Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ilmar Laaban (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuhu lendas hunt?
  • Kes sa oled taevas?

Lõik failist

Saaremaa Ühisgümnaasium

Ilmar Laabani elu ja looming
Referaat

Autor: Evelin Varris 12a
Juhendaja : Rita Ilves

Kuressaare 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. ELULUGU 4
2. LOOMING 6
2.1. Üldiseloomustus 6
2.2. „Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945“ 6
2.3. „Rroosi Selaviste“ 10
2.4. „Oma luulet ja võõrast“ 13
2.5. „Magneetiline jõgi“ 14
2.6. „Sõnade sülemid, sülemite süsteemid“ 14
2.7. „Eludrooge ego-ordule“ 15
3. TEKSTINÄITED 16
4. ISIKLIK ARVAMUS 21
KOKKUVÕTE 23
KASUTATUD KIRJANDUS 24

SISSEJUHATUS


Ilmar Laabanit Eesti luuleklassikuks nimetada oleks võib-olla kohatu , kuna tegemist on sürrealismi suuna esindajaga. Pigem on ta välis-eesti autor, kes peaaegu ainuisikuliselt pani eesti kirjanduses sürrealismile aluse. Tema elu ei ole küll lühike ja traagiline, kuid on siiski huvitav ja mitmekülgne. Autori sulest ilmunud luulet ei ole lehekülgi arvestades väga palju, kuid see on sügav ja mõtestatud ning võrreldav maailma tipptegijatega, keda Laaban ka päris palju eesti keelde tõlkinud on.
Käesolev referaat annab ülevaate Ilmar Laabani elust ja loomingust. Vaatluse all on tema luulekogud ja luuletused. Kasutatud on nii loomingut ennast, kui selle kohta kirjutatud retsensioone.

1. ELULUGU


Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 aastal Tallinnas. Ta oli eestlasest isa ja lätlannast ema ainuke laps. Ema suri kui poeg oli 13-aastane. Laabani enda sõnul avaldasid talle olulist mõju kaks lapsepõlves kuuldud keelt - koduse suhtlemise saksa keel ja sõtse kõneldud pool-murdeline keel. (Malin, 11.01.09)
Ta käis Westbergi eraalgkoolis ja aastatel 1934-40 Tallinna Reaalkoolis. Juba enne Reaalkooli lõpetamist hakkas Tallinna
Vasakule Paremale
Ilmar Laaban #1 Ilmar Laaban #2 Ilmar Laaban #3 Ilmar Laaban #4 Ilmar Laaban #5 Ilmar Laaban #6 Ilmar Laaban #7 Ilmar Laaban #8 Ilmar Laaban #9 Ilmar Laaban #10 Ilmar Laaban #11 Ilmar Laaban #12 Ilmar Laaban #13 Ilmar Laaban #14 Ilmar Laaban #15 Ilmar Laaban #16 Ilmar Laaban #17 Ilmar Laaban #18 Ilmar Laaban #19 Ilmar Laaban #20 Ilmar Laaban #21 Ilmar Laaban #22 Ilmar Laaban #23 Ilmar Laaban #24
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Evelin Varris Õppematerjali autor
Ilmar Laabani elu ja looming referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
ppt

Ilmar Laaban

Ilmar Laaban ja sürrealistlik luule Esitlus annab lühiülevaate Ilmar Laabani loomingust ja sürrealismi olemusest. Sobib kasutada 9.klassi kirjanduse tunnis. Koostaja Halliste Põhikooli õpetaja Anneli Merila. Ilmar Laaban (1921 ­ 2000) Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Sürrealismi olemus xx saj kirjandusvool Tekkis Prantsusmaal ja tugineb S.Freudi õpetusel Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid Eitab traditsioone ja loogikat Eesti kirjanduses on esinenud alates 1930. aastatest Ilmar Laaban sürrealistliku luule viljelejana Juba kodumaal ilmunud luuletused "Deliirium

Kirjandus
thumbnail
7
pptx

Ilmar Laaban

ILMAR LAABAN STEFANI KASK 12.A PMG KIRJANDUS Kes?  Ilmar Laaban  (11.detsember 1921 - 29. november 2000)  oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist.  Ilmar Laaban sai 1997 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia raamatu "Marsyase nahk" eest  Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna. Elu ja looming  Ilmar Laaban sündis Tallinnas  Käis Tallinna Reaalkoolis  Enne selle lõpetamist õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit.  Varasemad luuletused ilmusid 1936-38 õpilasajakirjas Realist.  Tartu ülikoolis ta õppis ühe aasta vältel roomaani keeli.  Järgmisel sügisel tuli Laaban tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni.  Mais 1943 pages Laaban Rootsi. Jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis.

Kuulsused
thumbnail
14
pptx

Ilmar Laaban

Ilmar Laaban Elu ja looming Sünd ja õpingud Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 Tallinnas. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1934 – 1940 käis ta Tallinna Reaalkoolis ja hakkas juba enne selle lõpetamist Tallinna Konservatooriumis klaverit õppima. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1940. aasta sügisel läks Laaban Tartu ülikooli, kus ta õppis ühe aasta vältel romaani keeli. Järgmisel sügisel tuli ta tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia. Rootsis valminud kirjutised  1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmis. Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule, milles tema eeskujuks oli Kurt Schwitters

Kirjandus
thumbnail
80
pptx

Dadaism

normide eitamine; ... meeleseisund, eluviis, vaimulaad; ... elatav, mitte maalitav ega kirjutatatav; ... katse hüljata mõistuse kontroll, loogika, tavalised meetodid; ... tsivilisatsiooni põhimõtete destruktsioon: religioon, perekond, moraal on hullusärgid, mis takistavad elamast vastavalt oma tungidele. Sürrealism eesti kirjanduses  Eesti kirjanduse suur sürrealist on ka rahvusvaheliselt tuntud luuletaja ja kunstiteadlane, Rootsis elanud Ilmar Laaban  Tema looming on andnud loometõukeid mitmetele kodueesti luuletajatele, nt A. Ehinile, J. Üdile  Kodu-Eesti kirjanikest Ilmar Laaban (1921 –2000) ongi sürrealistlikku Ilmar Laaban Luuletaja, kriitik, publitsist, tõlkija. II maailmasõja tõttu sattus pagulusse Rootsi. Luulekogu “Ankruketi lõpp on laulu algus” (1946) Väike kogu keelemängulist luulet, aforisme “Rroosi Selaviste” (1957) – nimikangelane on

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

Pagulaskirjandus

uude ühiskonda sisse elanud 3. Kodumaalt põgenemine üle vee- domineerib ebakindlus, kodutus, konfliktid) 4. Piiblitemaatika (A. Kalmus ,,Juudas" Teemad, mis kajastusid pagulasluules: 1. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima põlvkonna esindajad) 2. Graafilised eksperimendid, piltluule ja sürrealism ning vihjeline kujundikeel (keskmise põlvkonna esindajad: Laaban, Lepik) 3. Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Ilmar Laaban 1921- 2000 Koduseks keeleks oli lisaks eesti keelele ka saksa keel. Ta oli varaküps ja geniaalne isiksus. Koolitee: 1. Tallinna Reaalkool (lõpetas 1940) 2. Tallinna Konservatoorium (klaveriõpingud jäid pooleli) 3. Tartu Ülikool (õppis romaani keeli 4. Stockholmi ülikool (lõpetas 1949)

Kirjandus
thumbnail
17
doc

Sürrealism ja Salvador Dali

................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud...................................................................................................10-11 6 Guillaume Apollinaire...............................................................................................12-13 7 Ilmar Laaban...................................................................................14-15 Kokkuvõte......................................................................................16 Kasutatud kirjandus...........................................................................17 2 Sissejuhatus Sürrealism on 20

Kunstiajalugu
thumbnail
42
pptx

1940ndate kirjanduse lühikokkuvõte

l koduigatsus, mis oli süngetooniline ja tõsine l piltluule ja sürrealism l isklikud hindehädad, perekond, loodus Pagulaskirjanike põlvkonnad l Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tundud. Neile oli äraminek kõige valusam. Nendeks olid G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit. l Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased ja kes suutsid end paguluses oma valitud erialal teostada. Nendeks olid K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, R. Kolk, A. Viirlaid. l Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, osa neist loobus. Sinna gruppi kuuluvad H. Nõu, E.K. Toona, I. Ivask, I. Laaman l Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses ja tunnevad end Marie Under (1883-1980) l Oli eesti luuletaja l Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" l

Eesti kirjandus
thumbnail
5
docx

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel - kuni tänaseni

kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega. Pealesunnitud asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid

Kirjandus




Kommentaarid (1)

Sarah9 profiilipilt
Sarah9: väga põhjalik
22:11 07-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun