Imetamisega seotud müüdid ja väärarusaamad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Perekonnaõpetus

Rinnapiim või kunstpiim Rinnapiim: Soovitatav on last rinnapiimaga toita kuuel esimesel elukuul ning jätkata rinnaga toitmist kuni lapse kaheaastaseks saamiseni. Rinnaga toitmine on oluliselt tähtsam, kui vaid lapsele rinnapiima andmine. See loob aluse ema ja lapse vaheliseks suhtlemiseks. Rinnapiim on igale lapsele individuaalselt mõeldud vedelik. Selle koostis muutub sõltuvalt lapse vajadustest. Nii on erinev vahetult sünnituse järel rinnas leiduv ternespiim imetamise arenedes tekkivast täispiimast. Toidukorra algul saadav eelpiim on lahjem, kustutades lapse janu, rammusam lõpupiim täidab paremini lapse kõhtu. Kui rinnad hakkavad piima tootma, võib laps esimesel kahel päeval imeda tervelt tund aega järjest. See aitab organismil kohandada piimatootmist vastavalt lapse organismi vajadustele. Sünnituse järel toodab rind umbes nädala jooksul ternespiima, millele järgneb üleminekupiim ning umbes kuu vanune tita ha

Perekonnaõpetus

11

docx

SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ19(K) Melani Veremiy SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL Referaat aines Uurimistöö alused I Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.SÖÖMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL......................................................................5 1.1.Rinnaga toitmine....................................................................................... 5 1.2.Pudelist toitmine....................................................................................... 6 1.3Lisatoit....................................................................................................... 7 2.JOOMISE ELAMISTOIMIG IMIKUTEL.........................

Õenduse alused

10

doc

Rinnapiim ja imiku toitumine

VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL LASTEHOID RINNAPIIM JA IMIKU TOITUMINE REFERAAT Koostaja: Tively Rämmann Vana-Antsla 2011  SISUKORD 1. Sisukord.......................................................................................2 2. Sissejuhatus...................................................................................3 3. Rinnapiim.....................................................................................4 4. Ema toitumine raseduse ajal.............................................................5-6 5. Imiku toitumine esimesel poolaastal......................................................6 6. Imiku toitumine teisel poolaastal........................................................7-8 7. Kokkuvõte....................................................................................9 8. Kasutatud allikate loetelu............................................

Pedagoogika

2

doc

Imetava ema toitumine

IMETAVA EMA TOITUMINE · Raseduse ajal loob enamik naisi 2-4 kg keharasva Kuigi valkude, süsivesikute ja rasvade kogused varu, mis katab esialgu imetamisel energia erivajadused. rinnapiimas on suhteliselt stabiilsed, on juba enda tervise huvides mõistlik süüa mitmekesist toitu. Tundes huvi käesoleva voldiku vastu, olete · Imetav ema vajab piima tootmiseks umbes 500 te tõenäoliselt juba raseduse ajal tervislikule lisakalorit rohkem kui mitterase naine, seega on toitumisele rohkem tähelepanu pöörama soovitatav toiduga saada keskmiselt 2700 kcal päevas. hakanud ja oma toitumisharjumustes ehk · Sageli sööb imetav ema vähem, mistõttu naine mõningaid muutusi teinud. Ajal, mil imetate saavutab kergesti raseduseelse kaalu. Liiga energia

Toitumine

12

doc

Laps ja toit

...............................11 ei ole rauavaeguse tekkimise ohtu kiire kasvamise perioodil murdeeas;........................................... 11 ei teki ülekaalu ega rasvumist;............................................................................................................11 organism püsib tervena.......................................................................................................................11 Kõige olulisem oleks ikkagi see, et söödav toidukogus oleks seotud elutegevuseks vajaliku energiahulgaga. Lapse energia oleneb lapse vanusest, kehalisest aktiivsusest ja organismi eripärast. Vanusele vastava keskmise energiavajaduse saab välja arvutada, lapse täpne tegelik energiavajadus on alati individuaalne. ........................................................................................................................11 Üks võimalus lapse energiavajaduse arvutamiseks on kasutada lihtsustatud valemit:.......................11

Toitumise alused

5

doc

Sõnavara

Seltsiks orangutanid ja simpansid Vastsed emad kuulevad tihti vanemaid sugulasi hoiatamas: "Vaata, et sa oma last ära ei hellita!" Nende arvates ei tohiks beebit liiga tihti süles hoida ega igale näljasignaalile vastata. See on biheivioristide teene, et beebidelt hakati ootama täiskasvanule omast mõtlemist ja käitumist. Selline mentaliteet on olnud üllatavalt jätkusuutlik. Isegi 90ndate lõpus räägiti jälle jäiga reziimi ja beebi "karistamise" vajadusest. Levisid müüdid, et soovi peale imetamine rikub imiku ainevahetust. Demoniseeriti lapsega koos magamist, sest ema pidavat beebi ära lämmatama. Tegelikult on tõestatud, et emad, kes jagavad lapsega aset, on imetamises teistest edukamad, sest öised toitmised on piisava tihedusega ja logistikaprobleemideta. Meie kuulume muidugi teise rühma, seltsiks inimahvid, näiteks orangutanid ja simpansid, kellega meil on valkude ning rasvade poolest identne piim. Varitsev lisatoit

Eesti keel

16

docx

IMIKUIGA

aga et need oskused saaksid täisväärtuslikult areneda, on vaja kontakte teiste lastega. Teisisõnu: eeskujusid. Sotsiaalsete oskuste õppimine grupis on seejuures tähtsal kohal. Harjutamine teeb meistriks, ka juhul, kui tegemist on asjade jagamise, lohutamise, sõpruse sõlmimise, konfliktide lahendamise, õigluse otsimise ja eesmärkide saavutamisega. Umbes 8.-l2. elukuul hakkavad imikul tekkima hirmud, mis ilmselt on seotud tunnetusliku arenguga, samuti närvisüsteemi arenguga. Levinuim hirm esimese eluaasta lõpul on hirm võõraste ees, aga ka hirm lahkumisel tuttavast. Lahkumishirm tekib tavaliselt 7.-11. kuuselt. Tuttav, kuid muudetud nähtus (näit. esimest korda prille kandev või uues kübaras ema) võib lapses tekitada määramatusetunde, mis omakorda põhjustab hirmu. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel juba keerukad tundmused, aastane on võimeline kaasa tundma täiskasvanule

Anatoomia

29

doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

dieeti piiratud koguses toiduaineid, mis sisaldavad rohkelt suhkrut ja rasvu. Raseduse ajal tuleb süüa mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Keskmist toitainevajadus kaetakse tavaliselt nädala menüüga, sest toit võib olla päeviti erinev. Siiski on lihtsam orienteeruda päevastele soovitustele, nädalase valiku teeb igaüks ise. Toiduenergia vajadus Fertiilses eas naiste päevase toiduenergia keskmised soovitused vanuses 19....50 eluaastat on ca 2000 kcal ning on oluliselt seotud kehalise aktiivsusega. Naiste toiduenergiavajadus suureneb raseduse (+1260kJ/ 300kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+2100­2650 kJ/ 500­650kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb kehamassi liigne tõus. Toiduenergia suurem vajadus imetamise ajal on tingitud suuremast energiavajadusest rinnapiima sünteesimiseks. Kogu raseduse ajal võiks naine juurde võtta 10-15 kg: priskemad vähem, saledamad

Bioloogia

Kommentaarid (0)