Piirsalu Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vananedes suureneb organismi tundlikkus, mis võib põhjustada surma. Teatud taandareng ja talitluse langus toimuvad vanemas eas paljudes organites, kudedes, veresoontes, liigestes, närvisüsteemis, seedetraktis, südames ja mujal kehas. Vananedes avalduvad haiguslikud muutused, mis võivad esineda ka silmas. Langeb nägemisteravus, ilmneb presbüoopia ehk kaugelenägevus. (Trofimova 1967). 1 KATARAKT Vanaduses kõige enam esinev silmahaigus on vanaduskae ehk katarakt (Trofimova 1967). Normaalselt läbipaistva silmaläätse rakud ja kapsel hakkavad skleroseeruma ja tuhmuma. Silmalääts muutub aja jooksul täiesti tuhmiks, läbipaistmatuks ja hallivärviliseks. (Trofimova 1994). Joonisel 1 on näha kataraktiga kaetud silm. Joonis 1. Kataraktiga silm. (Dithmar) Katarakt on pärilik haigus, kuid võib tekkida ka välismõjude toimel. Läätse tuhmumisele
..................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. PRESBÜOOPIA.................................................................................................................4 2. HAIGUSED........................................................................................................................5 2.1. Glaukoom....................................................................................................................5 Glaukoom ehk roheline kae on krooniline eakate inimeste silmahaigus, mida iseloomustab suurenenud silma siserõhk. Glaukoomi puhul on silma kanalid häiritud ja silmas toodetud vedelik ei pääse enam minema. Silma jäänud vedelik suurendab silma siserõhku, mis hakkab pressima veresoontele ning toitained ei jõua enam närvirakkudeni
Skeletilihaste fibrillatsioon ja halvatus kumuleerub pilus ja toime tugevneb, (neostigmiin+atropiin) püsidepolarisatsioonist pöörduva toimega vabaneb koliini Postop paralüütiline iileus ja kusepõie Bronhi toonus↑, sekr.↑ esteraas uuesti aktiivsena pärast atoonia, glaukoom (füsostigmiin), Südames arteriaalne BP↓, hüdrolüüsimist. M- ja M.gravise ravi (neostigmiin), Alzheimer südametegevus↓ veresoonte dilatatsiooni N-kolinomimeetiline toime veg. NS-i (rivastigmiin) tõttu poolt innerveeritavates organites, Ägeda mürgistuse ravi: imendumise
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................
Siit läheb teine neuron mediaallinguna aju teise poolde, talamuse ventrobasaaltuuma. Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores 1. somatosensoorne piirkond S1 paikneb posttsentraalkäärus, 2. somatosensoorne piirkond S2 asub taga ja allpool 1.-se ala külgmisest osast ja seotud mitmete sensoorsete väljadega ajus, nt nägemine ja kuulmine. Suurajukoore somatosensoorne piirkond koosneb pinna suhtes vertikaalselt paiknevatest üksustest- neuronisammastest. Naha ja propriosensoreilt saadud info alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje- kehataju. Dermatoom- naha piirkonna segment. Puutetundlikkuse häired. Kui seljaaju on kahjustunud kogu ristlõike ulatuses, lakkavad kõik motoorsed ja sensoorsed funktsioonid allpool vigastust. Seljaaju ühepoolse kahjustuse korral esineb kahjustuse poolel lihast lõtv halvatus, veresooned laienenud. Kahjustusest vastaspoolel puudub valu, temperatuuritundlikkus kõikides dermatoomides. 14. Temperatuurimeel.
. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma a)sensoorsed keskused somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades. nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega o 17ndasse välja e.nägemiskoorde saabub info otse silma võrkkestalt o 18ndas ja 19nes väli e.puute –ja kuulmistundlikkusega seotud Nende kahjustusel tekivad väga erinevat laadi häired: äratundmishäired o 19nda välja ärritus annab nägemishallutsinatsioone o Seos oimusagaraga võimaldab näo ja näo osade äratundmist ja vastava piirkonna kahjustusel ei tunta tuttavaid nägusid ära kuulmiskeskus paikneb oimusagaras, Broadmani väljad 41,42
. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma: a. sensoorsed keskused somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades. nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega a. 17ndasse välja e.nägemiskoorde saabub info otse silma võrkkestalt b. 18ndas ja 19nes väli e.puute –ja kuulmistundlikkusega seotud Nende kahjustusel tekivad väga erinevat laadi häired: äratundmishäired c. 19nda välja ärritus annab nägemishallutsinatsioone c. Seos oimusagaraga võimaldab näo ja näo osade äratundmist ja vastava piirkonna kahjustusel ei tunta tuttavaid nägusid ära kuulmiskeskus paikneb oimusagaras, Broadmani väljad 41,42. Selle piirkonna
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid