50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triinkaaver
Õppematerjali autor
Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni kutsutakse arenevat inimorganismi looteks ehk feetuseks, mis tähendab "sündimata järeltulijat". Selle aja vältel, mida nimetatakse looteliseks perioodiks, kasvab inimese keha suuremaks ja tema elundkonnad hakkavad talitlema. 0 - 8 nädalat - embrüonaalne periood 8 40 nädalat looteline periood Loote areng Rasedus kestab 40 nädalat ehk 280 päeva, mis on jagatud 13-nädalalisteks trimestriteks. Rasedust hakatakse lugema viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Seega loetakse Sind rasedaks juba enne, kui tegelikult rasestud. Viimase menstruatsiooni esimene päev on ka raseduse esimene päev. Esimene rasedusnädal Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine -- moodustub tsügoot. See jaguneb ning muutub lootemunaks, mis langeb mööda
· 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). VILJASTUMINE Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas-ja isasorganism. Uus inimorganism saab alguse seemnerakkude ja munarakkude ühinemisel. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneedi kolm etappi on: viljastumine, loote areng ja lootejärgne areng. Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Sügoot ehk viljastatud munarakk liigub mööda munajuha emakasse, see võtab aega umbes viis päeva. Seitsmendal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale, seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab loode kõik vajaliku emakalt. LOOTE ARENG 1.-3. NÄDAL Viljastunud rakukogumik on sellel ajal mikroskoopiline pallike. Kuid sealt saab alguse 40 nädalat kestev loote areng
Muutused toimuvad kogu organismis: toimub kasvu kiirenemine (kasvuhüpe), muutub vaagna kuju, kujunevad sekundaarsed sugutunnused: arenevad rinnad (telarche), tekib karvakasv häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes (pubarche ja axillarche). See faas lõpeb menarhega (esimese menstruatsiooniga), mis tähistab puberteedifaasi algust. Esimene menstruatsioon algab tavaliselt 12.-14.a. vanuses. Puberteedifaasis lõpeb kogu genitaalsüsteemi ja ka sekundaarsete sugutunnuste areng. Lisaks östrogeenidele hakatakse munasarjades tootma ka kollaskehahormooni (progesterooni), mille toimel algul monofaasiline (anovulatoorne) menstruaaltsükkel läheb üle regulaarseks bifaasiliseks (ovulatsiooniga) tsükliks. 3 Reproduktiivse- e. suguküpse ea all mõistetakse iga, milleni jõudnud naisel on
seisukorras. Seda eriti tänasel päeval, mil seisame silmitsi HIV-viiruse kiire levikuga kogu maailmas ja Eestis. Eelmisel sajandil toimus arenenud maades suur murrang inimeste seksuaalkultuuris - autoritaarsed suhted, kiriku ja riigi poolt seatud normid ja käitumine asendusid indiviidikeskse hoiakuga, kus seksuaalsus on kahe võrdse inimese vaheline konsensusel põhinev suhe. Teine oluline seksuaalkäitumist ja kogu perekonnamudelit mõjutav areng oli tänapäevaste tõhusate rasestumisvastaste vahendite loomine ja laialdane kasutamine alates 1960-ndatest aastatest. Seksuaaluuringute traditsioon on maailmas suhteliselt uus - tänases mõistes sai see alguse USA-s 1930-40ndatel aastatel. Teerajajad selles vallas (Kinsey, Masters ja Johnson) näitasid koheselt, et kuigi paljudest asjadest polnud kombeks avalikult kõneleda, oli inimese seksuaalsel
Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kummaski otsas 2. diafüüs – piklik osa epifüüside vahel 3. kõrheplaat – toimub kõhrerakkude ehk kondrotsüütide paljunemine a
Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub 1) kõhrerakkude paljunemis teel ja 2) kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse 1) epifüüs – neid on toruluudel 2, kummaski otsas 2) diafüüs – piklik osa epifüüside vahel 3) kõrheplaat – toimub kõhrerakkude ehk kondrotsüütide paljunemine a
.....................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid