Info
hankimine veebist
Selle asemel, et veeta aega internetiavarustes surfamisega, on
mugavam endale vajalik informatsioon tellida otse enda arvutisse RSS feed ’i ehk uudistevoo abil.
Võib-olla olete mõnel veebilehel või uudisteportaalis märganud
oranži ikooni «RSS» või linki, millel on kirjas «RSS feed». Internet Exploreri veebilehitsejaga ikoonile klikkides avaneb arusaamatu segapuder.
RSS ehk Really Simply Syndication tähendab lihtsustatult seda, et
eraldi programmi või veebilehitseja abil tuuakse informatsioon otse
arvutikasutajani, ilma et too peaks seda veebi otsima sukelduma . RSS
feed, mille Eesti infotehnoloogiaala inimesed on otsustanud tõlkida
sõnaga «uudistevoog», võimaldab kokku hoida aega ning muuta
infoühiskonda veel kiiremini toimivaks.
Tegelikult teeb RSS veebi kasutamise lihtsamaks kõigile, kes
internetti informatsiooniga täidavad ning seda sealt ammutavad.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
next12
Õppematerjali autor
paljudele häid või halbu uudiseid organisatsiooni kohta. Oluline on organisatsiooni esindajana olla kursis sellega, mida organisatsioonist räägitakse ja kus räägitakse, ning adekvaatselt reageerida. Proaktiivsete tegevuste puhul – näiteks postitades infot organisatsiooni blogisse või Facebooki lehele – tasub meeles pidada, et igasugust infot on meie ümber niigi väga palju, ning suhtuda meie ühisesse inforuumi vastutustundlikult. Ehk siis eelistada info (ja kõige muu) puhul kvaliteeti kvantiteedile – inimeste vastuvõtuvõime on piiratud, nii et kõigi eelduste kohaselt on 10 nad enamikul juhtudel rõõmsad, kui jagate nendega vaid tõesti uudisväärtuslikku infot ja teete seda paar korda nädalas, mitte paar korda päevas. Lõpuks loeb eelkõige sõnum, see, mida ja kuidas te oma organisatsiooni esindajana ütlete. Kui
Neid leidub ka printerites, videomängudes jt. süsteemides. 1.1.3.2 Salvestusmahu mõõtühikud: bitt, bait, kilobait (kB), megabait (MB), gigabait (GB), terabait (TB). Bitt. Informatsiooni saab mõõta. Kõige väiksem infoühik on 1 bitt, mis vastab loogilisele olekule ,,tõene" või ,,väär". Biti arvavaldisele vastavad kahendarvud 0 või 1. See tähendab tegelikkuses seda, et loogilist informatsiooni on võimalik esitada matemaatiliselt. Seejuures on vaja mõista, et loogiline 0 on ka info. 1 bitt kõige väiksem infoühik, kahendarvukoht. Biti olekud on 0 või 1. 1 bit (b) 1 byte (B) = 8 bits 1 Kilobyte (K / KB) = 2^10 bytes = 1,024 bytes 1 Megabyte (M / MB) = 2^20 bytes = 1,048,576 bytes 1 Gigabyte (G / GB) = 2^30 bytes = 1,073,741,824 bytes 1 Terabyte (T / TB) = 2^40 bytes = 1,099,511,627,776 bytes 1.1.3.3 Salvestiste ja andmekandjate põhitüübid: sisemine kõvaketas, väline kõvaketas, võrgudraiv, CD, DVD, USB-välkmälu, mälukaart, võrgusalvesti.
ühest kohast teise paigutada (siirdada). Aeg-ajalt on tarvis ka andmeid kustutada. Nende tegevuste jaoks on lihtsad universaalsed töövõtted. Kõigepealt tuleb vajalik objekt (tekstiplokk, tabeliplokk vm) märgistada. Vii hiirekursor tekstifailis või tabelis ploki algusesse, vajuta hiire vasak nupp alla, tõmba kursoriga üle märgistatava osa ja vabasta hiirenupp. Märgistatud tekst kuvatakse tumedal taustal. Info kopeerimiseks, siirdamiseks või kustutamiseks märgista kõigepealt info. Seejärel vali kopeerimiseks menüüst Edit korraldus Copy (või klahvikombinatsioon Ctrl+C). Kui soovid infot siirdada või kustutada, vali korraldus Cut (või Ctrl+X). Info siirdamiseks vii kursor kohale, kuhu tahad info paigutada (klõpsa seal hiirega) ja vali menüüst Edit korraldus Paste (või Ctrl+V). Klahvikombinatsioone on mugavam kasutada kui hiirt (eriti märgatav on see sülearvutil).
Kui need sammud läbitud, siis lubatakse Control Panel-i ning File Manageri juurde, mille abil vajalikke faile serverisse laadida. Veebifailid tuleb panna kausta webroot. Praegusel juhul piisab vaid peokuulutus.html-ist. Ning tuttav leht kaugeski serveris üleval. Piltide kasutamine veebilehel Veebileht võib piirduda ainult tekstilise teabega. Tahtes seda aga ilusamaks muuta, on pildid igati omal kohal. Kes autoriõigustega ei karda pahuksisse minna, saab omale veebist igasuguseid vahvaid kujutisi muretseda. Kui aga joonis ise kokku pandud, siis ei saa kellelgi muret olla, et seda üles panna ei tohiks. Siin kuulutuse juures joonistati kokku rebase moodi kujutis. Ning et seda oleks mugav veebilehestiku juures pruukida, siis salvestati olemasoleva HTML-failiga samasse kausta. Veebis enamvähem kindlapeale näidatavad vormingud on gif, jpg ja png. Esimene neist jooniste tarbeks, teine fotodele ning viimatine saab enamvähem kõigega viisakalt hakkama
Siinses materjalis on hulgem lehekülgi ja peatükke. Esimese hooga võib see tekst väljatrükituna kätte võttes suisa ära ehmatada. See pole aga sugugi autorite eesmärk. Kirjutist koostades on mõeldud nii algajate kui edasijõudnute peale. Et eesti keeles pole .NETi kohta midagi põhjalikumat kirjutatud, siis püüab see õppematerjal sobida võimalikult paljudele, kel teema kohta huvi või vajadus. Eks edasijõudnud suudavad juba ise sobivaid teemasid leida ning ka veebist ja suurematest targematest raamatutest juurde otsida. Siin aga peaksid siiski nii veebirakenduste, andmebaaside kui ka ,,puhta" programmeerimise kohta olema sees põhitõed, mille abil on enamik ettetulevatest olukordadest võimalik ära lahendada ning nende oskuste põhjal olla piisavalt tasemel, et suuta soovi korral arvutifirmasse praktikale minna ja mõne ajaga sealsesse töösse sulanduda. Päris algajatele on valida kaks sisendpunkti, kust peaks saama alustada ,,tavainimese" arvutialaste
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara,
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
7. Transpordi protokollid (NetBEUI, NetBios, TCP/IP, IPX/SPX). Port Protokoll 167-169 NETBIOS TCP/IP (Transmission-Control Protocol/Internet Protocol - Ülekande kontrollimise protokoll/Interneti protokoll) loodi, et ühendada erinevad arvutivõrgud ühte üleüldisesse võrku. Oli vaja midagi, mis ARPAneti seoks ülejäänud tolle aja arvutivõrkudega. Midagi, mis ühtlustaks kogu süsteemi, midagi, mis looks ühtse standardi. Loodigi protokoll, kus info liigub juppidena "ümbrikes" (paketid) nii, et erinevad võrgud ei hooli sellest, mis ümbrike sees on, tähtis on see, et kõik ühe kirja ümbrikud õigesse kohta jõuaksid. Ja kui ei jõua, saadetakse uus kiri. See protkoll sai endale nimeks TCP. Kuna Interneti eellased loodi sõjalistel eesmärkidel, oli TCP üpriski robustne ja spetsiaalselt loodud selliseks, et mingi arvuti kadumisel võrgust teistel arvutitel võimalikult vähe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid