Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

India uurimustöö - sarnased materjalid

veda, visnu, brahma, himaalaja, delhi, siva, bengali, religioon, assami, nele, territoorium, hjas, bhakti, lootose, tantratuaalid, ikjal, idavad, estik, araabia, hindi, sanskriti, kogusumma, karma, iglus, karmi, klist, puuvillane, tulevases, rahvuslikuks, armastaja, olulisemat, neljak, saatuse, keed, mahal, maailmak, kirjandusvool, ametlikku, nastada
thumbnail
49
doc

Robert Houdin - uurimustöö

Tallinna 32. Keskkool ROBERT-HOUDIN Uurimustöö Andres Jakovlev 12c Juhendaja: Naima Klitsner Tallinn 2006 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4 1. MUSTKUNSTI JA ILLUSIONISMI AJALUGU.........................................................6 1.1. Vanaaeg..........................................................................................................6 1.2. Keskaeg.......................................................................................................9 1.3. Renessanss............................................................................

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Indoneesia - uurimustöö

Carl Robert Jakobsoni Nimeline Gümnaasium Indoneesia Uurimustöö Siim Teder 10c Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2008 Sisukord Lk2 ..................................................Sisukord Lk3 ..................................................Sissejuhatus/Üldandmed Lk4 ..................................................Geograafiline asend Lk5 ..................................................Looduslikud tingimused Lk6 ..................................................Riigi arengutase Lk7 ..................................................Rahvastik Lk8 ..................................................Energiamajandus Lk9 ..................................................Põllumajandus Lk10 ................................................Transport Lk11 ........................................

Geograafia
115 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Prantsusmaa uurimustöö

KOOL NIMI 10A klass Prantsusmaa Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Linn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................4 1.1.Üldandmed............................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend+kaart....................................................................................................5 1.3.Kliima ..................................................................................................................................6 1.4.Pinnamood .....................................................................................

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Vanaaeg

Abielurikkumine on abielunaise seksuaalne suhe mitte oma mehega. Mehel võis ükskõik kui palju naisi olla. Hammurapi seadused ei ole kindlasti mitte esimesed seadused Mesopotaamias, lihtsalt varasema sumerite seadusandluse konstruktsioon. See onlihtsalt kõige kuulsam ja paremini säilinud. Hammurapi riik 18 saj ekr kuivas kokku, aga babüloni ümber püsis riik kuni. 1595 a ekr. (see aegs siis vana-babüloonia aeg, suurkujuks oli Hammurapi. Mesopotaamia usk- pmst polüteistlik religioon. Jumalaid väga palju, kokku olid sulanud sumerite ja semiidide jumalad, tegu Sumeri-Akkadi religiooniga. Mõjud pire rohkem tulnud sumeri religioonist, kuid on mõlemat. Jumalad on inimlikud, egoistlikud, kavalad, nii üksteisega kui tavainimestega. Moodustavad suure juamliku patriarhaarse perekonna. Jumalate inimlikkus ilmneb ka selles, et jumalad ei taha töötada- lõid inimesed selleks, et nad toidaks inimesi (ohvriannid). Vastutasuks pakuvad jumalad inimestele kaitset.

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
132
pdf

Etnoloogia üldkursus

. . . . . . . . . . 46 10.2.2 Seadusandlus, õigusemõistmine . . . . . . . . . . . . . . . . 46 10.3 Poliitiline süsteem ja välissuhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47 10.4 Poliitilise etnoloogia muud uurimisvaldkonnad . . . . . . . . . . . . 47 4 11 Religioon, maagia, maailmavaade 48 11.1 Religioonietnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 11.1.1 Erinevad religioonikäsitlused . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 11.1.2 Religioonietnoloogia peamised uurimisalad . . . . . . . . . . 48 11

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
22
odp

India

India Üldine info pealinn - New Delhi pindala - 3 287 580 km2 riigikeel ( ed ) - hindi, inglise rahvaarv - 1 175 240 000 (2010) rahvastiku tihedus - 357,5 in/km2 riigikord ­ parlamenteerne vabariik president ­ Pratibha Patil peaminister ­ Manmohan Singh iseseivsus ­ 15. august 1947 rahaühik ­ ruupia ( NR ) ajavöönd ­ maailmaaeg 5.30 telefoni kood - 91 Osariigid, rahvastik Osariigid ja territoorjumid - India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritoorjumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritoorjumiks

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne – lühike ja selge kõne (“Kilbiga või kilbil”) Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus – Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali. Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne). Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele. Olümplased – tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas) b. Tähtsamad jumalad

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
31
docx

ESTEETIKA

Kunstiku andekus ei ole mitte niivõrd tema intellektuaalse või emotsionaalse oskuse tulemus, vaid võimalus välja lülitada praktilisest maailmast, näilise tegelikkuse maailmast, ja minna ideede riiki. Aristoteles Kreeka filosoof, õhtumaade olulisimaid mõtlejaid. Platoni õpilane. Aleksander Suure õpetaja. Rajas filosoofiakooli Lykeioni. Algatas või arendas edasi mitmeid olulisi distsipliine, nt botaanika, eetika, ajalugu, kirjandusteadus, loogika, metafüüsika, retoorika, füüsika, religioon, meteoroloogia jt. Eetilised vaated kirja pandud: ,,Luulekunstist" Tegeles kirjandusega. Oli küll Platoni õpilane, kuid vabanes tema mõjudest. Tema arvates eksisteeris ilu meie reaalses tegelikkuses, meie ümber. Kritiseeris ka kunstnikke alahindamist ja alavääristamist. Tegeleski kunstiga kunstikeskselt. Ei tahtnud inimesi sellega mõjutada, tema kunstiteooria kunstikeskne. Kunsti ei tehta tema arvates ühiskondlikku huvi pärast. Põhiteoses tegeleb kirjanduse põhiliikidega

Kunstiajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Spordiajaloo konspekt

490.a eKr toimus Marathoni lahing (pärslased vs kreeklased). 5) Hellenismi (330 ­ 146 a eKr) ­ Poliitiline killustatus põhjustas majanduslanguse. Aleksander Suure sõjaretkedel levib kreeka kultuuri alane teave Idamaadesse. OM langusaeg. Roomlased tungivad Kreekasse. 6) Rooma võimu (146 eKr ­ 395 m.a.j) ­ Kreeka linnadel on autonoomia, neid valitseb Makedoonia provintsi asevalitseja. Rooma riigi jagunemisel 395. a. m.a.j jääb Kreeka Ida- Rooma riigi koosseisu Kreeka religioon (Kreeka jumalad): Olümpose jumalad: Zeus - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Hera - Zeusi abikaasa ja õde, abielunaiste kaitsja. Poseidon- Zeusi vend, merede valitseja. Hades - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Hestia- Zeusi õde, kodukolde jumalanna. Ares - Zeusi ning Hera poeg; sõjajumal Athena ­Zeusi peast sündinud tütar; sõjajumalanna, sõjameeste kaitsja Apollon - Artemise kaksikvend, Zeusi poeg; kunstide ja muusade kaitsja, valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal

Spordiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne ­ lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus ­ Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali. Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne). Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele. Olümplased ­ tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas) b. Tähtsamad jumalad

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne ­ lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus ­ Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali. Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne). Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele. Olümplased ­ tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas) b. Tähtsamad jumalad

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Aasja ja aafrika kultuurid

grammatikat, loogikat, mehaanikat, metafüüsikat jm. Koolil oli suur raamatukogu. Õpilasi tuli sinna ka väljaspoolt Indiat ning kogu õpilaste arv ulatub ca 10´000-ni. Kolledz hävitati muslimite poolt 1199. aastal. Nad hävitasid ka palju teisigi koole. Kogu keskaja jooksul omandas India rahvas vaid käsitööoskused ning hariduse koha pealt vaid suulised teadmised. Kirjaoskus oli minimaalne. India vanimat keelt (kui ka uuemaid keeli: hindi, bengali, pandzabi keelt jt), sanskritti, oskasid lugeda-kirjutada vaid vähesed. 4 Islami sissetung/mõjutused 13. sajandil vallutasid muslimid Põhja-India ning seal jäi pikemaks ajaks (1206-1526) püsima Delhi sultanaat. Lõuna-Indiat nad vallutada ei suutnud. Delhi valitsejad püüdsid indialasi islamiseerida. Sahh Firuz (1351-1388) arendas ulatuslikku ehitustegevust: · Rajati 40 moseed, 30 medreset, 100 haiglat, 150 silda jm.

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
32
docx

India

Reimer 2 Suurbritannia ülemvõimu alt. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 3 2. INDUSE KULTUUR: 2.1. India looduslikud olud: India asub Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias. Põhjast lõunasse on India ulatus 3000 km ja sama palju läänest itta (põhjapoolses osas). Põhjas on India piiriks kõrged Himaalaja mäed, lõunas tungib ta suure kiiluna India ookeani, idast ümbritseb teda Bengali laht ja läänes Araabia meri. India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedes. Araabia merre suubumisel moodustab Indus suure soise delta. Induse orus on ilmastik kuiv ning vihma sajab seal harva, mistõttu oli seal maaharimine võimalik ainult tänu kunstlikule niisutamisele

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Religioon maailma kultuuris - arvestus

Hinduism Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada Hinduismis on karma seadus, aatman e hing võib sellest vabaneda (moksha) Hinduistlik jumalakontseptsioon ­ üks lõpmatu ülim olend, kellel on piiramatu hulk kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

seadusekogusid Lähid-Idas. Ei rõhutatud aga ühiskonna kihistatust, vaid vabad inimesed ja orjad. Diasporaan ­ Juutide hajumine. Prohvetid ­ usukuulutajad. Jesaja, Jerenuja. Sünagoog ­ juudi kirik. Tempel vaid Jerusalemmas. Messias ­ uus kuningas, kes rajab uue riigi. Taaveti soost salvitu. Monoteism -ainujumalakultus Jahve ­ jumal, keda kummardati. Toora ­ seadused paberirullidel. Moosese raamatud. Rabi ­ preester. Sabat ­ juutide pühapäev, hingamispäev. Juudi religioon erines teistest-jumalat ei kujutatud, jumal oli maailmaväline jõud, milles kõik alguse on saanud. Igavene jõud. Juudipoisse lõigati ümber. :) Peavad end väljavalitud rahvaks. KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

- Ksatrijad olid sõdalased - Vaisjad olid kaupmehed - Suudrad olid käsitöölised · Abielud kastisiseselt · Lisaks neljale kastile olemas ka viies kast ­ tsaandalad (rõhutud) - Teevad ühiskonnas kõige alandavamaid töid - ,,puutumatute" kast Tänapäeval ,,määratud" kast HINDUISTLIKUD JUMALAD: · Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi · Visnu ja Laksmi näitavad inimestele kogu jumala võimu · Brahma ja Sarasvati ­ jumala mõned aspektid · Kõik elusolendid osakesed Jumalast · Materjaalse maailma loomiseks ja säilitamiseks võtab jumal 3 kuju: - Maailma hoidja Visnu Jumala täielik kehastus Loob I elusolendi Brahma Loob oma hingusest kõik maailmad Teda armastab Laksmi ­ õnne jumalanna - Maailma looja Brahma

Üldine usundilugu
80 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

põldu harida oli vaja niisutuskanaleid. Põlde rajati ka mäekülgedele, kõige kõrgemal olid karjamaad. Toimus nn vertikaalne majandus. Peamised toiduained oli mais ja oad. Lisaks kasvatati veel kartulit, tsillit, tomatit, kõrvitsat, kakaod, tubakat, puuvilla. Tehnoloogiliselt arengult olid kõik tsivilisatsioonid kiviaja (neoliitikumi) tasemel. Religioonil oli keskne roll kõigis kõrgkultuurides. Ühendas eri alade inimesi, hõime oli palju aga neid ühendav tegur oli religioon. Usulistel eesmärkidel rajati väga suuri tseremoniaalrajatisi (püramiide). Püramiidid olid templite alused. Usk õhutas ka sõdima ­ sõdadest saadi vange keda ohverdati jumalatele. Aitas kaasa ka kaubavahetusele, sest oli vaja muretseda rituaalideks teatud kindlaid esemeid, mida vahetati omavahel. Nt oli vaja obsidiaani (vulkaaniline klaas), mis oli terav ja millega ennast veristati; astelrai astel ­ samuti enese veristamiseks; teatud merekarpe kasutati pasunatena.

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini kui palju hilisemad mälestised. Kreetlased elasid suurte sugukondadena või ühe valitseja võimu all. Nende losside ja majadel puudusid nii kõrged müürid kui kindlustatud sissekäigud. Kreetlased jumaldasid püha paika ja korraldasid tema auks pidustusi, kuid eeskätt austasid nad merd, et kindlustada endale meresõitudel tema heatahtlik suhtumine. Nende vaimne looming pidi olema omalaadne ja isegi vastandlik Idamaade omale. Nende religioon on palju liberaalsem, maisem ja elulähedasem kui mujal, on tähelepanuväärne, et saarel puudusid tempelehitised ja preestrite seisus. Sünge fantastika asemel oli siin esiplaanil viljakus- ja sigivusjumalate kultus. Nad ei püüdnud kunsti elust kõrgemale tõsta ega unistanud paremast maailmast. Kunst oli pidevalt inimeste silme ees, oli rikkalik ja ilus ning tihedalt seotud igapäevase eluga. Kreeta kunstnikud eelistasid kõike seda, mis on elus püsimatu, kaduv, muutuv. Kreeta

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Restaratsiooniajastu ja Kuulus Rev. Panid aluse parlamentismi kindlustumisele. 1714 tuli troonile Hannoveri dünastia ­ Georg I (1714-1727). Enamuspartei parlamendis määras ametisse ministrid ja kõrged ametnikud, partei juht oli peaminister. Robert Walpole (1721-1742), parlamentarismi kindlutamine William Pitt vanem (1756-1761), Soti ja Inglise parlamentide ühinemine, võeti kasutusele Ühenenud Kuningriigi nimetus Pilet 3 1.Egiptuse religioon ja kultuur Kiri ja haridus- arenes u ühel ajal tsivilastsiooniga. Egiptuse kirjaks olid hieroglüüfid, meenutavad välimuselt piltkirja ja on tõenäoliselt ka sellest välja arenenud. Kiri oli keeruline ja märke oli palju, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Põhiliselt kirjutati nendega enamasti poliitilisi ja muid tähtsaid tekste, kuna kirjutamisega läks kaua aega. Kirjaoskus oli suur privileeg, ainult 1% kogumaa elanikkonnast oskas kirjutada

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suu

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Maailma usundid

tähtpäevad, surnute mälestamine jne. Uskumus, et kõik loodus (loond) on elav ja hingestatud ­ inimene on loodusega seotud ja osa sellest, loodusega saab suhelda ja seda kasutava mõistlikult (ei võta rohkem, kui vaja); ka tapetava looma ja taime austamine Tasakaalu tähtsus ­ sõnas on vägi ja väega ei mängita Kombetäitmised päris maarahva pärimusest (sellest, mida põlvest-põlve on edasi antud) Taarausk on 1930 aastal loodud religioon. Taarausuliste eesmärgiks oli luua vaba eesti rahvuslik religioon, eesmärgiks saavutada vaimne ja kultuuriline iseseisvus. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid seda kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga. Iseloomulikud joones: Rõhk on Muinas-Eesti kommetel ja tavadel. Aluseks tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus ­ areng on igavene

Religioon
26 allalaadimist
thumbnail
20
doc

India RV pärast II MS

India Rahvavabariik pärast II maailmasõda Sissejuhatus Rahvaarvult teine riik maailmas saavutas iseseisvuse 1947. aastal. India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaserval aga Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. Maavarasid on palju (kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit, vilgukivi, värviliste metallide maagid, kuld, teemandid)

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
11
doc

India Referaat

.......................................................................................................................... 9 Kokkuvõte:............................................................................................................................ 10 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 11 3 Üldandmed India Vabariik Riigikord: vabariik President: Pratibha Patil Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 365 km2 Rahvaarv: 1 000 848 000 (1999) Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: kaks põhikeelt on hindi ning inglise keel, lisaks nendele on veel 17 riigikeelt: telugu, bengali, marathi, tamili, urdu, gudzarati, kannada, malajalami, oria, pandzabi, assami, kasmiiri, konkani, manipuri, nepali, sanskriti, sindhi Rahaühik: India ruupia (INR) Rahvuspüha: 26. jaanuar (vabariigi päev) Rahvastik: indialased ­ enam kui 100 rahvusrühma ­ (99 %). Hiinlased,

Geograafia
110 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kauged tsivilisatsioonid

Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Poliitiline killustatus ­ paljud riigid sisemiselt hästi korraldatud, kuningas valitses nõuandjate,ministrite,väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad, kes said teenistuse eest palka või maavaldusid. Erilist rolli mängisid ka käsitööliste ja kaupmeeste organisatsioonid. Nii olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigiasjade korraldamisse. 2. RELIGIOON JA KULTUUR Brahmanism & hinduism. Õpetus hinge taassünnist : Veedad kajastavad aarjalaste usku mitmetesse jumalatesse, näitavad ohverdamise tähtsust ja rõhutavad braahmanite osa riitusel. Viimasest tingituna on aarjalaste varane usk brahmanismi nimega. Hindudel tänapäeval veedad usu alusteks + muud sissekanded, mis veedade õpetust edasi arendanud. Kogu selles kirjavaras kajastuv maailmavaade = kokku hinduism, mis

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Pärsia impeerium

...................................................8 Kambyses II (530­522)................................................................ 8 Darius (Dareios) I (521­486).......................................................... 9 Kreeka-Pärsia sõjad................................................................9 Xerxes I (486­465)..................................................................... 9 Ahhemeniidide kultuur ja religioon..............................................10 Zoroastrism...........................................................................11 Zarathustra...........................................................................12 Avesta................................................................................. 12 2 Põhimõtted.................................................................

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskaeg

Franciscus hakkas mungaks. Tema surma järel kuulutas paavst ta pühakuks. Frantsiskaani mungad kandsid halli mungarüüd, mistõttu nimetati neid hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates või töötades. Raha ei tohtinud neil olla. Hiljem lubati neil siiski kanda jalanõusid ja omada vähest vara. Pilet 3. 1) Kirik varakeskajal ( 1 ) Kristlus oli põrandaalune religioon. Neil ei lubatud ametlikult tegutseda. 4. sajandi alguses tahtsid nad avalikult tegutsema asuda. 4. sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Kirik tegeles sotsiaalabiga ( aitas vaeseid, orbusid, kodutuid, leski, hoolitses haigete eest ) Kirik oli ka antiikkultuuri säilitaja. Samuti andis kirik ka haridust. Kirikuhoone oli varjupaigaks paljudele. Kiriku hierarhiaks nimetatakse allumisvahekorda. Kõige tähtsam oli paavst ( paavstiks peetakse Peetrust )

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Religiooni kujunemislugu ja Hinduism

saj eKr Lähis-Ida Islam 1,3 miljardit Hinduism 10. saj eKr India Hinduism 900 miljonit Sintoism 6. saj eKr Jaapan Ateistid/agnostikud 850 miljonit Taoism 6. saj eKr Hiina Budism 360 miljonit Budism 520. saj eKr Põhja-India Sikhism 23 miljonit Sikhism 1500. a. pKr India Judaism 14 miljonit Oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Religiooni varasemateks vormideks on: 1) Animism ­ Religiooni vorm, mille puhul hing omistatakse loodusobjektidele ja elututele esemetele. 2) Toteism ­ usuti, et suguharu või hõim pärines mõnest loomast või taimest, keda kultuslikult austati. 3) Surnukultus ­ kultuse tekkimine on seotud hirmuga surnu ees (hing, hauatagune elu, esivanemate kultus). Suur muutus religioosses mõtlemises toimus siis, kui inimesed muutusid paikseks (u. 8000. eKr ja Lähis-Ida).

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
8
doc

India 20. sajandil

...................................... 7 2 Sissejuhatus India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. See riik on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Üks suuremaid huviväärsusi on haudehitis Tadz Mahal riigi põhjaosas Agra linna lähedal.

Ajalugu
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun