50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
79 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maarja552
Õppematerjali autor
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna
· Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed) Ida-Euroopa:Majanduslikud raskused seoses üleminekuga sotsialistlikult plaanimajanduselt turumajandusele.Eesti, Poola, Leedu Põhja-riigid:kõrgelt arenenud riigid. Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia- PÕHJAPOOLSED ALAD 1.kõrge majanduse arengutase-postindustriaalne tootmisviis 2.valitseb ja kontrollib maailmamajandust 3.SKT>20 000 USD 4.Heaoluühiskond 5.demokraatia USA, Luksemburg, Soome, Jaapan Lõuna-riigid:1.Madal või keskmine majanduse arengutase 2.SKT väike 1000-2000 USD 3.vaesus 4.madal haridustase 5.sõltuvad Põhja-riikidest Aafrika, Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia-SOOJEMAS KLIIMAS 5 allgruppi I Uusindustriaalsed riigid
2. Agraarühiskonna tunnused: · Paikne eluviis · Põllumajandus Varaagraarne (rändkarjakasvatus, alepõllundus) Hilisagraarne 15. saj (põlispõllundus, ühinesid looma- ja taimekasvatus) · Arenes Ida-, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Vahemeremaades ja Euroopas. · Kõige eesrindlikum oli Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ja kõrge töökultuur. · Kõige kaubalisem oli Vahemere maades, sest kõiki vajalikke põllukultuure ei saanud kasvatada ja Vahemeri oli hea kaubatee. · Industriaalse tootmisviisi levik sai alguse Euroopast, sest seal oli hea ühendus Vahemerega ning hea taime- ja loomakasvatuse tasakaal. · Võeti kasutusele tehnoloogilised uuendused: Väljavahetussüsteem Tõu- ja sordiaretus Tuul ja vesi energiaallikatena Industriaalühiskonna tunnused: 18. saj lõpus- 19
3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) : Põhja ja lõuna riikide võrdlus: Põhja riigid: Moodustasid iseseisvaid riike; USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, valitses industriaalne tootmine, riikide vahel tekkisid sidemed, arenesid loodusvarade poolest rikkamad regioonid Lõuna riigid: majanduslikult sõltuvad riigid ja kolooniad, valitses agraarne tootmisviis, omavahel riigid ei suhelnud, arenenud olid hankiva tööstuse regioonid Infoühiskond: ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine. “külmal sõjal” oluline roll, kuna suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate väljaarendamiseks. võõrtöölised, globaliseerumine ehk üleilmastumine: kogu maailma haarav
arengumaades), piirkonniti ülerahastus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise probleemid. · Tekstiili ja rõivatööstus, nende paigutust mõjutavad tegurid Tekstiili ja rõivatööstus on töömahukad tööstusharud, nende paiknemist mõjutab oluliselt tööjõu maksumus( palgavahed on arnenud ja arengumaades sajakordsed). Moetoodang on kõrgeltarenenud maades, masstoodang vähem arenenud maades. Tekstiili ja rõivatööstus on küllaltki hajutatud üle maailma. Tuntud tekstiilitoodete tootjad ja eksportijad: Hiina, Lõuna Korea, Taiwan, India, Pakistan, Jaapan, Usa. Rõivatootjad: Mehhiko, Hiina, Türgi, Usa Tarbija läheduses, tiheda asustusega piirkondades. Oluline sobiv tööjõud (odav). · Rahvastikupoliitika arenenud riikides ja arengumaades
SKT ehk sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. ° Rahvamajanduse kogutoodang ehk RKT - aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. ° Eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s või hõive eri majandussektorites. Madala arengutasemega riikides suurim osa SKT annab põllumajandus, kus on hõive suur. Kõrgelt arenenud riikides on kõrge hõive teenindussfääris, mis annab ka SKT-st suuremat osa. ° Inimarengu indeks ehk IAI (HDI) on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb: 1) SKT-st, 2) haridustasemest 3) kesmise eluea osaindeksist. ° Imikusuremus - ehk rinnalaste suremus on kuni üheaastaste laste suremus. Imikusuremuse intensiivsust iseloomustab imikusuremuskordaja. 2.
toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel ii) Oodatav keskmine eluiga iii) Rahvamajanduse kogutulu Riikide liigitus arengutaseme ja panuse järgi maailmamajanduses Riigid: 1) Kõrgelt arenenud riigid 2) Arengumaad a) Arenevad riigid b) Naftariigid c) Tavalised arengumaad d) Istandusriigid e) Vähimarenenud riigid Kõrgelt arenenud riigid Kõrgelt arenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailma põhjapoolsemates piirkondades ja sellepärast nimetatakse neid ka Põhja riikideks. Rõhuvas enamuses on need Euroopa päritoluga kristlikud riigid. Nendes riikides elab ligikaudu 1/3 rahvastikust. Riigid: Enamus euroopa riike Jaapan
vajalikke toiduaineid. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutulise rikkuse eliidile ning talutava eljärje ka väga suurele hulgale lihtrahvale. Tööstusajastu. Sai võimalikuks tänu tehnoloogilise arengu kiirenemisele, eelkõige masintootmisele üleminekule ja seisuliku ühiskonna asendumisele klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid