Peamised ekspordiartiklid on suhkruroog, puuvill, dzuut, tee, tubakas, vürtsid, banaanid, ananassid. Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade üldarv on aga ülisuur (lambad, kodulinnud). Ka veiste, kitsede ja pühvlite arv on maailma suurim. Religioossetel põhjustel sööb liha ainult 1/5 elanikkonnast. Turismist saadav tulu pole veel suur. Iseseisvuse väljakuulutamine 1931. aastal Briti impeeriumist reorganiseeritud Briti Rahvaste Ühendusele tekitas India ja Pakistani iseseisvaks kuulutamine tõsiseid poliitilisi probleeme. Ei India Rahvuskongressi ega (vähemal määral) Muslimiliiga liidrid polnud huvitatud sellisest dominiooni staatusest, kus Briti monarhile jäi, kuigi pro forma, ülemvõim, mille esindajaks Indias ja Pakistanis oli edasi asekuningas (kindralkubernerina) lord Mountbatten. Ent olukorraga tuli siiski leppida vähemalt seni, kui Inglise väed viibisid uute dominioonide territooriumil
Käesolevas referaadis on kaetud India Rahvavabariigi ajalugu alates selle iseseisvaks saamisest 1947. aastal. Töö kirjutamiseks kulus umbes üks päev. See oli ka nii kavandatud. Peamine allikas töö koostamisel oli raamat „Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda“. India pärast Teist maailmasõda 18. juulil 1947 võttis Suurbritannia parlament vastu India sõltumatuse akti, mis oli uuele olukorrale kohandatud 1935. aasta India valitsemise akt. Nii India kui Pakistani iseseisvuse väljakuulutamine planeeriti 14. või 15. augustile 1947. aastal. Vahepealse kuu jooksul joonistas lord Mountbatten kahe maa vahelised piirid. See toimus saladuses, sest lord teadis, et piirid tekitavad rahulolematust. Kohe kui India ja Pakistani vahelised piirid said teatavaks laiadele massidele, puhkesid mitmel pool rahutused. India Vabariik Jawaharlal Nehru juhtimisel (1950-1964)
· millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA: · kellele kuulus India ala enne iseseisvumist, kuidas sai Indiast iseseisev riik, milline oli Mahatma Gandhi osa selles (lk 70-71) India ala enne iseseisvumist kuulus Britile või siis teisiti öeldes Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. India rahvad tegutsesid iseseisvusvõitluses, mida juhtis India Rahvuskongress. 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas oli India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharalal Nehru. Nehru pooldajate arvates ei olnud omavalitsusõigus nende maale piisav ning seepärast esitasid nad India täieliku iseseisvuse
· millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA: · kellele kuulus India ala enne iseseisvumist, kuidas sai Indiast iseseisev riik, milline oli Mahatma Gandhi osa selles (lk 70-71) India ala enne iseseisvumist kuulus Britile või siis teisiti öeldes Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. India rahvad tegutsesid iseseisvusvõitluses, mida juhtis India Rahvuskongress. 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas oli India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharalal Nehru. Nehru pooldajate arvates ei olnud omavalitsusõigus nende maale piisav ning seepärast esitasid nad India täieliku iseseisvuse
Mahatma Gandhi roll India iseseisvumisel Lõuna-Aasias asuv India Vabariik lööb pahviks oma kultuuri, suuruse ja vastuolulisusega. India, olles pikka aega Briti koloonia, saavutas iseseisvuse 15.augustil 1947. Hindude iseseisvusvõitlust juhtis India Rahvuskongress. 1920.aastate lõpul saavutas kongressis mõjuvõimu Jawaharal Nehru, kes pooldas täielikult India iseseisvumist. Ta oli truu sõber Mahatma Gandhi'le, kes oli Vabaduseliikumise ideeliseks juhiks. Mahatma Gandhi oli karismaatiline liider, kes oma Vabaduseliikumisega köitis terve maailma tähelepanu. Tema vägivalla vastane filosoofia on mõjutanud paljusid vägivallatuid liikumisi tänase päevani. Mahatma Gandhi't peetakse kõige rahumeelsemaks inimeseks maailmas pärast Jeesus Kristust. Kuidas mõjutas Mahatma Gandhi ja tema põhimõtted India iseseisvaks saamise protsessi? Juba 8500 aastat tagasi hakkas arenema induse kultuur, millele järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile
Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India Iseseisvuse eest võidelnud massiliikumine, mida juhtisid mitu põlvkonda perekond Gandhi LAV- üks edukamaid Aafrika riike, mille elanikkond moodustab 5% Aafrika elanikkonnast ning on väga rikas riik tänu oma maavarade ja asukoha tõttu. Apartheid- rahvastiku jaotamine rassilise tunnuse järgi. Afrikandrid ehk buurid- Hollandi kolonialistide järeltulijad LAVs. Aafrika Rahvuskongress- Aafrika põliselanike huvide kaitseks loodus poliitiline organisatsioon Valge revolutsioon- Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava elluviimine, mille eesmärgiks oli muuta maa läänelikumaks.
India Üldine info pealinn - New Delhi pindala - 3 287 580 km2 riigikeel ( ed ) - hindi, inglise rahvaarv - 1 175 240 000 (2010) rahvastiku tihedus - 357,5 in/km2 riigikord parlamenteerne vabariik president Pratibha Patil peaminister Manmohan Singh iseseivsus 15. august 1947 rahaühik ruupia ( NR ) ajavöönd maailmaaeg 5.30 telefoni kood - 91 Osariigid, rahvastik Osariigid ja territoorjumid - India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritoorjumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritoorjumiks
Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kasti kuuluvad paariad (ühiskonna heidikud). Tänapäeva tegelikkuses on 2000-3000 kasti või alamkasti. India püüab jagu saada sellest diskrimineerivast süsteemist, mida taunis Mahatma Gandhi ja mis on riigi põhiseadusega keeletud 7. Linnad Suurimad linnad: (elanike arv, sulgudes koos linnakuga) Mumbai (Bombay).............................9 926 000 (14 500 000) Delhi...................................................7 207 000 (8 375 000) Calcutta...............................................5 400 000 (10 916 000) Madras (Chemai)................................5 361 000 Hyderabad.......................................... 4 300 000 Ahmadabad...............
Enne sõda oli Prantsusmaa agraar-industriaalmaa, nüüd muutus lõplikult tööstusriigiks. 11. Mitu valitsust oli Prantsusmaal 1919-1939? Vastus: 41 valitsust. 12. Miks loodi Prantsusmaal rahvarinne? Vastus: Hoidmaks ära äärmusliikumiste tõusu võimule. 13. Kes nad olid: a) J.M.Keynes b) James S. Braddock c) Ramsay MacDonald Vastus: a) Inglise majandusteadlane, makroökonoomika rajaja b) Iiri päritolu raskekaalupoksija c) Briti esimese tööpartei peaminister DIKTATUURIDE TUNNUSED (17.10.17) Totalitaarsed diktatuurid MAJANDUS ● riigi suur osakaal majanduses ● Majandus teenib valitsuste ideoloogilisi eesmärke (sõjatööstuse arendamine.) ÜHISKOND ● Valitsus jälgib elanike igapäevaelu. ● Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. ● Riik kontrollib noorsooliikumisi. ● Vaba aja riiklik organiseerimine. POLIITIKA ● Üheparteilisus
demokraatia. 1922.-1937. a. kandis Iirimaa ametlikult nimetust Iiri Vaba Riik, kus riigipeaks oli Inglise kuningas ja riigil olid dominiooni õigused. Iiri valitsusi juhtisid esialgu Sinn Feinist eraldunud Inglise-Iiri kokkuleppe toetajad, kes nimetasid oma partei ümber Fine Gaeliks (Ühinenud Iirimaa). 1920. aastate keskpaiku lõi Sinn Feinist lahku ka E. De Valera, kes rajas uue partei - Fianna Fail (Saatuse Sõdurid). 1932. a. võitis viimane parlamendivalimised ja De Valerast sai peaminister, olles selles ametis 16 aastat. Need kaks parteid, parempoolne Fine Gael ja pahempoolne Fianna Fail on Iirimaad vaheldumisi juhtinud tänini. 1937. a. vastuvõetud uue põhiseaduse järgi sai riigi nimeks Iirimaa (Eire) ja selle riigipeaks valiti nüüd president. Majanduslikult oli tollane Iirimaa põllumajandusmaa, kus rahvuslik tööstus hakkas arenema rohkem 1930. aastail. Sinn Fein ja põrandaalune Iiri Vabariiklik Armee otsustasid jätkata aga võitlust kuni
Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles Rahvusvahelised suhted 20. Sajandi algul Riikide liidud 1- Kolmikliit
o Kolm poliitikat ELs: koostöö raha- ja majandusküsimustes, ühine julgeoleku- ja välispoliitika, koostöö justiits- ja siseküsimuste alal. o Liikmesriikides pidi olema demokraatia ja turumajandus, et suuta vastu panna liitumisega kaasnevatele pingetele o 2004 sai Eesti liikmeks 13. India ja Jaapan Esimese suure maana vabanes koloniaalsõltuvusest India (15. august 1947), samal päeval tekkis ka Pakistan Moslemid liikusid Indiast Pakistani, hindud Pakistanist Indiasse, kuid põgenikele polnud abi organiseeritud: kannatasid puutust, paljud surid Ümberasujate karavanide vahel puhkes vägivald, ligi 200 000 inimest tapeti -> Mahatma Gandhi alustas näljastreiki, rahustas mõnevõrra rahvast, kuid 1948 teda tulistati India etteotsa tõusis Jawaharlal Nehru, kelle ajal muutus riik ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks. Temast
Karistusvormideks ihunuhtlus ja naturaaltrahvid Peamine karistusvorm on vangla või rahatrahvid Kehtivad kiriklikud normid ja kirikuskäimise Kirikus käimine on vabatahtlik kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak Elukorraldust määravad tavad ja otsesed käsud Elukorraldust määravad riigi seadused Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga.
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepres
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika objektiks pole mitte maa, vaid p
ka juba De Beersi kaevanduskompanii. 1889. a luuakse tema poolt Briti Lõuna-Aafrika Kompanii, millega alustatakse ka Ühendkuningriigi ekspansiooni Lõuna-Aafrikas. Ta oli Briti vallutuste kõige suuremaks propageerijaks. Tema unistus oli saada suurem osa kontinendist Suurbritannia kontrolli alla ja ehitada ka raudtee, mis viiks Lõuna-Aafrikast Kaironi. Ta oli täielik megalomaan, kes kavatses pärast Aafrika alistamist inglastele ka USA tagasi vallutada. Hiljem oli ta poliitik ning Kapimaa peaminister. Rhodesist jäi maha võimas Briti impeerium Lõuna-Aafrikas, sest sealsed alad vallutati peamiselt tema inistiatiivil. Arvamus temast polnud väga hea, aga see paranes 1906. a, mil selgus, et ta jättis suure osa enda varandusest Rhodesi stipendiumifondi, millega on helgematel peadel võimalik õppida Oxfordis. Itaalia Osa Eritreast oli Itaalia käes juba 1883. a, aga itaallased said endale alasid juurde 1890. a läbi lepingute Etioopiaga. Kui 1889
Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3 Kahe suurema partei süsteem kehtis sajandivahetuse paiku. Vastamisi olid konservatiivid ehk toorid ja liberaalid ehk viigid. Liberaalist peaminister Henry Campell-Bannermann. Tema valitsust hüüti talentide kabinetiks. 1906 Leiboristlik partei - vasakpoolne tööliste partei. 1920 - Liberaalide kohale pääses parlamenti Leiboristlik partei. David Lloyd George - rahandus minister ja peaminister. Meister masside lollitamisel. Tõstis 1909 aastal viski maksu 39% võrra, üritas natsionaliseerida Soti viski vabrikuid 1915. aastal. 1917 sulges kõik pajadestillaatorid ja aasta hiljem kahekordistas viskimakse. Kuid ta ei olnud mitte ainult
Kuni Napoleoni kaotuseni oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtiv suurriik. Seejärel langeva suurriigi staatus, millega prantslased ei taha leppida. 19.saj. säilitab Prantsusmaa oma juhtiva positsiooni ainult kujutava kunsti, ilukirjanduse, moe ja gastronoomia vallas (Pariis = vabaduse sümbol). Kirjanduses hakatakse rohkem tähelepanu pöörama ühiskonna probleemidele jne. Pariisis devalveerumist pole märgata. Reformipoliitik (sotsialist) Saksa vastane peaminister (1906-09 / 1917-20) G. Clemenceau astub areenile 1880'tel, väidetavalt suudab 13. aastaga kukutada 18 valitsust. Hiljem ta kuulub radikaalide parteisse. Tema suudab Saksamaa vastast poliitikat ja kättemaksu realiseerida just pärast I maailmasõda. Esimest korda on ta peaminister 1906-09, siis ta satub oma parteiga vastuollu, kuna ta arvab et riigi tollases olukorras ei suudeta töölistele rohkem maksta, ta lahkub sotsialistide parteist ja läheb radikaalide parteisse.
Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Q`idah terrorivõrgustiku hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud lebni reziimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele. 20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad al- Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Talibani reziimile kindlad tõendid bin Ladeni süü kohta [1]. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõjalist operatsiooni Afganistanis.
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumer
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid
kodanikke; Vabariigi Valitsus ja Riigikohus, kes mõistab kohut rahva nimel ning on kooskõlas kehtivate seadustega ning kelle otsused on siduvad kõigile riigiasu- tustele eraisikutele ja -ettevõtetele. Nimetatud suveräänsed organid (välja arvatud valitsus) valib rahvas otse salajastel ja korrapäraselt toimuvatel valimistel, erandiks on kohus. Portugali riigikeel on portugali keel.Ametlik nimetus on Portugali Vabariik. Portugali president on Aníbal Cavaco Silva ja peaminister on José Sócrates. Portugalis on seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Rahaühik on Portugalis euro. Portugali parlamendi nimetus on Assembleia da República Vabariigi Assamblee. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira). Portugali parteid on: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes".
· üleminekuvalitsus pidi korraldama aprillis Riigikogu ja riigivanema valimised: kandidaadid asunik Laidoner, põllumees Päts, sots Rei ja vaps Larka 7 · 12. märts sõjaväeline riigipööre - Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusel. Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad
kanti ette sokunahas) Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja poliitikuid ning Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate pahameelt. isegi jumalaid, kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid.
Aischylos – “Orestia” Aristophanes – “Linnud” Sophokles – “Kuningas Oidipus” Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika – sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja
Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja
Oranje Willemiga Nov. 1688 saabus William III ja Mary Londonisse, kirjutas alla parlamendi esit. Õiguste deklaratsioonile, see on Inglismaa põhiseaduslik alusdokument. James II kukutamine ja William III troonile tõusmine on ajaloos saanud nime Kuulus Revulutsioon. Restaratsiooniajastu ja Kuulus Rev. Panid aluse parlamentismi kindlustumisele. 1714 tuli troonile Hannoveri dünastia Georg I (1714-1727). Enamuspartei parlamendis määras ametisse ministrid ja kõrged ametnikud, partei juht oli peaminister. Robert Walpole (1721-1742), parlamentarismi kindlutamine William Pitt vanem (1756-1761), Soti ja Inglise parlamentide ühinemine, võeti kasutusele Ühenenud Kuningriigi nimetus Pilet 3 1.Egiptuse religioon ja kultuur Kiri ja haridus- arenes u ühel ajal tsivilastsiooniga. Egiptuse kirjaks olid hieroglüüfid, meenutavad välimuselt piltkirja ja on tõenäoliselt ka sellest välja arenenud. Kiri oli keeruline ja märke oli palju, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi.
Ohverdamine põhiline jumalate austamise viis, ohverdati loomi veisi, kitsi, lambaid, sigu; ohverdati altaril, ohvrilooma verel lasti voolata altarile, loom nüliti ja tükeldati ja tehti toiduks, mida söödi sealsamas, jumalate jaoks küpsetati altaril süüdatud tule kohal sõrad ja saba, arvati, et neist tõusev suits valmistab neile heameelt; ohverdamise juurde käis palve, mida hüüti valjul häälel, käsi taeva poole tõstes 12.Kreeka: kiri, haridus, kirjandus ja teater Alfabeet nimetus tuleb kahest esimesest tähest alfa ja beeta, kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr, foiniikia tähestik koosnes 22 kaashäälikut tähistavast märgist, millele tuli vokaal lugemisel juurde mõelda, kreeka keeles oli aga vaja ka vokaale, osa märke kanti vokaalidele üle, mõni märk mõeldi ka ise välja; algul mitu väikeste erinevustega varianti, nende ühtlustumisel kujunes 24 märgiga kreeka alfabeet;
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süür
Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele. Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus Läänemaalt Tallinnasse, omandas seal saksa keele ja omandas tööoskused. Sõites Tallinnast Tartusse temast sai maalermeister ehk tänapäevase mõttes sisekujundaja. Ta võis pühenduda sotsiaaldemokraatia arendamisse. Tegutses Tartus, peamisteks kaasamõtlejateks said TÜ tudengid. Käidi koos, arutleti, diskuteeriti ning loeti kirjandust marksismist kuni põrandaaluse kirjanduseni. Hakati kõnelema Darwini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
