Tooted on suunatud eelkõige vanusegrupile 1525 aastat, kuna huvi sedasorti meelelahutuse vastu on suurim just sellises vanuses. Lauamängude, eriti aga LARPi varustuse valik, on Eestis hetkel väga kesine. Lauamängude turul on suurimaks ettevõtteks praegu Ludo. Võrreldes Ludoga suudaksime meie pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu, laiemat tootevalikut ning paremat teeninduskeskkonda. Kuigi kirjanduse osas on konkurents tunduvalt suurem, annab fantaasia ja ulmekirjanduse müümine klientidele võimaluse saada kõik fantaasiameelelahutusega seotu ühest kohast, andes poele nii juurde lisaväärtust. Peale kohapealt ostmise on võimalik kaupa tellida ka läbi interneti. Ettevõtte asub Tallinna vanalinna ja kesklinna vahel, olles nii väga läbikäidav, nähtav ning klientidele avatud. Kuna vanalinn on põhiline Tallinna turismipiirkond, on oodata ka turistidest huvilisi.
.......................................................18 4.2 SWOT- analüüs............................................................................................... 19 5. TURUSITUATSIOON JA SELLE ARENGUVÄLJAVAATED..........................21 5.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus, kasvuvõimalused..........................21 5.2 Kliendid .................................................................................................. 21 5.3 Konkurents .................................................................................................22 6. MARKETINGIPLAAN............................................................................................ 24 6.1 Müügieesmärgid..............................................................................................24 6.2 Marketingi komponendid.............................................................................. 25 6.2.1 Toode/ teenused...
.................................................................. 9 4 VÄLISKESKKONNA PESTLE ANALÜÜS JA MÕJU HANSO TURISMISTALULE.................................................................................................................. .......................................................................................................................................... 10 5 KONKURENTS JA TURG ........................................................................................... 12 5.1 Haaslava valla piirkonna kirjeldus ............................................................................ 12 5.2 Turule sisenemine ja konkurents ............................................................................... 14 5.3 Toote/turu maatriks.................................................................................................... 15
.......................................................5 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated.......................................................................................7 2.1. Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus...........................................................................................7 2.2. Kliendid..........................................................................................................................................7 2.3. Konkurents.....................................................................................................................................8 3. Ettevõtte swot analüüs.......................................................................................................................11 4. Visioon.................................................................................................................................................12 4.1. Võimalused ja ohud...........................
kes pakub teenust terves Eestis. Sten Lippur Filming OÜ juhataja Sten Lippur omab mitmeaastalist kogemust filmimis- ja striimimis vallas, lisaks on ta õppinud ülikoolis multimeediat. Teised töötajad on samuti filmimiskogemustega tublid ja töökad ülikooli lõpetanud tudengid. Pikemas perspektiivis on plaan suurendada ettevõttes töötajate arvu ning tehnika suurust. Omanik on mõelnud põhjalikult läbi teenuse turustamise, kliendibaasi, oma ressursid ning ettevõtlusega seotud riskid. Ettevõtja on väga motiveeritud oma ideid ellu viima ja omab tulevasest ettevõttest selget nägemust, sest on asjaga töötajana tegelenud. Jaanuaris on plaanis korraldada ettevõttet tutvustav avaüritus. Koostatakse kaasaegne, teemakohane ning informatiivne kodulehekülg, kus on võimalik broneerida ja tutvuda hinnakirja ning tehtud töödega. Hinnakujunduses lähtutakse teiste ettevõtete hindadest. Seoses püsiklientuuri
2.8 Projekti maksumus ja finantseerimise allikad Esialgsed kulud 9 Tehnika 54 995.- Palgaraha (3 kuud) 30 000.- Ruumide rent 15 000.- Sisustus / söögi-ja jooginõud 55 000.- Ruumide remont 10 000.- Esialgsed jooksvad kulud 6000.- KOKKU 170 995.- Tulu Omakapital 55 000.- EAS-i stardikapital 120 000.- Tuluprognoos (1 päeva kohta) 1000.- 2.9 Teenuse kvaliteet
RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 1431,5 2544,3 3724,2 4904,1 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 3 2. Laen 17,7 3. Laekum.müügist 1947,0 1608,3 1698,0 1698,0 1698,0 KOKKU sissetulek 1967,7 1608,3 1698,0 1698,02 1698,02 Rahal.vah.kasutam. Ruumid/tehnika 19,5 Töötasu 78 100,8 107,40 107,40 107,40 Materjal 90 90,00 90,00 90,00 90,00 Küte 0 0,00 0,00 0,00 0,0
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste
Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao- tuse ja müügi planeerimisele. Neid hakati käsitlema kui omavahel seotud protsesse. Kuna Ameerika Ühendriigid olid 20. sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises,
2 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk – tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.)
............................................................................................... 6 7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 9. TURU ANALÜÜS ..................................................................................................................... 9 10. KONKURENTS ..................................................................................................................... 10 11. TURUNDUSPLAAN ............................................................................................................. 12 12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 13. FINANTSPLANEERIMINE .................................................................................................
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
............................................................. 8 3. TOOTE (TEENUSE) KIRJELDUS .............................................................................................................. 8 4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................................ 10 5. TURG .................................................................................................................................................. 11 6. KONKURENTS..................................................................................................................................... 12 7. KONKURENTSIEELISED ....................................................................................................................... 15 8. TÜÜPKLIENDI PROFIIL ........................................................................................................................ 15 9. TOOTMISPROTSESSI KIRJELDUS ........................................
varuda ning toitu toota täpselt konkreetse päeva külastajate prognoositava arvu järgi. Külastajate arvu on aga pärast ettevõtte mõningast tegutsemisaega võimalik küllalt täpselt hinnata. Ka tagasiside klientidelt on vahetu ning otsekohene, mis võimaldab pidevalt jälgida ning parandada toodangu kvaliteeti. Kinnisvara, seadmed, investeeringute plaan: Ettevõtte tegutsemiseks vajalikud ruumid on plaanis rendile võtta ning teha neis ettevõtte käivitamise etapis 100 000.- maksev remont (ümberehitus). Ettevõtte loomise hetkel on plaanis soetada uued seadmeid nende asemele, seda 200 000.- väärtuses. Kulud ruumide ettevalmistamisele: Ruumide ettevalmistamisel on kõige tähtsam lähtuda tervisekaitse nõuetest. Ettevõtte juht võtab juba enne remondi alustamist ühendust selle piirkonna Tervisekaitseinspektsiooni spetsialistiga, et projekt temaga kooskõlastada. Kui rentida ruum, kus varem tunnustatud toitlustusettevõte tegutsenud ei ole, tuleb
jne) (oluline kallite ostude, postikaubanduse, uute toodete puhul) · Oskustega seotud tegurid nt eriline anne ja teadmised - Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents (konsultatisooniteeuste ja juriidilise abi korral) kujundusoskus ( rõivatööstuses), tugevneb või nõrgeneb. konkreetse tehnoloogia hea valdamine, võime uued tooted uurimis- ja
Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused Soodne asukoht kesklinnas Vananenud inventar Suur kaubavalik Kõrge kulude tase Hea maine Teeninduse madal kvaliteet Palju tarbijaid Kapitali puudus Võimalused Ohud Elanike ostuvõime suurenemine Tugev konkurents Rahvusvahelistumine Turgude küllastumine Varjatud kaubandustegevuse Väliskapitali pealetung ettevõtluses legaliseerimine Odavkaubanduse pealetung Muutused tarbijaeelistustes 10. Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid. (lk 42-48, Turundus) · "Turundus on juhtimisfunktsioon protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused" (J.R. Evans, B. Rerman)
Hinnakujunduse strateegiat mõjutavad tegurid jagunevad kolme suurde gruppi: · ettevõttesisesed tegurid, näiteks tootmiskulud, turustuskulud, transpordikulud, rentaablus, maksud, ajaühikus toodetava toodangu piiratud hulk, tööjõud, seadmete võimsus, tooraine kättesaadavus, turg jne. Finantsoperatsioone mõjutab see, kas tarnitakse vahetult kliendile või toodetakse lattu; · turutegurid (näiteks konkurents, ostuvõime); · väliskeskkonna tegurid (näiteks seadusandlus, inflatsioon, hinnakontroll, muud regulatsioonid). Neid tegureid peab oskama märgata. Siinjuures tuleb arvestada, et kui hind on madal, on ostja üldjuhul nõus rohkem ostma. 3. Hinnameetodi valimine Kui ettevõtte üldine hinnastrateegia on paigas, siis tuleb vaadelda hindu tootegruppide ja/või üksikute toodete lõikes. Ei ole olemas ühest valemit, mille alusel
· on tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasutud; · tehingu täitmise valmidusastet saab usaldusväärselt mõõta; · teenuse osutamisega seni tehtud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta. Müügitulu saamise aluseks on müügitehingu kajastamine. Müügitehingu kajastamiseks peavad olema täidetud mitmed kaupade müügi tingimused, millest olulisemad on järgmised viis tingimust: 1. Olulised kaupade omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale. 2. Müüjal ei ole niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga, ning puudub kontroll kauba üle. 3. Müügitulu saab usaldusväärselt mõõta. 4. On tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasu. 5. Tehinguga seotud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta. Aruandeperioodi müügitulu kajastatakse kasumiaruandes realiseerimise netokäibena, mille
· on tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasutud; · tehingu täitmise valmidusastet saab usaldusväärselt mõõta; · teenuse osutamisega seni tehtud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta. Müügitulu saamise aluseks on müügitehingu kajastamine. Müügitehingu kajastamiseks peavad olema täidetud mitmed kaupade müügi tingimused, millest olulisemad on järgmised viis tingimust: 1. Olulised kaupade omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale. 2. Müüjal ei ole niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga, ning puudub kontroll kauba üle. 3. Müügitulu saab usaldusväärselt mõõta. 4. On tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasu. 5. Tehinguga seotud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta. Aruandeperioodi müügitulu kajastatakse kasumiaruandes realiseerimise netokäibena, mille
· on tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasutud; · tehingu täitmise valmidusastet saab usaldusväärselt mõõta; · teenuse osutamisega seni tehtud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta. Müügitulu saamise aluseks on müügitehingu kajastamine. Müügitehingu kajastamiseks peavad olema täidetud mitmed kaupade müügi tingimused, millest olulisemad on järgmised viis tingimust: 1. Olulised kaupade omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale. 2. Müüjal ei ole niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga, ning puudub kontroll kauba üle. 3. Müügitulu saab usaldusväärselt mõõta. 4. On tõenäoline, et müüja saab tehingu eest tasu. 5. Tehinguga seotud kulusid on võimalik usaldusväärselt mõõta. Aruandeperioodi müügitulu kajastatakse kasumiaruandes realiseerimise netokäibena, mille
Äriplaan Koostanud: Taavi Müürsepp Sisukord 1.Ettevõtte üldandmed 2.Lühikokkuvõtte 3. Projektikirjeldus 4. Ruumid, seadmed ja tööjõud 5. Turg 6. Konkurents 7.Müük ja turustamine 8. Juhtimine ja personalistrateegia 9.Tootmine ja teenindamine 10. Projekti maksumus ja rahastamine 11. Projekti finants ülevaade 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juuriidiline vorm: reklaamindus Registreerimisnumber Registreerimise aeg ja koht: Omanikud, nende osa kapitalist: osakapital 40000 on jaotatud võrdselt. Juhatuse liikmed: Põhikapital: Aadress: Telefonid: E-mail: Kontaktisik, tema telefon: 2. Lühikokkuvõte
Äriplaan tuleb koostada võimalikult professionaalsel tasemel, sest professionaalselt koostatud äriplaan tõestab, et : - ettevõtja on võimekas inimene; - ettevõtja suhtub oma ettevõtmisesse tõsiselt; - veenab, et ettevõtjal on visioon oma ettevõttest, et ta suudab ette kujutada oma firmat ka mitme aasta pikkuses perspektiivis ja on oma tegevust vastavalt prognoositud turumuutustele planeerinud. Äriplaan testib äriideed. Juhul kui prognoosid näitavad suurt kahjumit, tuleks kaaluda otsida vigu, leida uusi võimalusi või isegi kaaluda äriideest loobumist. Tavaliselt on ettevõtja ise veendunud oma idee headuses. Ei tasu loota kohe väga suurele kasumile. Kui prognoosid näitavad hiigelkasumeid, on oht, et satutakse eufooriasse ja eiratakse fakti, et kuskil on tehtud viga. Siin on abiks konkurentsiuuring, mis võimaldab võrrelda oma näitajaid konkurentide näitajatega. Erinevus ei tohiks olla väga suur
Äriplaan tuleb koostada võimalikult professionaalsel tasemel, sest professionaalselt koostatud äriplaan tõestab, et : - ettevõtja on võimekas inimene; - ettevõtja suhtub oma ettevõtmisesse tõsiselt; - veenab, et ettevõtjal on visioon oma ettevõttest, et ta suudab ette kujutada oma firmat ka mitme aasta pikkuses perspektiivis ja on oma tegevust vastavalt prognoositud turumuutustele planeerinud. Äriplaan testib äriideed. Juhul kui prognoosid näitavad suurt kahjumit, tuleks kaaluda otsida vigu, leida uusi võimalusi või isegi kaaluda äriideest loobumist. Tavaliselt on ettevõtja ise veendunud oma idee headuses. Ei tasu loota kohe väga suurele kasumile. Kui prognoosid näitavad hiigelkasumeid, on oht, et satutakse eufooriasse ja eiratakse fakti, et kuskil on tehtud viga. Siin on abiks konkurentsiuuring, mis võimaldab võrrelda oma näitajaid konkurentide näitajatega. Erinevus ei tohiks olla väga suur.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
· Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) · Sõltumatus, iseenda bossiks olemine, töökeskkonna loomine NB!!!!!! Raha ja kasumi teenimine pole peamiseks motiiviks! · Enesetesotus ja tunnustusvajadus 10. Riskid ettevõtluses ja nende vältimise põhivõimalused. Ettevõtte omanikud ja juhid peavad suutma riske kontrollida, et ettevõte jääks ellu ja oleks edukas. Võimalused: 1. Riski vältida või vähendada (nt ohutustehnika vahendite kasutamine, riskiga seotud materjalide ja operatsioonide asendamine, väljaõpe). 2. Kanda risk kellelegi üle (nt kindlustus, alltöövõtjad, pank). 3. Mõnikord tuleb riskiga lihtsalt arvestada (nt moejoone muutumine).
on lihtne turule siseneda ja sealt lahkuda või on see loomulike või kunstlike barjääridega takistatud), turul osalejate konkurentsi vormid (kas on tegemist üksnes hinnakonkurentsiga või lisandub ka hinnaväline konkurents). Konkurentsist lähtuvalt võib eristada järgmisi turutüüpe: 1) täieliku konkurentsi turg 2) mittetäieliku konkurentsi turg a) monopol b) monopolistlik konkurents c) oligopol d) monopson e) oligopson 1.10 Nõudlusseadus ja nõudlus. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Kauba hinna ja nõutava koguse vaheline seos on omandanud majandusseaduse staatuse. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See
......................................................... 15 7.6 Turustuspoliitika, turustuskanalite ülesehitus, kasutatavad vahendajad ja suhted nendega..............................................................................................................................16 7.7 Müügitoetuspoliitika................................................................................................... 16 3 7.8 Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega)............................................16 8. FINANTSARVESTUSED...............................................................................................16 8.1 Vajaliku stardikapitali hinnang................................................................................... 16 8.2 Investeeringute allikad................................................................................................ 17 8
.........................................................................................................................................................5 TURG...................................................................................................................................................................6 Turu kirjeldus.................................................................................................................................................6 Konkurents......................................................................................................................................................7 Turustamine....................................................................................................................................................8 Müügiprognoosid........................................................................................................................................... 8
ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol 1
Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid – võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms Kliendisuhted: Sihtturg; klientideni jõudmine – turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne; klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus, klienditelefonid, veebilehed, parkimisvõimalused jms); hinnastruktuur – nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne. Ärimudelite näited: „bite and hook“ „razor and blade“ business model – „sööt“ – odavalt, ka kahjumiga, seejärel teenitakse lisatoodetelt või teenustelt – nt mobiiltelefonid ja kõned, tindiprinterid ja tindikassetid. Nintendo wii
.............................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus.........................................................................5 1.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus.................................................................................6 1.3 Teenused..................................................................................................................8 1.4 Klient, turg, konkurents...........................................................................................9 1.5 Turundusstrateegia ja hinnakujundus......................................................................9 2. Tegevusplaan...............................................................................................................12 2.1 Ettevõtte käivitamine.............................................................................................12 2.2 Riskianalüüs..................
inimkapitali ülesehitamisena. 30. Kartell Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Kartell on majanduslik tootjate liit, mille eesmärk on piirata või kaotada konkurentsi ning dikteerida hindu. *Kriminaalõiguslik mõiste, kus majandustegevuses osalevatel äriettevõtete kokkuleppel kaotatakse omavaheline konkurents ja lepitakse kokku seadusevastases monopoolses turuvaldamises. 31. Kasum Kasum on summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest juhul, kui tulud ületavad kulusid. Kahjum on summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest juhul, kui kulud ületavad tulusid. Puhaskasum on majandustegevuse positiivse arvväärtusega lõpptulemus, mis on arvutatud kõigi tulude ja kulude (k.a tulumaksukulu) vahena. Puhaskahjum on majandustegevuse negatiivse arvväärtusega