Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND
................................................................12 6.Kokkuvõte .............................................................................................................................14 7.Kasutatud allikad...................................................................................................................15 2.Sissejuhatus Kalimantan on üks ilusamaid paiku maailmas. See on üks liigirikkamaid elukohti, kust võib leida selliseid imelisi loomi nagu orangutang, Sumatra ninasarvik ja lendorav. See on paik, kust ühe puu pealt võib leida üle 1000 erineva liigi. See on paik, kust siiamaani avastatakse uusi liike ja see on samas ka Aasia viimane suur vihmamets. Ma soovisin kohe alguses uurida teemat, mis on seotud metsandusega, sest ma olin eelmisel suvel töötanud mööblit müüvas poes, kus ma hakkasin huvi tundma toodetel olnud erinevate märgistuste vastu. Kalimantani peale sattusin ma, kui ma uurisin erinevaid vihmametsasid.
.........................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 Sissejuhatus Hotspots of biodiversity keskmisest tunduvalt kõrgema bioloogilise mitmekesisusega kohad. Üks kuulus ja ülimalt ohustatud hot-spot asub Indoneesia saarestikus. Sunda piikond hõlmab Borneo (Kalimantani), Sumatra, Jaava saart ning paljusid teisi väiksemaid saari, mis jäävad Wallace'i joonest lääne poole. Riigid, kelle territoorimuiga see osaliselt või täielikult kattub on Brunei, Indoneesia ja Malaisia. Referaat annab ülevaate Sunda piirkonna bioloogilisest mitmekesisusest, selle kaitsest ning tulevikuperspektiividest.
· Rahvaarv: 234 693 997 · Rahvastiku tihedus: 143 inimest/km² · Riigikeel: Malay keel · Rahaühik: Ruupia(1 EEK = ~ 930 IDR) · Usk: Valdavalt ,,kergekujuline" islam · Ajatsoon: GMT+8 Geograafiline asend Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont.
Vasta küsimustele põhjalikult, too näiteid, selgita. Vormista töö korrektselt: reavahe 1,5, pööra tähelepanu õigekirjale ja sõnastusele – töö peab olema ladus, selge ja täpse sõnastusega. Kui tsiteerite, ärge unustage jutumärke. 1. Kirjuta loetud teose pealkiri. Minu loetud teose nimi on ’’Minu Indoneesia. Maailma makett’’. 2. Kirjuta autori nimi ja tutvusta autorit (mis eluala esindaja, miks ja kui kaua selles riigis / linnas viibis / on viibinud). ’’Minu Indoneesia. Maailma maketi’’ autoriks on Berit Renser, kes kandideeris Darmasiswa õppestipendiumile Indoneesias pärast Tartu Ülikooli semiootika magistrantuuri ja entoloogia õppekava läbimist. Autor sai stipendiumi ning suunati Solo linna Java saarel Sebelas Mareti ülikooli
teistest tema kaasaegsetest ei tapnud suuri kaslasi niisama lõbu pärast, vaid küttis ainult neid, kes olid inimesi söönud. Indo-hiina tiigri levila on väga laialdane, põhiosa Tais, aga ka Myanmaris, Lõuna-Hiinas, Kambodzas, Vietnamis, Laoses ja Malaisias Malaka poolsaarel. Arvatakse, et umbes 1227-1785 indo- hiina tiigrit elab metsikult looduses ja umbes 60 Aasia ja USA loomaaedades. Tiigri elupaigaks on mägismaal asuvad ligipääsmatud kõrvalised metsad, mis jäävad enamjaolt riikidevahelistele piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral võimalikuks, siis ei teata just eriti palju selle liigi elust looduses. Indo-hiina tiiger on natuke väiksem ja tumedam kui bengali tiiger, lühikeste kitsaste triipudega. Isane tiiger on umbes 2,7
5% 65 aastased ja vanemad: 6.1% Keskmine iga 27,7 aastat ARENG GDP inimese kohta 4700 US dollarit SKT 1.21 trillionit US dollarit Töötus 6.7% 18.1 sündi 1000 elaniku kohta Iive 1,069% Indoneesia on arengumaa RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID UNESCO- Rahu ja julgeolek WHO- Maailma tervishoiuorganisatsioon IMF- Rahvusvaheline valuutafond Interpol- Rahvusvaheline politseiorganisatsioon MAJANDUS Väljaveoartiklid: gaas,kuld,hõbe,tina,tekstiil, elektrilised seadmed Sisseveoartiklid: nafta,masinad,kemikaalid Ressurssid:Palmiõli,riis,kakao,kohvi Energia Elektritoodang: 141.2 miljardit kWh Elektritarbimine: 126.1 miljardit kWh Elektri eksport ja import on 0 kWh MAJANDUSSEKTOR Põllumajandus: 38.3% Tööstus : 12.8% Teenindus : 48.9% TRANSPORT Indoneesias on kokku 684 lennuvälja ja 64 Helikopteri maanduskohta Raudteerööpaid 5042 km Maanteid 437,759 km, sellest asfalteeritud 258,744 km ja 179,015 km mitte asfalteeritud Veeteed 21,579 km TURISM
Ühe reisi raames on võimalik vaadata nii haruldasi orangutane kui ka maailma suurimaid sisalikke. Kaasaegsest suurlinnast võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni. Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Malai saarestik hästi ka rannapuhkuseks. Malai saarestikus saab surfata ookeanilainetel, sukelduda värvikirevasse veealusesse maailma või istuda palmi all mõnel asustamata saarel. Malai saarestik 1.Üldine iseloomustus Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse ja India ookeani vahel. Malai saarestiku suurimad osad on Sunda ja Maluku saared ning Filipiinid. Sunda saared omakorda jagunevad Suurteks jaVäikesteks Sunda saarteks. Malai saared on pindalalt maailma suurim saarestik. Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Tektooniline kerge on tekitanud saarestikku hulganiselt mitme kilomeetri kõrgusi mägesid. Kõige kõrgemad mäed on Uus-Ginea (5030 m kõrgune Puncak Jaya) ja Kalimantan (4101 m kõrgune Kinabalu).