50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
grant94
Õppematerjali autor
Immuunsus on meie sõber ja ka vaenlane Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki
Läkaköha Läkaköha on pikka aega kestev (nädalaid või isegi kuid) vaevavate köhahoogudega haigus. Imikutel võib läkaköha põhjustada hingamisseisakuid, kopsupõletikku, hingamispuudulikkust, aga ka krampe ja püsivat ajukahjustust. Ka hilisemas vanuses põetud läkaköha võib põhjustada tüsistusi. Läkaköha on keeruline ravida. Antibiootikumid läkaköha kulgu ja kestust enamasti ei muuda, antibiootikumravi aitab haiguse edasist levikut vähendada. Läkaköha läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne ning läkaköha võidakse elu jooksul korduvalt põdeda. Ka läkaköha vaktsineerimise järgselt tekkinud immuunsus ei ole eluaegne. Eestis on registreeritud suhteliselt palju läkaköha haigusjuhte koolilaste hulgas. Lastehalvatus ehk poliomüeliit Poliomüeliit kulgeb kergematel juhtudel palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga. Klassikaline raske jäsemelihaste lõtv halvatus jätab liikumispuude. Hingamislihaste halvatus võib lõppeda surmaga
mikroobi surmavalt või tema kasvu pidurdavalt MULTIRESISTENTSUS - mikroobitüvi on resistentne 3 või enamasse AB rühma kuuluva ravimi suhtes MRSA - metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus VRE - vankomütsiinresistentne enterokokk ESBL (extended spectrum betalactamases) laienenud spektriga beetalaktamaase produtseerivad enterobakterid 12. Immuunsüsteem. Loomulik e.mitteadaptiivne (mittespetsiifiline) ja omandatud e. adaptiivne (spetsiifiline) immuunsus ning nende eripärad. Omandatud immuunsuse 4 rühma: aktiivne (loomulik ja kunstlik); passiivne (loomulik ja kunstlik). Rakuline ja humoraalne immuunsus ning nende alus. T – ja B - lümfotsüüdid ja nende funktsioonid. Mis on antigeen. Mis on antikeha. IMMUUNSÜSTEEM - Osa organismi kaitsesüsteemide mehhanismidest on pidevas valmisolekus, tagades organismi: LOOMULIKU E. MITTEADAPTIIVSE IMMUUNSUSE (kaasasündinud,
mikroobi surmavalt või tema kasvu pidurdavalt MULTIRESISTENTSUS - mikroobitüvi on resistentne 3 või enamasse AB rühma kuuluva ravimi suhtes MRSA - metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus VRE - vankomütsiinresistentne enterokokk ESBL (extended spectrum betalactamases) laienenud spektriga beetalaktamaase produtseerivad enterobakterid 12. Immuunsüsteem. Loomulik e.mitteadaptiivne (mittespetsiifiline) ja omandatud e. adaptiivne (spetsiifiline) immuunsus ning nende eripärad. Omandatud immuunsuse 4 rühma: aktiivne (loomulik ja kunstlik); passiivne (loomulik ja kunstlik). Rakuline ja humoraalne immuunsus ning nende alus. T – ja B - lümfotsüüdid ja nende funktsioonid. Mis on antigeen. Mis on antikeha. IMMUUNSÜSTEEM - Osa organismi kaitsesüsteemide mehhanismidest on pidevas valmisolekus, tagades organismi: LOOMULIKU E. MITTEADAPTIIVSE IMMUUNSUSE (kaasasündinud,
Suur, lahustumatu makromolekul on parem immunogeen, kui väike. HAPTEEN on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. EPITOOP ehk antigeenne determinant on antigeeni osa, kuhu antikeha seondub. Immunogeensus - võime esile kutsuda spetsiifilise im.vastuse (humoraalsel või rakulisel tasandil). Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda AK-de või TCR-iga KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS moodustab esmase kaitseliini, kiire, kuid mitte tõhus: a. Anatoomiline i. Nahk patogeenivastane barjäär, happeline keskkond. ii. Limaskestad koosnevad glükoproteiinides. Mikrofloora on patogeenidele konkurendiks. iii. Rips-epiteelid väljutab mikroobe b. Füsioloogiline i. Temperatuur ii. pH iii. lüsosoomid, iv. PRR c. Fagotsütoos d
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus
Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid: distsipliinides: immuunsüsteem ja mikrobioom (ning
Teatud HPV tüüpide DNA on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides. Vähemalt 85% emakakaela kartsinoomisdest on integreeritud HPV-DNA. E6 ja E7 HPV-16-l ja -18-l on onkogeenid: seostuvad ja inaktiveerivad raku kasvusupressorvalke, p53 ja p105. Ilma nende „piduriteta“ on rakk vastuvõtlikum mutatsioonidele, kromosoomiaberratsioonidele, kofaktorite mõjule – kasvajaks arenemisele. Infektsiooniga reageerimisel on oluline nii loomulik kui rakuline immuunsus. HPV suudab maha suruda või peituda immuunvastuse eest. On väga madal antigeeni ekspressiooni tase (v.a. lõplikult diferentseerunud naharakkudes) ja ta on suht- koht immuunpriviligeeritud kohas replikatsiooni ajal. Kaitsva tsütolüütilise reaktsiooni jaoks on vaja põletikulist vastust. Haigused. • Tüügas. Healoomuline isepiirduv nahaproliferatsioon, mis taandub ajas. Tavaliselt kätel-jalgadel. Esialgne infektsioon lapsepõlves või varases täiskasvanueas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid