TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine  kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Võib järeldada, et debati edenedes muutus Postimehes avaldatud artiklite seisukoht pigem ETV+ vastu, kuid see on vaieldav. Eesti Päevaleht EPL-i puhul ei saa öelda, et oli läbivaid seisukohti, kuna teemakohaste (s.t ETV+ kohta) avaldatud artiklite maht oleks niivõrd suur. Kolmest leitud artiklist ühes arutleb Pavel Ivanov (2015), kes on muuhulgas samaaegselt loodud venekeelse portaali vercherka peatoimetaja, positiivsete aspektide üle, leides, et see on just venekeelse meedia abil mõttevahetuse arendamine on see, mida venekeelne inimene vajab oma elu mõtestamiseks. Ka EPL-is on räägitud sellest, kuidas ETV+ saateid ei pruugi oluline osa auditooriumi näha, sest idavirumaalasteni Eesti kanalid ei jõuagi (Puuraid, 2015). Tuntavalt kahtleva, kuid mitte negatiivse alatoonita artikkel räägib ETV+ jaoks vajaliku tõlketöö rahastamisest (Jõesaar, 2015). Eesti Päevalehes ei ole esitatud palju seisukohti, kolmest artiklist kaks olid pigem neutraalsed
• demagoogia – kõnedes, arutluses jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine Nt. demagoogiavõtted: argumentum ed hominem, kus näidatakse ennast heas valguses ja teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat. ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille
KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste info vahendaja/edastaja. Teabelevivahendid: trükiväljaanded, raadio, internet, TV 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas: · info edastamine · järelvalve · ühiskonna osade seostamine · sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne · sotsiaalsete normide ülalhoidmine · avalikkuse loomine · kriitika ja kontroll · lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga?
Interneti-keskkonnast tulenevad lapse väärkohtlemise riskid Sotsiaalsed probleemid Eestis Koostaja: Margit Metsma Sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika ja sotsioloogia eriala 2013/2014 õppeaasta B27367 õpinguraamatu number 2014 Tänapäeva ühiskond on üht või teistpidi internetimaailmaga seotud ja selle vastu võidelda poleks eesmärgipärane ja võimalik samuti mitte. Internetil on nii positiivsed, kui ka negatiivsed küljed, mis avaldavad suurimat mõju eelkõige lastele. Seega sõltub laste turvalisus eeklkõige kodusest keskkonnast ja selle mõjust ning teiseks oluliseks suunavaks ja kontrollivaks asutuseks võiks olla kool. Oma essees pööraksingi tähelepanu interneti pahelisele poolele ja selle ohtudele, mis avaldavad mõju eel
Lisaks eelnevalt vaadeldud veebireklaami edastamise viisidele võib internetilehekülgedelt leida ka selliseid võimalusi reklaami edastamiseks nagu logod, lendavad logod (brauseri alumises servas üle kogu ekraani vasakult paremale ja vastupidises suunas kulgevad), PR artiklid, auhinnamängud ja vahelehed (kogu ekraani katvad reklaampinnad, mis avanevad kasutajale vastavatele linkidele klikkides). 5. Internetireklaami plussid Globaalne turu-uuringute organisatsioon Gfk on korraldanud meedia efektiivsuse uuringu, milles võrreldi kaheksat erinevat tarbekaupade reklaamikampaaniat, et välja selgitada missuguste reklaamikanalite kasutamine annab tulemusi kiireks müügikasvuks ja seeläbi kindlustab võimaluse turuinvesteeringute tagasiteenimiseks. Üks peamisi järeldusi on interneti keskmiselt tõhusam mõju lühiajaliseks reklaamikampaania tasuvuseks, kui on offline-meediat (televisioon, raadio, ajalehed jne.) kasutades. Online-meedia keskmine ROI
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kõik kommentaarid