50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 48 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sininekaru
Õppematerjali autor
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ´A
Seemned tiivata, ligi 1cm. Puit h. männi puidust kergem ja pehmem. Roosakas, vastupidav ja hästi töödeldav. Puitu kasutatakse ehitusmaterjali ja mööbli valmistamiseks. Vaigust tehakse tärpentiini, kampolit, palsamit. Seemneid kasutatakse toiduks ja pardümeerias ning hambapastades. Kasutatakse ka haljastuses. 15. Küpressiliste sugukond ja hiibapuu Küpressiliste sugukond: Küpressiliste sugukonda kuulub 20 perekonda 130 liigiga, nad on ühe- või kahekojalised igihaljad puud ja põõsad. Perekondadeks eraldatakse lehtede, käbide alusel vist (pk elupuu käbisoomused avanevad, pk kadakas käbisoomused lihakad ega avane). Lehed on soomused või okkad, käbid väikesed. Kasutatakse haljastuses, puitu ning kadaka marju. Hiibapuu Thujopsis dolabrata Pärit Jaapani mägedest. Eestisse sissetoodud. 1-3,5 meetrine põõsas. Eelistab niiskemaid muldi ja suurt õhuniiskust, tahab poolvarju. Ei talu avapäikest. Võrsed laiad, okkad soomusjad, lamedad, läikivad rohelised.
Joonis 21. Purpur-siilikübar 25 Piimalill (Euphorbia) Konkreetne liik: kuldne piimalill (Euphorbia polychroma) Taime kõrgus ja läbimõõt: 50 - 70 cm kõrgune, 40 cm laiune Taime välislaadi kirjeldus: põõsas kerajas, rohkesti harunev Lehed: Juurelähedased lehed on soomusjad, varre lehed ümmargused ja pikergused, hallikasrohelised Õied või õisikud: kõrglehed kuldkollased Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: Põõsad säilitavad kuju ja dekoratiivsuse sügiseni, tundlik liigniiskuse suhtes Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvari, vett läbilaskev, kerge, lubjatud ja väetatud aiamuld Kasutamine haljastuses: ühekaupa istutatult teeradade nurkades ja pööretel, peenardes ühekaupa või rühmadena madalate püsikute sekka, kiviktaimlasse, padjandtaimeks Joonis 22. Kuldne piimalill (http://en.album.ee/node/22854789/50231723) 26 Joonis 23
Taime välislaadi kirjeldus: laiuv madalakasvuga püstine puhmik. Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised. Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais. Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad. Pool- kuni täisvari. Kasutamine haljastuses: sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad, epimeediumid, kopsurohud, priimulad, bergeeniad, varjus kasvavad ilukõrrelised, sõnajalad ja kevadised sibullilled. Kasutatud kirjandus: http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/lumeroos.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/115 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=635&cid=898 http://www.aiamaailm.ee/lumiroos/2409-must-lumeroos-helleborus-niger-.html 1.14 Päevaliilia (Hemerocallis) Konkreetne liik: Kollane päevaliilia (Hemerocallis lilioasphodelus)
PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud.
Taime välislaadi kirjeldus: laiuv madalakasvuga püstine puhmik. Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised. Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais. Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad. Pool- kuni täisvari. Kasutamine haljastuses: sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad, epimeediumid, kopsurohud, priimulad, bergeeniad, varjus kasvavad ilukõrrelised, sõnajalad ja kevadised sibullilled. Joonis 25. Must lumeroos (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Helleborus_niger_001.JPG) Joonis 26. Must lumeroos Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Must lumeroos. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=635&cid=898&cgid=. 08.08.2013. Juhani puukool. Must lumeroos. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?
Fourth level võsunditega. Fifth level Kasvab soodes ja veekogude kallastel. Liigniiskes mullas metsistub. Nõrgalt mürgine. Sobib hästi niiskete alade dekoratiivtaimeks, on ka täidisõielisi vorme. Viited: Eesti taimed http://bio.edu.ee/taimed/ Puud ja põõsad http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/ Vikipeedia http://et.wikipedia.org
eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, 8 Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja haljasaladele. 9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.) Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid