5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Wingardium Leviosa
Õppematerjali autor
1 V. INDIA: 1. INDIA AJALOOSÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Aeg Olulisemad sündmused VII at eKr Maaviljeluse algus Induse jõe orus. u 2600 eKr Induse kultuuri kujunemine, mille suurimateks keskusteks olid Harappa ja Mohenjo Daro. u 1700 eKr Teadmata põhjustel algas Induse kultuuri allakäik.
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism
Raido Niggulis 10a Arutle ja analüüsi INDIA 1. Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses mõjutasid looduslikud olud ka India tsivilisatsiooni teket, India tsivilisatsioon kujunes kahe kõige suurema jõgikondade alal, Induse ja Gangese kallastel. Ka kliima oli seal väga hea ja soe, sai kasvatada väga palju. Maa oli väga viljakas ja põlluharimine on seal väga hea tänu troopilisele kliimale. Induse tasandikul on aga vaja maa-ala niisutada kuna suvel on sademeid vähem. Aga sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Kogu sellest
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus
Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega. 5000 a eKr oli see kasutuskõlblik, sai põlde rajada. 4000 a eKr on asukateks sumerid. Maailma vanimad rahvad. Lühikest kasvu, pikad sirged juuksed. Õppisid põldu harima. Külvati mutta ja saadi aastas 2 saaki. Hariti puust kõplaga. Saak oli suur. Põhiteravili oli oder. Nisu kasvatati vähe, teisi ei tuntud. Peale teravilja kasvatati naerist, kapsast, porgandit, sibulat, küüslauku, ube. Tunti marjapõõsaid ja viljapuid: granaatõuna. Tegeldi kalapüügiga. Liha oli vähe, sest karjakasvatust ei olnud. Vähe sigu ja lambaid. Põhitoit oli oder: leib, kört, puder. Jõid vett
1. Kiviaeg – kujunes inimene 2. Pronksiaeg – adra kasutuselevõtt + künnipõllundus 3. Rauaaeg – raua kasutuselevõtt Iseloomulik varastele kõrgkultuuridele: Põlluharimine ja karjakasvatus Ühiskonnad selge varanduslik kihistumine Välja kujunenud riiklus ja kasutusele võeti kiri Varased tsivilisatsioonid ja veekogud mille ääres kujunesid: 1. Mesopotaamia (Eufrati ja Tigrise jõed) 2. Kreeta Saared 3. Egiptus (Niiluse jõgi) 4. India (Induse ja Gangese jõed) 5. Hiina (Huang He ja Jangtse jõed) Primaarne tsivilisatsioon – kultuurid kujunesid sõltumatult üksteisest Sekundaarne tsivilisatsioon – kultuurid kujunesid mõjutatuna üksteisest Viljaka poolkuu ala – Mesopotaamia ja Egiptuse vaheline ala (Miks?) 1. Regulaarne üleujutus 2. Viljakas pinnas 3. Niisutussüsteem KÜTID-KORILASED NOMAADID
Siiski usuti peaaegu üldiselt, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene on loodud veest ja mullast. Üks jumalatest otsustas aga inimkonda vähendada üleujutuse läbi. Kuid teine jumalus, inimkonna soosija teatas sellest plaanist ühele targale vanale mehele, kes ehitas laeva ja võttis selle pardale kõigi elusolendite esindajaid. Nii päästis ta inimkonna ja loomariigi täielikust hävingust. Erinevalt egiptlastest ei pööranud Mesopotaamia rahvad kuigi suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Pärast surma pidi inimesi ootama rõõmutu olek sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle allilma jõe. KIRI, HARIDUS, KIRJANDUS JA TEADUS. Mesopotaamiale iseloomulik kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. See tingis kirjamärkide skemaatilisuse. Kuigi ka kiilkiri oli arenenud piltkirjast, polnud sellega tal kuigi suurt sarnasust
kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, kus kõneldakse draviidi keelt. 800 algas rauaaeg. võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. pühade raamatute - veedade - abil saab ülevaate ühiskonnakorraldusest. hümnide ja usutekstide kogumik. "Rigveda"s on üle 1000 hümni (loodud II aastatuhandel). aarjalased olid karjakasvatajad, kuid said ka põlluharijateks, kasvatati riisi. pealik - radza. meeste üldkoosolekud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid