10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Suvend
Õppematerjali autor
Allergia Mis on allergia? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Termin "allergia" tuleb kreekakeelsetest sõnadest (teistsugune) ja (tegutsen). Sõna-sõnalt tähendab see "teistsugune toime" või "teistsugune töö". Kuidas tekib allergia?
kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsesside jne. toimel. Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad 2 rühma: spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel; mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate toimel. Allergilise reaktsiooni tüüpe on mitu. Eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergiat. Kiiret tüüpi allergiat nimetatakse atoopiaks. Organismis on see reaktsioon seotud immuunglobuliin E-ga (IgE). Kiiret tüüpi allergia on päriliku eelsoodumusega. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille
karboksühemoglobiin on aga püsiv ühend, mis ei dissotseeru kergesti. Seetõttu ei saa Hb enam täita oma normaalset funktsiooni, st. siduda ja transportida hapnikku. Kudedes tekib hapniku puudus, mille suhtes kõige tundlikum on aju. Neuroparalüütilised mürkained aga blokeerivad kolinergilises sünapsis ensüümi, mille funktsioon on mediaatori atsetüülkoliini (Ach) lammutamine. Seetõttu jääb Ach sünapsisse alles, erutuse ülekanne ei katke, vaid toimub pidevalt. See põhjustab 2 tugeva süljevooluse, bronhide silelihaste krampliku kokkutõmbe jt. Kärbseseenes sisalduv muskariin stimuleerib parasümpaatilise närvisüsteemi poolt innerveeritavatel elunditel paiknevaid muskariinitundlikke retseptoreid, mille ülemäärane erutus kutsub esile siseelundite silelihaste spastilisi kokkutõmbeid ja näärmete ületalitlust
60-70% vere tuumaga rakkudest Tsirkulatsioonis eluiga 4-6 päeva, põletiku korral kudedes 1-2 päeva Graanulites laktoferrin, müeloperoksüdaas, defensiinid, elastaasid jne. Graanulites on valmis sünteesitud hulgaliselt tugevamtoimelisi ühendeid, mida kaitsereakstioonides kasutatakse, bioloogiliselt kõrge aktiivsusega ühendid. Eosinofiilid 2-4% vere tuumaga rakkudest Parasiitide ja allergia korral oluliselt rohkem, seenhaiguste jms Ringes 8-12 tundi, kudedes 8-12 päeva Graanulites histamiin,lipaasid, ribonukleaasid. Graanulites neutrofiilidega võrreldes veelgi tugevama toimega ühendid. Basolfiilid 0,01-0,3% vere tuumaga rakkudest. Kudedes rohkem. Kudedes mast rakkud, nimetatkse nii Graanulites histamiin , hepariin. Sarnane eosinofiilife graanulite sisaldisele, aga võivad sekreteerida signaalmolekule vt alla.
sõmerate olemasolule. Agranulotsüüdid (u 65%) ja granulotsüüdid (35%). Neutrofiilseid granulotsüüte ehk neutrofiile leidub veres kõige rohkem. Neutrofiilidele on omane hästi väljakujunenud fagotsütoosivõime ning neid nimetatakse mikrofaagideks, nad fagotsüteerivad peamiselt mikroobe, kuid põletikukolletes ka väikesi võõrkehi ja rakurususid. Eosinofiilsed granulotsüüdid osalevad organismi kaitserekatsioonideks võõrvalkudele, samuti allergia (pidurdavad histamiini eraldumist basofiilidest) ja anafülaksia korral. Basofiilid osalevad histamiini ja hepariini ainevahetuses – põhjustavad allergiliste reaktsioonide korral turset. Lümfotsüütidest Iseärarasused erinevates kudedes Rohkem kui pooled kõigist lümfoidrakkudest paiknevad gastrointestinaal- ning respiratoorsete teede limaskestades - MALT e limaskestadega assotseeruv immuunsüsteem.
immunogeensus. Kandjale sidumisel muutuvad immunogeeniks, sageli immunoloogiliselt dominantseks epitoobiks. Paljud bioloogiliselt tähtsad substantsid: ravimid, peptiid-hormoonid ja steroidsed hormoonid funktsioneerivad hapteenidena. Hapteen + kandjamolekul (BSA) abiga saab tekitada hapteen-spetsiifilisi antikehasid. Viimaste abil võib organismis tuvastada vastavate hapteenide olemasolu. Mõned organismis tekkivad (ravim + valk)- konjugaadid võivad tekitada nö ravimi allergiat (vahel eluohtlikud). B- ja T rakud tunnevad ära antigeeni teatud piirkonda, mida nimetakase eipitoobiks, ehk antigeenseteks determinantideks. Epitoobid on immunogeeni immunoloogiliselt aktiivsed piirkonnad, mis seostuvad antigeen-spetsiifiliste membraani-retseptoritega või sekreteeritud antikehadega. B-ja T-rakud tunnevad ära erinevaid epitoope samal antigeeni molekulil. B-rakud tunnevad soluble antigeeni (antigeen on vabalt
Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid: distsipliinides: immuunsüsteem ja mikrobioom (ning ● ülesandeks on uurida neid rakulise eksposoom) immuunsuse nihkeid, mis immuunregulatsioon määratlevad autoimmunisatsiooni o kasvajad, allergia kujunemise ökoimmunoloogia, ● immunoloogia põhieesmärgiks on immunotoksikoloogia jm antigeensete märklaudmolekulide ja o päikse poolt stim D-vit süntees nendega seotud puudulik põhjamaades – immuunreaktsioonide uurimine rea põhikomponent
5. Valgulised hormoonid (insuliin) ja kasvufaktorid (toimub rakkude kasvamine ja diferentseerumine) Signaali jõudmine raku välispinnale Neurotransmitterite ja valguliste faktorite korral 1. Endokriinne 2. Parakriinne 3. Sünaptiline 4. Juxtakriinne Retseptorid Lokalisatsiooni järgi: 1. Raku pinna retseptorid 2. Tsütoplasmaatilised retseptorid Ligand - aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga ALLERGIA Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Allergia eeldus: sensibilisatsioon Kujunemist mõjutavad: a) eksogeensed faktorid: väliskeskkonnamõjud; antigeeni iseloom; antigeeni sissepääsuvärat; b) endogeensed: geneetilised faktorid, HLA-tüüp; hormonaalne staatus; Konkreetne haiguspilt sõltub immuunreaktsiooni tüübist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid