50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hiljar laansalu
Õppematerjali autor
ILIAS Trooja sõda I laul Juba üheksa aastat käib sõda Troojalaste ja Kreeklaste vahel. Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) II laul Agamemnon ma
ILIAS Sissejuhatus "Ilias" on Iliose e. Ilioni linna lugu, mis valmis umbes VIII sajandi keskel e.Kr. "Ilias" on vanakreeka eepiline poeem, mille autoriks peetakse Homerost. Koosneb umbes 15 600 heksameetrilisest värsist. Antiikaja teadlased on teose jaotanud 24 raamatuks. Kirjeldab episoodi Trooja sõja kümnendast aastast, nn. Achilleuse viha. Teosesse on koondatud muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on humanistlik, ülistab vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai haare, meisterlik stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Homeros Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja. Nii "Iliases" kui ka "O
Ohvriks tuuakse Agamemnoni tütar Iphigineia. Peale seda purjetasid Kreeka laevad pärituulega Troojasse.Algas verine ja ohvriterohke sõda ahhailaste ja troojalaste vahel. Kreeklased on oma kaarjad laevad tõmmanud maale ja neist teinud omale laagri. Troojalasi kaitsevad vägevad müürid ja vaprad sõjamehed. Lahingud toimuvad põhiliselt väljaspool linnamüüre, rannikul. Kord saadab edu troojalasi kord ahhaialasi. Kuid lõpplikku võitu ei tule kummaltki poolt. Kord oli üks pool võidukas, kord teine. Kõik olenes sellest millist poolt soosisid jumalad, kes asusid Olymposel pilvedes ja mäetippudel. Sealt tulid nad aeg-ajalt alla, võtsid mõne inimese kuju, või andsid mõnele inimesele jumaliku jõu ja kallutasid niiviisi maapealset võitlust vastavalt oma tahtmisele. Nii kestis see üheksa aastat. Agamemnon on endale sõjasaagiks võtnud Apolloni preestri tütre Chryseisi ja teinud temast oma orja. Isa tuli tütart tagasi paluma, kuid teda koheldi jõhkralt
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari. Achilluse orjatar Brises võeti Achilluselt ära. Achilleus läks oma ema juurde ja ütles: ,,Ema mind solvati. Palu Zeusilt, et ta laseks Kreekalastel Troojalastelt lüüa saada kuni nad aru saavad, et nad ei saa ilma minuta Troojat vallutada." Pärast ema vestlust Zeusiga, viimne
ILIAS Tegelased: Agamemnon, Achilleus, Zeus, Helena, Paris, Menelaos, Pandaros, Diomede, Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek. Sõdurid on õnnelikud ning rünnak algab. III laul. Trooja kuningas Priamos laseb Helenal ette näidata kuulsamad Kreeka väejuhid. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusse, et otsustada sõja saatus. Kahevõtluse võidab kreeklane Menelaos ja troojalased peavad
jättes palus jumalatelt tema pojale armu. Uuesti lahingus, tuli Z meelde Thetisele antud lubadus ning läks maa peale troojalasi abistama. Kr läks raskeks, nende esivõitleja oli kaugel telgis ning tusatses ülekohtu pärast. Hektor oli ülivõimas ning kreeklased olid peaaegu laevadeni löödud. Agamemnon lubas Brisise Achilleusele tagasi saata, kuid Ach teatas, et teda ei saa ära osta ning soovitas kõikidel koju sõita. Järgmisel päeval asus Hera taas kr pool tööle, ta ahvatles Z tr unustama ning kr saatis lahingus edu. Hektor oli peaaegu surnud kui Z tr häda nägi. Hera väitis, et süüdi on Poseidon, kuna too oli kr Z käsule vaatama abistanud, kuigi Hera käsul. Jällegi oli õnn tr poolel, sest Apollon võitles koos Hektoriga, keda ta oli turgutanud. Patroklosel, Ach sõbral, tuli kr häda nähes plaan panna selga Ach kuulsad rakmed ning Ach asemel lahingusse minna. Nii saigi ja tr, arvates, et Ach on lahingus lõid vankuma
autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksameetrites (heksa kuus; metron mõõt). Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis põhineb pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisel. (Värsijalg on mitmest silbist koosnev üksus.
Ilias Trooja kuninga Priamose poeg print Paris rvis Sparta kuninga ttre printsess Helena.Sparta kuningas suri.Nii siis lksid kreeklased sjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua.Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste lemjuhataja.Kreeklased rvisid Chrysa linna, sealt vtsid nad kaasa Apolloni preestri ttre Briseise. Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise H
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid