50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnaBel.
Õppematerjali autor
ja jalal kaks varvast ette suunatud ja kaks taha suunatud. Niitude ja põldude linnud: kuna peitumiskohti on vähe, on lindude sulestik maastikukarva (põldlõoke, kelle sulestik o pruunikas-hall). Teine osa seal elavaid linde on aga mõõtmetelt suured (nurmkana ja kiivitaja). Veelinnud: pikk kael, pikad jalad, pikk nokk, ujulestad. Õhulinnud: pikemad ja saledamad tiivad kui teistel lindudel, kerge keha. Imetajad Üldtunnused: toidavad poegi piimaga, väliskõrv-kõrvalest, püsisoojasd. Kuulmine kõrvalest (koondab ja püüab helisid), kuulmekäik, trummikile (võnkumine), keskkõrv (võimendab helisid), sisekõrv, sisekõrvatigu, kuulmenärv ja peaaju kuulmispiirkond. Imetajate sigimine ja areng Emaslooma munarakud ja isaslooma seemnerakud munaraku viljastamine
Looduskaitsealused linnud Eestis.• 328 liiki • 20 seltsi • 63 sugukonda • Suurim värvuliste selts – 128 liiki • Arvukamalt esinevad linnud – metsvint ja salu-lehelind 222 linnuliiki eesti looduskaitse all I kategooria kaitse all: • kalakotkas • kaljukotkas • madukotkas • merikotkas • must-toonekurg • rabapistrik • rabapüü 17 KLASS IMETAJAD ALAMKLASS ÜRGIMETAJAD Eelised: Homoiotermsus, vivipaarsus, hammaste eristumine, suurajupoolkerade võimas areng Esmaesinevad tunnused: 3 kuulmeluud keskkõrvas, piimanäärmed, karvad Sigimisviisid: munejad – ainupilulised, poegijad – pojad vähearenenud – kukrulised, – pojad paremini arenenud - pärisimetajad Kohastumused eri tüüpi elupaikadele: puudeelanikud – küünised, haardjäsemed või liuglemist võimaldav lennus
o Ainuõõssed - Sõõrsuud o Ussid - Kõhrkalad - Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid - Hulkharjasussid - Väheharjasussid o Vähid o Ämblikud 33 o Putukad SELGROOGSED Kalad Kahepaiksed kõigusoojased Roomajad Linnud püsisoojased Imetajad Üldtunnused:
Klass: Reptilia (roomajad) 16.3.8.1. Selts Kilpkonnalised 16.3.8.2. Selts Kärsspealised 16.3.8.3. Selts Soomuselised 16.3.8.4. Selts Krokodillilised 16.3.8.5. Eesti roomajad 16.3.9. Klass Aves (linnud) 16.3.9.1. Ülemselts Pingviinilised 16.3.9.2. Ülemselts Uuduslõualised 16.3.9.3. Eesti linnud 16.3.10. Klass: Mammalia (imetajad) 16.3.10.1. Alamklass: Ürgimetajad (Prototheria) 16.3.10.2. Alamklass: Eluspoegijad imetajad (Theria) 16.3.10.2.1. Infraklass: Kukrulised (Metatheria) 16.3.10.2.2. Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) 16.3.10.2.2.1. Selts: Toruhambulised 16.3.10.2.2.2. Selts: Torukoonulised 16.3.10.2.2.3. Selts: Kuldmutid ja tenrekid 16.3.10.2.2.4. Selts: Küüniskabjalised 16.3.10.2.2.5. Selts: Londilised 16.3.10.2.2.6
Süda pikk ja torujas osalised. • lihased olemas, kinnituvad vähema arenenud, kimpudena keha sisemuses siseskeletile või keha ümber • hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid. Mõnedel on aga tugev välistoes, keha ümbritseb
on ühine päritolu. Parafüleetiline rühm - see on selline ühisest eellassest kujunenud liikide või teiste taksonite rühm, kust osa liike (taksoneid) on välja jäänud. Võiks öelda, et parafüleetiline rühm on puudulik monofüleetiline rühm Polüfüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit taksonid. Näiteks põlvnevad luukaladest kahepaiksed, kahepaiksetest roomajad, roomajatest imetajad ning linnud. Vaid viimased on monofüleetilised, aga kõiki käsitleme praktikas omaette klassidena. 7. ARHAIKUM EHK ÜRGEOON Ilmusid üherakulised organismid. Kivistisi: stromatoliidid (võimalikud bakterimattide jäljed). PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid,
Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid