50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-04-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
irinaros
Õppematerjali autor
17. Majutusettevõtte tugikeskused? Valdkonnad, mis otseselt tulu ei too, kuid on väga olulised tulu tootvatele valdkondadele. Nt, majapidamine, ramatupidamine, personali juhtimine, hooldus ja parandustööd. Majapidamisosakond- maja perenaine-alluvad: toateenijad, üldkoristajad, saunakoristajad, töömees, varustaja. Vastutab külaliste tubade ning üldkasutatavate ruumide korrashoiu eest. Vastuvõtu- ja majapidamisosakonna tihe koostöö on väga oluline, sest info tubade kohta peab olema väga operatiivne, millised vabad ja müügiks, mis hõivatud, remondis või vabad, kuid koristamata. raamatupidamine, arved, aruanded, sisemine kontroll. Vastutab hotelli kõigi rahaliste tegevuste järelvalve eest. Osakonna ülessanne on kassatsekkide kontrollimine ja hoiustamine, palgaraha arvestamine ja töögraafikute kontrollimine, sisemiste aruannete ettevalmistamine, finantsülevaadete koostamine, finantsvoogude prognoosimine jne.
Külastajate hoiakute uurimiseks kasutatakse küsitlusankeete. Ankeetide abil on võimalik saada aimu kaitseala külastavate inimeste külastuse põhjustest, ootustest kaitseala osas ning luua keskmise külastaja profiil. Kuna peamiseks hoiakute uurimise võimaluseks on ankeetküsitlus, mis on oma iseloomult ajamahukas, siis on väga oluline, kuidas ja milliseid küsimusi küsitakse. 3. Külastajate käitumise vaatlusuuringud Hoiakute info täiendamiseks on vajalik teostada ka külastajate tegeliku käitumise vaatlust. Lisaks hoiakute info täiendamisele on nii võimalik tuvastada ka erinevate tegevuste käitumismustreid. Võimalik on tuvastada, millises kaitseala osas milliseid tegevusi inimestele meeldib harrastada. Ka on vaatlustega võimalik koguda informatsiooni, mis ei pruugi kajastuda loendusandmetes ega küsitlusankeetides. Näiteks, kas inimesed tavatsevad kaasa
1) esmane kokkupuude reklaam, koduleht 2) esialgne kontakt helistamine, kirjutamine 3) teisene kontakt tuli kohale 4) kolmas kontakt esitas tellimuse > kliendi kogemus külastuse ajal vastuvõtt, töötajate suhtumine, mugavus, turvalisus, tegevused, teised kliendid, muusika, kogemus ümbruskonnas jne 5) tellimuse täitmine > lahkumine arveldamine, tagasikutsumine, tänamine jmt 6) hüvastijätt 7) jätkutegevused kliendi meelespidamine, info saatmine Klienditeekonna vältel toimub: v Huvi äratamine v Kontakti loomine v Kliendi vajaduste ja soovide määratlemine v Broneerimine ja müük v Teenuse kasutamine 11 v Üldmulje kujundamine v Hinnangu andmine kogu teenindusprotsessile tervikuna Klienditeekonna etappide määratlemine võimaldab : leida kliendist lähtuvalt kitsaskohad kättesaadavus, mugavus, vajaduste ja
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid