Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ilupõõsad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

ILUTAIMED   
ILUPÕÕSAD 
Lodjap -põisenelas 
(Physocarpus)
 
 

Kuni 3m kõrgune ümar põõsas.   
 
Juunis roosakasvalged õisikud.  
 
Dekoratiivsed  punased  marjad .  
 
Vanemad  oksad  hallikaspruunid 
tugevasti kestendava koorega. 
 
Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad 
pügamist. 
 
Kaselehine  enelas  
( Spiraea )
 
 

Kuni 1m kõrgune  
 
Kausi - või kerakujuline põõsas.  
 
Õied valged,  
 
juulis augustis  
 
Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. 
Jaapani enelas (Spiraea) 
 

Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune 
püstine põõsas 
 
Kasvukoht: Valguslembesed põõsad.  
 
Taluvad suitsu, külmakindlad.  
 
Muld : Pole nõudlikud 
Tuhkur  enelas(Spiraea) 
 

 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise 
aasta varred on mais poole ulatuses 
kaetud tihedalt valgete väikeste õitega 
 
Kaarjate  okstega  
 
Kasvukoht päikeseline kuni 
poolvarjuline.  
 
valgusnõudlikud, vajavad lõikamist 
 
Võnk-pärgenelas 
(Stephanandra)
 
 

Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani 
kaarduvate punakaspruunide 
võrsetega laiuv põõsas  
 
sügisvärvus punane. 
 
Õied väikesed, rohekasvalged ka 
koondunud kuni 6 cm pikkustesse 
pööristesse, veidi lõhnavad 
 
õitsevad juunis -juulis.  
 
parasniisketel, neutraalsetel kuni veidi 
happelistel muldadel 
 
 ei talu hästi aluselisi muldi.  
 
Sobib kasutamiseks nõlvade ja 
madalate müüride haljastamisel 
Harilik pihlenelas 
(Sorbaria)
 
 

1,5 m 
 
Laiuva võrestikuga 
 
Mullastiku suhtes vähenõudlik 
 
Kasvukoht  varjus , poolvarjus,  
päikseline 
 
Õitsemisaeg juuni, juuli 
 
Lehestik  roheline, õis valge 
 
 
Laiuv  tuhkpuu  
(Cotoneaster)
 
 
1m kõrgune põõsas.  
 
Punakad õied juunis.  
 
Võrsed on hallikaspruunid, nõrgalt 
kestendavad. 
 
 Lehed on ümmargused ja nahkjad.  
 
Kalasabamustriliselt harunevad oksad.  
 
Kasvukoht päikeseline.  
 
Dekoratiivne  erkpunane sügisvärv.  
 
Talvel punased marjad.  
 
Moodustab tugiseina  najal  kena 
lehviku. 
Läikiv tuhkpuu 
(Cotoneaster)
 
 

Kõrgus kuni 2m.  
 
Lehed on tugevalt läikivad teritunud 
tipuga, alt hõrekarvased.  
 
Õied on roosad kuni 12-kaupa 
kännases.  
 
Õitseb juunis.  
 
Vili on  sinakas - või pruunikasmust. 
 
 Talub hästi  tahma  ja gaase. 
 
 Sobilik hekiks. 
H. tuhkpuu (Cotoneaster) 
 

Kuni 2m kõrgune põõsas,  
 
punakaspruunide võrsetega.  
 
Lehed pealt hallikasrohelised, alt 
tihedalt hallviltjad  
 
Õitseb juunis.  
 
lubjarikkad  mullad , päikesepaisteline 
koht, taluvad pügamist. 
 
Viljad  erepunased 
 
Õied on valkjasroosad, rippuvad kuni 
4-kaupa.  
 
Lamarcki   toompihlakas  
(Amelanchier)
 
 

Põõsa kõrgus 3-4m.  
 
Lehed on puhkedes vaskpunased kuni 
rohelised.  
 
Valged õied  ilmuvad  juuni alguses.  
 
Marjad u 1cm läbimõõduga mustad ja 
söödavad.  
 
Leheroots on  karvane .  
 
Lehed on puhkedes alt siidkarvased.  
 
Kasvukoht: päikseline kuni varjuline, 
kuiv kuni niiske, talub ka haput 
pinnast. 
Lepalehine toompihlakas 
(Amelanchier)
 
 

Põõsa kõrgus 2-4 m.  
 
Viljad  1-1,5 cm läbimõõduga purpurjad 
või peaaegu mustad. 
 
Kerged lubjarikkad mullad.  
 
Kasvavad paremini suurte puude all 
varjus, kuid viljakandvus suurem 
päikesepaistelisel kohal.  
 
Taluvad põuda. 
Tömbilehine  viirpuu  
( Crataegus )
 
 

3-4m kõrgune põõsas.  
 
vartel on 0,5-1cm pikkused  astlad , kuid 
neid on vähe. 
 
 Õitseb juunis.  
 
Lehed on pealt läikivad.  
 
Võrsed on  punakaspruunid
Vasakule Paremale
Ilupõõsad #1 Ilupõõsad #2 Ilupõõsad #3 Ilupõõsad #4 Ilupõõsad #5 Ilupõõsad #6 Ilupõõsad #7 Ilupõõsad #8 Ilupõõsad #9 Ilupõõsad #10 Ilupõõsad #11 Ilupõõsad #12 Ilupõõsad #13 Ilupõõsad #14 Ilupõõsad #15 Ilupõõsad #16 Ilupõõsad #17 Ilupõõsad #18 Ilupõõsad #19 Ilupõõsad #20 Ilupõõsad #21 Ilupõõsad #22 Ilupõõsad #23 Ilupõõsad #24 Ilupõõsad #25 Ilupõõsad #26 Ilupõõsad #27 Ilupõõsad #28 Ilupõõsad #29 Ilupõõsad #30 Ilupõõsad #31 Ilupõõsad #32 Ilupõõsad #33 Ilupõõsad #34 Ilupõõsad #35 Ilupõõsad #36 Ilupõõsad #37 Ilupõõsad #38 Ilupõõsad #39 Ilupõõsad #40 Ilupõõsad #41 Ilupõõsad #42 Ilupõõsad #43 Ilupõõsad #44 Ilupõõsad #45 Ilupõõsad #46 Ilupõõsad #47 Ilupõõsad #48
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sininekaru Õppematerjali autor
Taimede Eesti keele ja ladina perekonnanimed, kasvukohatingimused, pildid taimedest.Lodjap-põisenelas (Physocarpus)Kaselehine enelas (Spiraea)Jaapani enelas (Spiraea)Tuhkur enelas(Spiraea)Võnk-pärgenelas (Stephanandra)H. pihlenelas (Sorbaria)Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster)Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster)H. tuhkpuu (Cotoneaster)Lamarcki toompihlakas (Amelanchier)Lepalehine toompihlakas (Amelanchier)Tömbilehine viirpuu (Crataegus)H. viirpuu (Crataegus)Üheemakane viirpuu (Crataegus)Põõsasmaran (Potentilla)Suur läätspuu (Caragana)Väike läätspuu (Caragana)H. pukspuu (Buxus)H. kikkapuu (Euonymus)Siberi kontpuu (Cornus)Verev kontpuu (Cornus)Võsund-kontpuu(Cornus)Kirss-kontpuu (Cornus)Villane lodjapuu ( Viburnum)H. lodjapuu ( Viburnum)Must leeder (Sambucus)Punane leeder (Sambucus)H. lumimari (Symphoricarpos)Varjane veigela (Weigela)Kaunis veigela (Weigela)Kolkvitsia (Kolkwitzia)Ungari sirel (Syringa)H. sirel (Syringa)Jaapani ligustriin (Syranga)Amuuri ligustriin (Syringa)H. liguster (Ligustum)Looklev forsüütia (Forsythia)Värdforsüütia (Forsythia)H. kukerpuu (Berberis)Thunbergi kukerpuu (Berberis)Kaunis deutsia (Deutzia)Kare deutsia (Deutzia )H. ebajasmiin (Philadelphus)Värd-ebajasmiin (Philadelphus)Puishortensia (Hydrangea)Aedhortensia (Hydrangea)Magesõstar (Ribes)Kuldsõstar(Ribes)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
137
docx

Puu ja põõsad

HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ´A

Dendroloogia
thumbnail
32
docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

Seemned tiivata, ligi 1cm. Puit h. männi puidust kergem ja pehmem. Roosakas, vastupidav ja hästi töödeldav. Puitu kasutatakse ehitusmaterjali ja mööbli valmistamiseks. Vaigust tehakse tärpentiini, kampolit, palsamit. Seemneid kasutatakse toiduks ja pardümeerias ning hambapastades. Kasutatakse ka haljastuses. 15. Küpressiliste sugukond ja hiibapuu Küpressiliste sugukond: Küpressiliste sugukonda kuulub 20 perekonda 130 liigiga, nad on ühe- või kahekojalised igihaljad puud ja põõsad. Perekondadeks eraldatakse lehtede, käbide alusel vist (pk elupuu käbisoomused avanevad, pk kadakas käbisoomused lihakad ega avane). Lehed on soomused või okkad, käbid väikesed. Kasutatakse haljastuses, puitu ning kadaka marju. Hiibapuu Thujopsis dolabrata Pärit Jaapani mägedest. Eestisse sissetoodud. 1-3,5 meetrine põõsas. Eelistab niiskemaid muldi ja suurt õhuniiskust, tahab poolvarju. Ei talu avapäikest. Võrsed laiad, okkad soomusjad, lamedad, läikivad rohelised.

Dendroloogia
thumbnail
109
pdf

Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine

Joonis 21. Purpur-siilikübar 25 Piimalill (Euphorbia) Konkreetne liik: kuldne piimalill (Euphorbia polychroma) Taime kõrgus ja läbimõõt: 50 - 70 cm kõrgune, 40 cm laiune Taime välislaadi kirjeldus: põõsas kerajas, rohkesti harunev Lehed: Juurelähedased lehed on soomusjad, varre lehed ümmargused ja pikergused, hallikasrohelised Õied või õisikud: kõrglehed kuldkollased Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: Põõsad säilitavad kuju ja dekoratiivsuse sügiseni, tundlik liigniiskuse suhtes Kasvukoha nõuded: päikseline või poolvari, vett läbilaskev, kerge, lubjatud ja väetatud aiamuld Kasutamine haljastuses: ühekaupa istutatult teeradade nurkades ja pööretel, peenardes ühekaupa või rühmadena madalate püsikute sekka, kiviktaimlasse, padjandtaimeks Joonis 22. Kuldne piimalill (http://en.album.ee/node/22854789/50231723) 26 Joonis 23

Ilutaimede kasutamine
thumbnail
116
docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

Taime välislaadi kirjeldus: laiuv madalakasvuga püstine puhmik. Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised. Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais. Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad. Pool- kuni täisvari. Kasutamine haljastuses: sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad, epimeediumid, kopsurohud, priimulad, bergeeniad, varjus kasvavad ilukõrrelised, sõnajalad ja kevadised sibullilled. Kasutatud kirjandus: http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/lumeroos.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/115 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=635&cid=898 http://www.aiamaailm.ee/lumiroos/2409-must-lumeroos-helleborus-niger-.html 1.14 Päevaliilia (Hemerocallis) Konkreetne liik: Kollane päevaliilia (Hemerocallis lilioasphodelus)

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
142
pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud.

Aiandus
thumbnail
102
docx

Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine

Taime välislaadi kirjeldus: laiuv madalakasvuga püstine puhmik. Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised. Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais. Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad. Pool- kuni täisvari. Kasutamine haljastuses: sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad, epimeediumid, kopsurohud, priimulad, bergeeniad, varjus kasvavad ilukõrrelised, sõnajalad ja kevadised sibullilled. Joonis 25. Must lumeroos (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Helleborus_niger_001.JPG) Joonis 26. Must lumeroos Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Must lumeroos. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=635&cid=898&cgid=. 08.08.2013. Juhani puukool. Must lumeroos. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?

Ilutaimede kasutamine
thumbnail
33
pptx

Eesti looduslikud ilutaimed

Fourth level võsunditega. Fifth level Kasvab soodes ja veekogude kallastel. Liigniiskes mullas metsistub. Nõrgalt mürgine. Sobib hästi niiskete alade dekoratiivtaimeks, on ka täidisõielisi vorme. Viited: Eesti taimed http://bio.edu.ee/taimed/ Puud ja põõsad http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/ Vikipeedia http://et.wikipedia.org

Bioloogia
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, 8 Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja haljasaladele. 9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.) Pinus ­ vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest.

Dendroloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun