........................................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Jean-Jacques Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Ta kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Käesoleva töö eesmärk on anda lühike ülevaade Rousseau elust, loomingust ning veidi pikemalt käsitleda antud suurfilosoofi vaateid erinevatel teemadel. Rousseau arutleb selle üle, millised õigused on temal kirjutada poliitikast ja leiab, et ta pole ei monarh ega seadusandja, ja just seetõttu arutlebki poliitika üle,
Prantsuse valgustus Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662 - Sündis Clermont-Ferrandis.
jaoks on kõik sõbrad, kuid see tähendab, et õiget sõpra polegi, melanhoolikul on sõpru vähe, aga see-eest on nad head sõbrad. Naised ei mänginud Kanti elus suurt rolli. Ta jäi vallaliseks Kanti tööpäev algas kell 5 hommikul. Siis valmistus ta loenguteks, mis algasid tavaliselt kell7. Lõunasöök oli Kanti jaoks ainus söögikord ning see kestis kella ühest nelja-viieni. Kanti tunnetusteooria Tõelise teadmise staatuse pälvisid teadmised millegi üldkehtiva ning paratamatu kohta, nt matemaatika ja loogika aksioomid, väide, et kõigel on põhjus jne. Kanti huvitasid eelkõige just sellised tõelised teadmised, kuid ta arvas, et neis sisaldub nii kogemusest kui ka mõistusest lähtuvat. Inimtunnetusel on seega kaks allikat meeled ja mõistus. Selles mõttes vastandubki Kanti tunnetusteooria nii traditsioonilisele empirismile kui ka ratsionalismile ning vähemalt Kanti enda arvates ületab mõlema puudused (ühekülgsuse):
Montesquieu sai kuulsaks raamatuga "Pärsia kirjad", milles kaks mööda maailma rändavat pärslast saadavad koju kirju, milles arvusttakse prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Rahva üldiseks vaimuks peab Montesquieu inimest juhtuvate nähtuste kliima, religiooni, 3 seaduste, valitsemispõhimõtete, mineviku eeskujude, tavade ja kommete tulemust. Radikaalsemat suunda esindas Jean-Jacques Rousseau (1721-1778) oli prantuse filosoof ja kirjanik. Ta uskus, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja sünnipäraselt on ka kõik inimesed head. Kuulsaks sai oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750), milles seab kahtluse alla teaduse ja kunsti osa inimese kõlbelisel harimisel. Ta näitab, et kaasaegne teadus ja kunst on eemal loodusest ja loomulikkusest ning sünnitavad pahesid ja rikuvad inimese vaimu.
Kunstnikud, kirjanikud, vaimulikud moodustasid ''ringe.'' Ringide tegevusel oli vaimse sfääri määramisel väga suur roll, samuti ka poliitikas. Sel ajastul nt võrreldes tänapäevaga, vaimne tegevus mängis poliitika ja riikide kujunemise juures suurt rolli. See oli oluline ja selle vastu ei saanud. 18.sajandi kirjandus ¤ Valgustus on suurte murrangute periood. Paljud valgustuslikud autorid kirjutavad oma teostes kasvatusest ja haridusest. Nt Rousseau ,,Emilie". Üks valgustuse kandvamaid ideesid oli hariduse, seal hulgas ka kirjanduse viimine välja elitaarsest piiritletud seltskonnast. ¤ Valgustuse käigus luuakse uued esteetilised kriteeriumid. Valgustuslikes töödes on tihtipeale mited aspektid põimitud. Valgustuslikud vaated tungisid igasse eluvaldkonda. ¤ Sellel sajal muutus oluliselt ravusvaheliste kontaktide iseloom ja kõik arenguprotsessid kiirenesid. Sajandi vältel Euroopa ideeliste keskuste asukoht muutub oluliselt
mõistlikkus on teose kunstilise täiuslikkuse tagatis lavategevus peab olema tõepärane, teatri üheks seaduseks on jutustada vaid sellest, mida pole võimalik näidata tegevuses suurimad autoriteedid on antiikautorid, tõelises draamažanris ei tohtinud vahetult näidata vahetult kaasaegsete maailma eitas tragöödia deus ex machina lahendust kolme ühtsuse reeglid Molière (1622-1673) Jean Babtiste Poquelin – teatridirektor, lavastaja, dekoraator, dramaturg, näitleja, näitekirjanik. Kirjutas komöödiaid: “Naeruväärsed eputised”(1659), “Naiste kool”(1662), “Tartuffe”(1669), “Don Juan”(1665), “Misantroop”(1666), “Ihnus”(1668), “Kodanlasest aadlimees”(1670), “Ebahaige”(1673) jt Enamik tema näidenditest meenutavad mingit olulist pöördepunkti kirjaniku elus (“Meeste kool”, “Naiste kool”, “Misantroop”, “Tartuffe”)
Amalgaam (mitme metallis sulam) on kultuurinähtuste ettekujutamiseks hea. Ekspansioon algab renessansist, Euroopa maailm hakkab järjest paisuma. Nähtus jõuab välja mingi äärmuseni ning siis laguneb. Tohutu teema valgustussajandil on Rooma impeeriumi lagunemine, selle kohta kirjutati palju raamatuid. Rooma impeeriumi lagunemine ei toimunud ka äkki, raksti, vaid jõudis välja mingi äärmuseni, see oli pikk protsess. Valgustusaja puhul on mainitud, et nt Rousseau ja Voltaire ideed elavad tänapäeva filosoofide ideedes edasi. Valgustussajand on suure murrangu sajand. Ilmakorraldus muutus, suure kultuurimurrangu periood, majandamisviis muutub (üleminek feodaal-aristokraatlikult korralt kodanliku klassi valitsusele). Amalgaam on juba varem, kuid murrang toimub 18. sajandil. Lõppes põllumajanduslik ühiskond, hakkas kujunema tänapäeva maailm. Elukorralduse tausta määrab see, et maavaldus pole enam nii oluline, oluliseks saab tehas, kaevandus
Locke leidis, et tunnetuse aluseks on empiiriline (kogemuslik, kogemustel põhinev) kogemus. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks. Ta jaotab objektib tunnetavateks ja mitte-tunnetavateks. Locke’i vaated kasvatusele: rajab ka selle tunnetusele ja kogemusele. Kasvataja peab tundma oma maad ja kombeid, veidrusi ja puudusi, et ta saaks seda kõike täisväärtuslikult edasi anda oma õpilastele. Locke’i vaated kirjandusele ja kunstile oli drastilised. Tsitaat selle kohta, kuidas Locke’i meelest on luuletajaks hakkamine üks halvimaid valikuid üldse. Locke oli puritaan (usuliselt ja kõlbeliselt väga range inimene). Suured inglise kirjanikud valgustusajastul olid näiteks Jonathan Swift, Daniel Defoe, Tobias Smollett, Henry Fielding, Samuel Richardson. Inglise kirjanduse varasemad autorid aitavad kaasa romaani kujunemisele. Daniel Defoe „Robinson Crusoe“ – reisikirja jäljendamine. Saarele jõudes tuleb mängi ka päevikuvormis kirjutamine.
Kõik kommentaarid