Populaarsemaks muutus ka reisimine. Samuti oli rongiga võimalik toorainet ja valmistoodangut vedada suures koguses korraga. Oluliseks sai ka aurumasinaga paralleelselt aurulaevade kasutuselevõtt. Nende leiutamisele andis hoogu sõukruvi leiutamine. 1829. aastal tegi esimene aurulaev oma sõidu, saavutades tippkiiruseks 11 km/h. Ka aurulaevadega oli mugav kaupa vedada, liikuda ka ebasoodsate ilmastikutingimustega ning pidada ühendust peaaegu iga maailma piirkonnaga. Maailmamajanduse kujunemine tänu uutele transpordi- ja sidevahenditele 1840. aastal leiutas Samuel Morse elektrilise telegraafi, mis oli esialgu mõeldud raudteelastele. Sellest sai pikaks ajaks kõige olulisem sidevahend, mida kasutati peaaegu kõikides eluvaldkondades alates majandusest ja lõpetades sõjandusega. 1865. aastast oli telegraafiliin olemas juba ka üle Atlandi ookeani. Telegraafi võimalused arendasid tuntavalt inimeste maailmapilti. 1876. aastal algas Graham Belli leiutatud telefoni võidukäik
2) Ameerika avastamist 1492 aastal 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. 2) Keskaja tunnused Feodalism; Kristlus (Kuradi ja Jumala võitlus); Naturaalmajandus varakeskajal; Konflikt ilmaliku (keisri) ja vaimuliku (paavsti) vahel kõrgkeskajal; Ristisõjad; Linade ja kaubanduse arenemine ja linnakultuuri teke; Kriis kirikus ja ühiskonnas; Tsentraliseeritud riikide teke 3) Feodalism, feodaalkorra kujunemine Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 9.sajandil. Karl Martell viis süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra tegi ta sellepärast, et olla edukam võitluses araablaste vastu. Võitluseks araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, seetõttu andis ta oma vasallidele ehk sõjameestele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Selline maatükk= lään e feood. Selle maatüki valdajat nimetati vastavalt läänimees või feodaal. Feodaalkord lagunes
aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imbus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas ka inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Uue olustiku osaks kujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu 4. Millised ühiskondlikud probleemid tekkisid industriaalühiskonna kujunemisel? Industriaalühiskonna kujunedes tekkisid mitmed ühiskondlikud probleemid, mille hulka kuulusid tööpuudus, madal tööliste elatustase ning tööliste poliitiliste õiguste puudumine. Palgatöölised, kes ei olnud rahul sellega, et vabrikute ja pankade omanikud vähese tööga suurt palka saavad, aga töölisklass suure töö eest vähe palka saab, hakkasid püüdma neid probleeme lahendada. Sagedased olid tööliste väljaastumised, mille käigus purustati masinaid. Masinate
Selle eesmärk on saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, sest sotsialism oli ainus õpetus, mis lubas kiiresti lahendada kõik probleemid 3. Millised probleemid kaasnesid linnastumisega? Üldist linna elu edasi minekut varjutasid endiselt kitsad korteriolud ja kehvad sanitaartingimused eeslinnades, kus inimeste tervist ohustasid pidevad epideemiad . Linnaelu iseloomustas ka kuritegevus, kerjamine ja muud ühiskondlikud pahed. 4. Millised ühiskondlikud probleemid tekkisid industriaalühiskonna kujunemisel? Industriaalühiskonna kujunedes tekkisid mitmed ühiskondlikud probleemid, mille hulka kuulusid tööpuudus, madal tööliste elatustase ning tööliste poliitiliste õiguste puudumine. Palgatöölised, kes ei olnud rahul sellega, et vabrikute ja pankade omanikud vähese tööga suurt palka saavad, aga töölisklass suure töö eest vähe palka saab, hakkasid püüdma neid probleeme lahendada 16. Iseloomusta lühidalt järgmiste Vene tsaaride poliitikat:
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati otsest võitlust feodaalaadli vastu
Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest teaduse areng Riik ja selle valitsemine valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia lisandub parlamentarism- inglismaal juba 13 sajandil koos parlamentarismiga võitlus konstitutsiooni eest- nõutakse põhiseadust ja rahvaesinduste kokkuliitmist ja selle suuremat võimu 2) Industrialiseerimise ja urbaniseerumise mõju. 18 sajandil leidsi aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg.
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid:
Kõik kommentaarid