sõnadel on tähendused, selle ettekujutuse järeldusi
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
PSÜÜHIKA BIOLOOGILISED ALUSED I. NÄRVIRAKU EHITUS JA FUNKTSIONEERIMINE Närvisüsteem, neuroteadused, biopsühholoogia Psüühika bioloogilised alused realiseeruvad kehas paikneva närvisüsteemi talitluse kaudu. Närvisüsteemi uurimisega tegelevad neuroteadused, mille hulka kuulub paljude teiste seas ka biopsühholoogia. Närvisüsteemi funktsioonid Teaduse- eelne mõtteviis psüühika ja tema välise avalduse - käitumise suhtes on olnud animistlik. Elusolendite toiminguid pidi juhtima hing. Paljuski samadele seisukohtadele jäid vanaaja filosoofid. Rene Descartes (1596 - 1650) tegi hinge ja keha koosfunktsioneerimise eest vastutavaks refleksi. Refleksis peegeldub välismaailma energia närvisüsteemi ja lihaste vahendusel tagasi välismaailma. Vahendajaks pidi refleksi puhul olema "loomne hing". Sellest erinev pidi olema "vaimne hing", mis vahendas kõrgemaid, reflekside kaudu seletamisele mittealluvaid psüühilisi nähtusi. Viimased ei allu
koordinatsioonimehhanism, üks keskne koordineerija, mis vastutaks selle eest, et osapooled teeksid omavahel koostööd. Koordineerimissüsteemi loomist on Eestile soovitanud ka ÜRO lapse õiguste komitee (Aru 2013). Vahetult enne käesoleva eelhindamise lõppu valminud lastekaitse korralduse analüüs (Lastekaitse korralduse… 2013) toob hetkel kehtiva süsteemi kitsaskohtadena välja, et riik ei ole võtnud piisavalt tugevat rolli lastekaitse valdkonna koordineerija, juhtija, arendaja ja rakendajana. Praeguses süsteemis on lastekaitse valdkonna koordineerijaks riigi tasandil sotsiaalministeerium, mida toetavad maavalitsused, ent mõlemal institutsioonil puuduvad praeguses süsteemis mehhanismid lastekaitsespetsialistide töö suunamiseks. 2014. aastast otsustati mitte pikendada sotsiaal- ja siseministeeriumi vahel 2005. aastal sõlmitud koostöölepet, mille kohaselt oli sotsiaalministeeriumil
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
