Individuaalne ja kollektiivne
heaolu
12. klass
ühiskonnaõpetus
· Tänapäeval on iga demokraatliku riigi
mureks inimeste toimetulek, kuna see
mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut.
· Riikidel on erinevad heaolumudelid
heaolureziimid.
· Need tulenevad erinevatest poliitilistest
ideoloogiatest, kultuuri- ja
ajalootraditsioonidest.
Konservatiivne heaolumudel:
Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan, Belgia.
· orienteerub töötavale inimesele, kelle
palk ja sotsiaaltagatised katavad ka
ülalpeetavate pereliikmete vajadused.
· Naistes nähakse koduhoidjat, mitte
konkurenti tööturul. Vanurid on suguvõsa
hoole all või tasulises hooldekodus.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
effects
Õppematerjali autor
Individuaalne ja kollektiivne heaolu Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas arusaam, et inimese toimetulek pole eraasi, vaid mõjutab kogu ühiskonda. Nüüdisajal on kõik demokraatlikud riigid heaoluriigid, kuid heaolu pakkumise korraldus on erinev. Iga riik pole unikaalne, saab rääkida heaolureziimidest, mis on omased teatava sarnase heaolukorralduse ja -põhimõtetega riikidele. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalhüvesid peavad saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada tasuta arstiabi või haridust on samasugune. kodanikuõigus bagu õigus valida.
kõrgemat kompensatsiooni. · Tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad sotsiaalkindlustuse haldamist. · Naised on kodused, seetõttu pole lasteaiad kuigi levinud. · Vanureid hooldav perekond või on nad tasulises hooldekodus. Liberaalne heaolumudel · Haridus,tervishoid ja eluase on kaubad-võimaluse neid teenuseid saada määrab rahakoti paksus. · Maksud on madalad. · Inimeste vastutus oma heaolu eest on suur, inimene otsustab ise millele ta oma raha kulutab. · Riik pakub heaoluteenuseid vaid vaestele ning pensionäridele. · Selline heaolumudel pakub võimalusi edukatele ja seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel · Sotsiaalhüvesid, nagu haridus ja arstiabi, saavad kõik hoolimata sissetulekust. · Riik on peamine heaolu pakkuja · Kõrged maksud.
Mudeli traditsioonilised jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks võib olla solidaarsus, mis võiks tähendada, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Riik on peamiseks heaolu pakkujaks sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis. Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud. Lisaks majanduslikele vajadustele täidab progresseeruv tulumaks ka teist ülesannet selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Liberaalses heaolumudeliga riikides sotsiaalpoliitika
*Riik peab majandust reguleerima ja looma igaühe arengut toetava sotsiaal-poliitika. KONSERVATISM *Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. *Stabiilsus ja ettevaatlikud reformid. *Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. *Sotsiaalsete erinevuste säilitamine ühiskonnas. *Riigi sekkumise vastu majandusse *eraomandus, mõõdukad maksud. *Konservatiivid kaitsevad rahvusliku kapitali huve: kaitsetollide ja kvootide pooldamine. *Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll. *Riik peaks tegelema inimeste füüsilise ja mittesotsiaalse turvalisusega. KRISTLIK DEMOKRAATIA *Heaolu riik ja kodaniku ühiskond *Riigi ülesanne on pehmendada turumajanduse poolt põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas -> eesmärk on sotsiaalne turumajandus. Tänapäeval on vasak-ja parempoolsus üksteisele lähenenud: *rühutatakse aktiivse kodaniku ideaali
Õ: lk 29-59 1. Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna moodustavad avalik sektor(riigi ja omavalitsused) Erasektor(eraettevõtted) Mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) 2. Millised on avaliku sektori põhiül? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Põhi ül tagab ühiskondliku heaolu ja riigi toimimise Riigi tunnused Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 3. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik?
Tänapäeva ussparempoolsed küll kritiseerivad seda, end nõustuvad selle möödapääsmatusega. Samas püüavad nad laiendada turumajanduse põhimõtteid ka sotsiaalteenustele. Uusvasakpoolsus( kolmas tee) leiab , et heaoluriik peaks muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Erinevused vasak- ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed väidavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Individuaalne ja kollektiivne heaolu Konservatiivne heaolumudel Orienteerub eeskätt töötavale inimesele, kelle palk peaks katma ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Selle heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolupakkujaks on riik. Kehtestatakse kõrged maksud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi
Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina, nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile, pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme, kollektiiv on tähtsam kui üksikisik, pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist, majanduses on nad riigi sekkumise vastu ning eraomandse ja mõõdukate maksude poolt, kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve, sotsiaalse heaolu tagamisel peavad nad esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli. Konservatismi pehmem haru on kristlik demokraatia, pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale, sotsiaalne turumajandus, mis ühendab vabaturumajanduse ja avaliku sotsiaalturva süsteemi. Need, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed.
Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet) *valitsemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid