Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Infohankesüsteemid kodutöö (1)

1 Hindamata
Punktid
Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused

Lõik failist

INDIVIDUAALNE ÜLESANNE
IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2011 a. sügissemester
Üliõpilane:
Ülesanne nr. 1.
Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakad on paigutatud täisnurkse kolmnurga tippudesse B,A,C . Raadiomajakate vahelised kaugused on AB ja AC km. Navigatsiooniobjekt O on paigutatud nii, et kauguste vahed on AO – BO ja AO – CO on vastavalt antud km, leida lõikuvad asukoha jooned ja esitada tulemus graafiliselt. Selgitada, kuidas toimub praktiliselt kauguste vahe mõõtmine ja kuidas muutuvad asukoha joonte asendid, kui kauguste vahe määramisel mõõdetakse ajalist intervalli täpsusega δτ = ±1 μsec? (Vt. Veebist LORAN navigatsioonisüsteemi materjale).
B
O
o
A C
Selgitav joonis: Raadiomajakate asukohad on vastavalt A, B ja C. Majakate vahelised baaskaugused on antud.
Ülesanne nr.2.
Raadiosignaalile sagedusega g MHz mõjub harmooniline müra sagedusel d MHz. Kui signaali ja müra suhe on 2 dB, leida

  • signaali ja häire segu kuju;
  • parasiitamplituudmodulatsiooni koefitsient;
  • parasiitsagedusmodulatsiooni sageduse deviatsioon .

Ülesanne nr.3.
Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a (pikkus) × b (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel
f GHz.
Leida:
Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala σ, kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on φ kraadi.
Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga?
Millisena on see metallplaat nähtav D = 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on α kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi?
Ülesanne nr. 4.
Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss.
  • Saatja impulssvõimsus P kW.
  • Radari keskmine sagedus on f GHz
  • Sondeeriva impulssi kestvus τ μsec
  • Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil α kraadi nivool 3dB.
  • Antenni võimendus G dB
  • Radari objekti hajumispindala on σ ruutmeetrit
  • Radari vastuvõtja tundlikkus on
  • Radar asub kõrgusel H m.
    Leida radari :
    • Tegevuskaugus
    • Avastatavate objektide lennukõrgus tegevuskauguse juures.
    • minimaalne tegevuskaugus
    • kauguse lahutusvõime
    • kiiruse lahutusvõime
    • asimuudi lahutusvõime
    • kauguse ja kiiruse lahutusvõime muutus, kui täisnurkses raadioimpulsis kasutatakse lineaarset sagedusmodulatsiooni deviatsiooniga Δf MHz.

    Ülesanne nr. 5.
    Arvutada ja esitada sondeeriva raadioimpulssi määramatuse funktsioon MATLABi abil, kui sondeeriv signaal on lihtne
  • Vasakule Paremale
    Infohankesüsteemid kodutöö #1 Infohankesüsteemid kodutöö #2 Infohankesüsteemid kodutöö #3 Infohankesüsteemid kodutöö #4 Infohankesüsteemid kodutöö #5 Infohankesüsteemid kodutöö #6 Infohankesüsteemid kodutöö #7 Infohankesüsteemid kodutöö #8 Infohankesüsteemid kodutöö #9 Infohankesüsteemid kodutöö #10 Infohankesüsteemid kodutöö #11 Infohankesüsteemid kodutöö #12 Infohankesüsteemid kodutöö #13 Infohankesüsteemid kodutöö #14 Infohankesüsteemid kodutöö #15 Infohankesüsteemid kodutöö #16 Infohankesüsteemid kodutöö #17 Infohankesüsteemid kodutöö #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaarel Rohtla Õppematerjali autor
    2011 aasta sügissemestri iseseisev töö

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    doc

    Infohankesüsteemide kodutöö

    Seda tööd kasutades hoiad sa kokku kõvasti aega paljude jooniste, valemite ja muude asjade sisestamisega. Samuti on antud enamike ülesannete täpne lahendus. Mõnedes kohtades tuleb aga ise vaeva näha, sest mina nägin ja ei kavatsegi kõigi eest tööd ära teha. Antud ülesanded on tehtud konkreetsete arvude ja andmetega, mis olid määratud sellel ajal mulle. Kui sul veab langevad mõned andmed kokku, võib-olla isegi kõik, kuid ÄRA OLE NII LAMMAS, ET EI KONTROLLI JA EI MUUDA MITTE MIDAGI NING KOPEERID KÕIK LIHTSALT ÜMBER!!! INDIVIDUAALNE ÜLESANNE 1 IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2010 a. sügissemester Üliõpilane: SINU NIMI Ülesanne nr. 1. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakad on paigutatud täisnurkse kolmnurga tippudesse B,A,C . Raadiomajakate vahelised kaugused on AB ja AC km. Navigatsiooniobjekt O on paigutatud nii, et kauguste vahed on AO ­ BO ja AO ­

    Infohankesusteemid
    thumbnail
    9
    doc

    Kodutöö lahendamine

    IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2008 a. sügissemester Ülesanne nr. 1. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a = 13 (kõrgus) × b = 15 cm (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f = 6,8 GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on 8 kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 10 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on 0,1 kraadi ja vertikaaltasandil 5 kraadi? Ülesanne nr.2. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakate vaheline kaugus on 56 km Kui kauguste vahe on 112 km, leida asukoha joone 5 punkti ja konstrueerida nende järgi kaks asukoha joont. Esitada joonis. Kuidas muutub asukoha joone asend, kui kaugust

    Infohankesusteemid
    thumbnail
    12
    pdf

    2009. aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused

    MATEMAATIKA RIIGIEKSAM 2010 Eksami eesmärk Matemaatika riigieksami peamisteks eesmärkideks on: · teada saada, kui struktureeritud ja korrastatud on gümnaasiumilõpetaja matemaatikaalased teadmised; · selgitada välja, kui hästi suudab õpilane õpitut rakendada (näiteks lahendada mitterutiinseid ülesandeid); · teada saada, milline on gümnaasiumilõpetajate matemaatikaalane ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel. Eksami vorm Matemaatika riigieksami põhieksam on kahes variandis ja lisaeksam on ühes variandis. Matemaatika riigieksam (ja ka lisaeksam) on kaheosaline kirjalik eksam ­ 1. osa kestus on 120 minutit ja 2. osa kestus on 150 minutit. Kahe eksamiosa vahel on 45 minutiline vaheaeg. Käesoleva õppeaasta matemaatika riigieksam toimub 4. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksaminandidele, kes mõjuvatel põhjustel põhieksamil osaleda ei saa, korraldatakse lisaeksam 17. mail 2010.a, alg

    Matemaatika
    thumbnail
    52
    doc

    D’Alembert’i printsiip

    Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Tallinn 2007 Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Leida mehaanikalise süsteemi sidemereaktsioonid kasutades d'Alembert'i printsiipi ja kinetostaatika meetodit. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Seda, millised sidemereaktsioonid süsteemi antud asendis tuleb leida, on samuti täpsustatud iga variandi juures. Variantide järel on lahendatud ka rida näiteülesandeid koos põhjalike seletustega.

    Dünaamika
    thumbnail
    24
    rtf

    Lineaaralgebra eksam

    1. Kompleksarv kui reaalarvude paar. Tehted kompleksarvudega. Tehete omadused. Kompleksarvu algebraline kuju. Tuletatavad tehted ja nende omadused. Kompleksarvuks nimetatakse reaalarvude paari (x,y). C = {(x;y) | x, y R} Tehted kompleksarvudega: z1 = (x1; y1) C; z2 = (x2; y2) C 1. liitmine: z1 + z2 = (x1 + x2; y1 + y2) 2. korrutamine: z1 * z2 = (x1x2 - y1y2; x1y2 + x2y1) Kompleksarvudega tehete omadused 1. liitmine on kommutatiivne, st z1 + z2 = z2 + z1 z1, z2 C korral 2. liitmine on assotsiatiivne, st (z1 + z2) + z3 = z1 + (z2 + z3) z1, z2, z3 C korral 3. liitmise suhtes leidub nullelement (reaalarv 0, 0 + z = z + 0 = z z C korral), st leidub C, nii et z + = + z = z z korral; = (0; 0) = 0 4. igal kompleksarvul z = (x; y) = x + yi leidub (liitmise suhtes) vastandarv, st selline arv w C, et z + w = w + z = 0; w = -z 5. korrutamine on kommutatiivne, st z1z2 = z2z1 z1, z2 C korral 6. korrutamine on assotsiatiivne, st (z1z2)z3 = z1(z2z3) z1, z2, z3 C korral

    Lineaaralgebra
    thumbnail
    108
    doc

    MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

    MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK Α α  alfa Ν ν  nüü Β β  beeta Ξ ξ  ksii Γ γ  gamma Ο ο  omikron Δ δ  delta Π π  pii Ε ε  epsilon Ρ ρ  roo Ζ ζ  dzeeta Σ σ  sigma Η η  eeta Τ τ  tau Θ θ  teeta Υ υ  üpsilon Ι ι  ioota Φ φ  fii Κ κ  kap

    Algebra I
    thumbnail
    54
    doc

    Valemid ja mõisted

    MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK - alfa - nüü - beeta - ksii - gamma - omikron - delta - pii - epsilon - roo - dzeeta - sigma - eeta - tau - teeta - üpsilon - ioota - fii - kapa - hii - lambda - psii - müü - oomega

    Matemaatika
    thumbnail
    40
    doc

    Keskkooli matemaatika raudvara

    KESKKOOLI MATEMAATIKA RAUDVARA 1. osa Andres Haavasalu dikteeritud konspekti järgi koostanud Viljar Veidenberg. 2003. aasta 1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N..........................................................................................................5 Negatiivsete täisarvude hulk z ­...........................................................................................5 Täisarvude hulk Z.................................................................................................................5 Murdarvu

    Matemaatika




    Kommentaarid (1)

    ladammm profiilipilt
    mihkel mandel: natuke vananenud
    19:27 16-02-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun