Infarkt Liset Takking,Sandra Liivapalu 9.a klass Märjamaa Gümnaasium Mis asi on infarkt? On elundi või elundi osa kärbumine,mis on tavaliselt tingitud vere juurdevoolu lakkamisest. Tekke põhjused südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist Sümptomid Päevi või isegi nädalaid on ennem infarkti
Infarkt Triin Kurm, Elis Laanisto, Mariete Kanarbik, Mari Liis Keevallik Olemus Infarkt ehk kohalik vereringehäire on elundi või elundi osa kärbumine, mis võib-olla tingitud vere juurdevoolu lakkamisest veresoone sulguse tagajärjel Meestel on tunduvalt sagedasem kui naistel Võimalikud põhjused Suitsetamine Kõrge vererõhk Kõrge kolesterooli tase veres Ülekaalulisus Ebatervislik toitumine Vähene füüsiline aktiivsus Kõrge veresuhkur, diabeet Hoidumine Suitsetamisest loobumine Hoida vererõhk korras
INFARKT Christjan Eric Tõnnop Marlen Sõlg Laulasmaa Kool 9.Klass MIS ON INFARKT? · Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi, või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis võib-olla tingitud vere juurdevoolu lakkamisest veresoone (peamiselt arteri, aga ka veeni) sulguse tagajärjel ja/või toitainete ning hapnikuvaesusest. INFARKTI PÕHJUS · Enamasti on põhjus ateroskleroosist tingitud arteri ummistumises trombi, trombemboolia, emboli aga ka veresoone stenoosi ja kestva spasmi tagajärjel. KUIDAS PÄRAST INFARKTI
SÜDAMEINFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. TEKKEPÕHJUSED Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid; embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned;
INFARKT Koostajad: Mairis Õispuu ja Kadri Lebedev Mis on infarkt? § infarkt on pöördumatu südamelihase kahjustus. § Infarkti tagajärjel teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu. § verevoolu katkemise põhjustab südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. § infarkti sümptomiks on valu rinna piirkonnas. Tekkepõhjused Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: §
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
muutumine.) Selle puhul võib tekkida ka embol (veresoontes verevooluga liikuv ja veresoonte kitsas kohas peatuv tahke, vedel või gaasiline topis. Isheemia (ischemia) Kohalik verevaegus, väheveresus, veretus, juurdevoolu vähesus, mis tingib koe hapnikupuuduse. Isheemia saab tekkida kõikjal, kuid sagedamini on sellest tingitud nähud märgatavad ajus või südames. Ajus põhjustab sageli isheemiat, kas mujalt ajuveresoonde jõudnud embol või kohapeal arenev tromb. Sagedamini areneb infarkt isheemiakolde ühes (tsentraalses) osas. Kolde äärealal (penumbra) on vaid ajutine neuronite tegevuse pidurdumine, kuid nende eluvõime ei lakka ning verevoolu taastumisel (kollateraalse voolu kaudu) infarktikollet seal ei arene. Sümptomid, mis patsiendil algusest peale esinevad, on kogu isheemia ala neuronite tegevuse puudumine. Ravi Esialgses ravis on kõige olulisem vereringe parandamine, samuti tüsistuste vältimine. Edasises ravis
Kõik kommentaarid