Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Info volik: katarakt, glaukoom (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on glaukoom?
  • Mis on katarakt?

Lõik failist

Mida saab teha silmade hea tervise tagamiseks?
  • Arvutitaga olles, jälgi 20:20:20 reeglit. (Iga 20 minuti tagant vaata 20 sekundit 20 meetri kaugusele).

  • Kanna talvel päikeseprille, et kaitsta silmi liigse UV-kiirguse eest.

  • Kasuta silma sõbralikku kosmeetikat.

  • Loputa oma silmi regulaarselt jaheda veega.


  • Ära hõõru silmi pesemata kätega.
  • Toitu tervislikult.

Kaebuste korral pöörduge koheselt arsti poole!
Lota Aadla
lota.aadla@ neti .ee
Vanadusega seonduvad haigused
Glaukoom ja katarakt
Patsiendiinfo
Miks on glaukoom ja katarakt vanusega seotud haigus?
Vananedes suureneb organismi tundlikus , mis võib põhjustada teatud taandarenguid organites, kudedes, veresoontes, liigestes , närvisüsteemides, seedetraktis, südames ja mujal kehas. Vananedes avalduvad haiguslikud muutused, erinevates organites nii võivad muutused avalduda ka silmas. Vananedes langeb silma nägevusteravus ning võib ilmneda presbüoopia ehk kaugelenägevus .
Mis on glaukoom?
Glaukoom
ehk roheline kae on silma haigus, mille korral kahjustub silma ja aju omavahel ühendav nägemisnärv . Glaukoom on krooniline haigus, mille käigus võib kaduda lõpuks nägemine.
Sümptomid:
  • Värvide tuhmumine;
  • Hägune nägemine;
  • Binokkel nägemine:
Nägemine glaukoomiga:
Ravi:
Mis on katarakt?
Katarakt ehk hallkae on silmahaigus, mille korral tekkib läätse pinnal silmavedelikus olevatest valkudest moodustunud klompide kogumik. , mille tagajärjel halveneb või kaob üldse silma nägemine.
Sümptomid:
  • Värvide tuhmumine;
  • Osaline silmanägemis kadu;
  • Liigne valgus tundlikus:
  • Topelt nägemine;
Nägemine kataraktiga:

Ravi:
  • Tugevamad, UV-kaitsega prillid;
  • Pupilli laiendavad silmatilgad;
  • Operatsioon.
Info volik-katarakt-glaukoom #1 Info volik-katarakt-glaukoom #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lota Aadla Õppematerjali autor
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli informaatika iseseisev töö, info volik, katarakt, glaukoom, ravi, sümptomid, hinne saadud töö eest on A ja 100%

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Nimetu

Piirsalu Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vananedes suureneb organismi tundlikkus, mis võib põhjustada surma. Teatud taandareng ja talitluse langus toimuvad vanemas eas paljudes organites, kudedes, veresoontes, liigestes, närvisüsteemis, seedetraktis, südames ja mujal kehas. Vananedes avalduvad haiguslikud muutused, mis võivad esineda ka silmas. Langeb nägemisteravus, ilmneb presbüoopia ehk kaugelenägevus. (Trofimova 1967). 1 KATARAKT Vanaduses kõige enam esinev silmahaigus on vanaduskae ehk katarakt (Trofimova 1967). Normaalselt läbipaistva silmaläätse rakud ja kapsel hakkavad skleroseeruma ja tuhmuma. Silmalääts muutub aja jooksul täiesti tuhmiks, läbipaistmatuks ja hallivärviliseks. (Trofimova 1994). Joonisel 1 on näha kataraktiga kaetud silm. Joonis 1. Kataraktiga silm. (Dithmar) Katarakt on pärilik haigus, kuid võib tekkida ka välismõjude toimel. Läätse tuhmumisele

Meditsiin
thumbnail
18
docx

MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES

..................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. PRESBÜOOPIA.................................................................................................................4 2. HAIGUSED........................................................................................................................5 2.1. Glaukoom....................................................................................................................5 Glaukoom ehk roheline kae on krooniline eakate inimeste silmahaigus, mida iseloomustab suurenenud silma siserõhk. Glaukoomi puhul on silma kanalid häiritud ja silmas toodetud vedelik ei pääse enam minema. Silma jäänud vedelik suurendab silma siserõhku, mis hakkab pressima veresoontele ning toitained ei jõua enam närvirakkudeni

Eesti keel
thumbnail
97
pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

Skeletilihaste fibrillatsioon ja halvatus kumuleerub pilus ja toime tugevneb, (neostigmiin+atropiin) püsidepolarisatsioonist pöörduva toimega vabaneb koliini Postop paralüütiline iileus ja kusepõie Bronhi toonus↑, sekr.↑ esteraas uuesti aktiivsena pärast atoonia, glaukoom (füsostigmiin), Südames arteriaalne BP↓, hüdrolüüsimist. M- ja M.gravise ravi (neostigmiin), Alzheimer südametegevus↓ veresoonte dilatatsiooni N-kolinomimeetiline toime veg. NS-i (rivastigmiin) tõttu poolt innerveeritavates organites, Ägeda mürgistuse ravi: imendumise

Meditsiin
thumbnail
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................

Esmaabi
thumbnail
37
doc

Närvisüsteem

Siit läheb teine neuron mediaallinguna aju teise poolde, talamuse ventrobasaaltuuma. Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores 1. somatosensoorne piirkond S1 paikneb posttsentraalkäärus, 2. somatosensoorne piirkond S2 asub taga ja allpool 1.-se ala külgmisest osast ja seotud mitmete sensoorsete väljadega ajus, nt nägemine ja kuulmine. Suurajukoore somatosensoorne piirkond koosneb pinna suhtes vertikaalselt paiknevatest üksustest- neuronisammastest. Naha ja propriosensoreilt saadud info alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje- kehataju. Dermatoom- naha piirkonna segment. Puutetundlikkuse häired. Kui seljaaju on kahjustunud kogu ristlõike ulatuses, lakkavad kõik motoorsed ja sensoorsed funktsioonid allpool vigastust. Seljaaju ühepoolse kahjustuse korral esineb kahjustuse poolel lihast lõtv halvatus, veresooned laienenud. Kahjustusest vastaspoolel puudub valu, temperatuuritundlikkus kõikides dermatoomides. 14. Temperatuurimeel.

Psühholoogia
thumbnail
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma a)sensoorsed keskused  somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras  maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus  haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades.  nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega o 17ndasse välja e.nägemiskoorde saabub info otse silma võrkkestalt o 18ndas ja 19nes väli e.puute –ja kuulmistundlikkusega seotud Nende kahjustusel tekivad väga erinevat laadi häired: äratundmishäired o 19nda välja ärritus annab nägemishallutsinatsioone o Seos oimusagaraga võimaldab näo ja näo osade äratundmist ja vastava piirkonna kahjustusel ei tunta tuttavaid nägusid ära  kuulmiskeskus paikneb oimusagaras, Broadmani väljad 41,42

Eripedagoogika
thumbnail
53
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma: a. sensoorsed keskused  somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras  maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus  haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades.  nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega a. 17ndasse välja e.nägemiskoorde saabub info otse silma võrkkestalt b. 18ndas ja 19nes väli e.puute –ja kuulmistundlikkusega seotud Nende kahjustusel tekivad väga erinevat laadi häired: äratundmishäired c. 19nda välja ärritus annab nägemishallutsinatsioone c. Seos oimusagaraga võimaldab näo ja näo osade äratundmist ja vastava piirkonna kahjustusel ei tunta tuttavaid nägusid ära  kuulmiskeskus paikneb oimusagaras, Broadmani väljad 41,42. Selle piirkonna

Eripedagoogika
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun