50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
170 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hopakrissu
Õppematerjali autor
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgestamisest. Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. Koloniaalvallutused ja imperialism: Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Imperialism- Suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine).
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon pooliseseisev piirko
· Rahvusluse kasv aitas kaasa: I maailmasõja puhkemisele. impeeriumite lagunemisele I maailmasõja käigus. sovinismi kasvule (ehk suurrahvaste natsionalismile, mille käigus suruti maha väikerahvaid) genotsiidile ehk mingi rahvuse või religioosse rühma tahtlikule ja füüsilisele hävitamisele (N: armeenlaste genotsiid Türgis). Peep Reimer 2 2. Imperialism ja maailma rahvad / rahvusvahelised suhted (õpik lk.14-21): 2.1. Koloniaalvallutused ja imperialism: (Vt. lisaks ka õpik lk.14-21) · Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15.sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega. · Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. · Koloniaalvallutus aktiviseerus 19.sajandil, kui hakati jagama /vallutama viimaseid
lmperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu.sovinism marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. Proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass. Tööline, kelle ainus sissetulek on tema palk Sotsialism ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatel
Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. – Imperialism on suurrahvaste püüd domineerida väikeriikide üle. Suurriigid põhjendasid oma poliitikat sellega, et tahavad hoolitseda vähe arenenud riikide eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Kõik muu ühiskondlik ja poliitiline kord oli mittetsiviliseeritud ning mahajäätud. Suuremad
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele, või ka
Veebruar 1918. Suur osa rahvast Euroopas elas endast sõltumatul alal (kolooniates). Saksamaal polnud suurt rahvaarvu, sest polnud kolooniaid. Etioopia Aafrika sarv (kristlik kultuur on seal). Imperialismiajastu tõi kaasa majanduse globaliseerumise (kaubandus tõi sisse suuri kulusid, pangad hakkasid laenu andma, kodumaine tööstus arenes). Majandus riikide vahel selleks ajaks oli nii läbipõimunud, et soda polnud siis võimalik, kuna kõik kaotaksid majanduslikult väga palju. Imperialism riiklik poliitika, mille eesmärgiks on saada uusi territooriume, kolooniaid, saavutada kontroll teiste riikide üle majanduslikult või poliitiliselt. Ühiskondlikud liikumised: väljendasid ühiskonna hoiakut, inimeste mõtteviisi. Eelkõige arvati, et demokraatia ja liberaalne maailmavaade on esimesel kohal, muudkui arenevad, ei kujuta endast ohtu. Oluline oli töölisliikumine, ükski valitsus ei saanud seda ignoreerida. Tekkis töölisaristokraatia (oskustöölised kelle elatustase
Sovinism e.marurahvuslus-sellenurgakiviks on oma rahvuse teisest paremaks pidamine. Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid