Iirimaa (4)

5 VÄGA HEA

Iirimaa

Referaat

Mustvee Gümnaasium

Koostas:Jorma Pärn
X.kl
Juhendaja :õp. Ene Lüüs

2006

Iirimaa.
Iiri Vabariik hõlmab 80 % Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest , mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart . Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist.

Üldandmed:

Pindala: 70 280 km²
Rahvaarv: 3 883 159
Pealinn: Dublin
Keeled: iiri-gaeli ja inglise
Pealinna elanike arv: 495 800
Naaberriigid : Suurbritannia (autonoomse Põhja-Iirimaa näol)
Rahaühik: euro
Lipp:
Iirimaa lipp on rohe-valge-punane,horisontaalselt paiknevad laiud võrsed,pikkuse- laiuse suhe 2:1.Ametlikult ei ole lipuvärvidel tähendust,kuid ka ametlikes trükistes levitava versiooni kohaselt tähistab roheline iidseid gaeli juuri,punane Oranje Willemi pooldajaid ning valge nende kahe leeri lepitust.Kasutusel alates 1848, alates 29.12.1937 riigilipp.

Geograafiline asend:

Fingal, Dun Laoghaire-Rathdown, Põhja Dublin

Wicklow

Wexford

Carlow

Kildare

Meath

Louth

Monaghan

Cavan

Longford

Westmeath

Offaly

Laois

Kilkenny

Waterford

Cork

Kerry

Limerick

North Tipperary, South Tipperary

Clare

Galway

Mayo

Roscommon

Sligo

Leitrim

Done

Looduslikud tingimused:

Iirimaa on roheliste aasade, laugjate küngaste, järvede ja looklevate jõgede maa. Maa keskosa on tasane, rannikut ääristavad aga madalad mäestikud.Iirimaa kliimat mõjutab Golfi hoovus ,mis muudab Iiri kliima pehmeks ,ühtlaseks ja niiskeks.Iirimaa keskosas sajab aastas 750-1000 mm,lääneranniku kõrgustikel aga veelgi rohkem:1500-2500 mm.
Suvi on jahe (keskmine õhutemperatuur juulis-augustis 13-16°C), talv soe (jaanuari temperatuur 4-7°C).Seega on suvel Iirimaal ilmad umbes 4 kraadi jahedamad, talvel aga 14 kraadi võrra kõrgema temperatuuriga kui mujal euroopas samal laiuskraadil.
Shannon (386 km) on Briti saare pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks. Iirimaal on pehme niiske kliima ja lubjakivipinnasel, mis moodustab suurema osa saarest, kasvab lopsakas roheline rohi , millest saar on saanud nimetuse Smaragdsaar.
Iirimaa on põllumajandusmaa ja kuulus oma piimatoodete , näiteks või poolest. Maa keskosas asuvad suured rabad on täis turvast (surnud taimejäänuseid), mida lõigatakse ja kuivatatakse kütteks. Euroopa Liiduga ühinemise järel on vabariik muutunud jõukaks, sest Euroopa Liidu rahad on aidanud moderniseerida põllumajandusmasinaid ning põllutöömeetodeid.

Tuntud kaubamärk:

Guiness. Euroopa suuremaid ja kuulsamaid õllefirmasid, asub Dublinis. Kompanii asutas 1759. aastal St James`s Gate`is Arthur Guiness (1725-1803). Tehas võtab enese alla hiiglasuure maa-ala, mille Sir Arthur Dublini linnalt 45-naelase aastarenid eest 9000 aastaks kasutada sai. Rendileping lõppeb aastal 10759.
Kompanii tegutseb umbes 50 riigis, müüb oma õlut enam kui 160 riigis ning tema palgal on maailma eri maades 12500 inimest. Õlletootja on andnud nime ka maailmakuulsale „ Guinessi maailmarekordite” raamatule.

Firmad ja organisatsioonid:

Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse ja 1973 Euroopa Majandusühendusse (praegu Euroopa Liit).Samuti on Iirimaa WTO,IMF-i liige.

Rahvastik :

Iirimaa on väike riik võrreldes teiste maailma riikidega.Nagu ees pool öeldud elab Iirimaal praeguste andmete järgi umbes 3 883 159 inimest. Iirimaa rahvaarv on üsna väike, aga väga palju iirlasi elab välismaal. Aastatel 1845-1847 tabas Iirimaad ränk kartuliikaldus. Kartul oli tollal aga iirlaste peatoit. Suures näljahädas suri peaaegu miljon inimest. Lootusetu olukord ja Briti võimude suutmatus seda parandada sundisid suurt osa iirlasi kodumaalt lahkuma . Nad rändasid eelkõige inglisekeelsetesse maadesse; näiteks Ameerika Ühendriikidesse, Austraaliasse või Kanadasse.
Tänapäeval arvestatakse iga Iirimaal elava iirlase kohta 10 iirlast mujal maailmas.
Iirimaa rahvastiku tihedus on 58,5 in./km².Võrreldes teiste riikidega:

Suurbritannia- 245,5 in/km²
Norra- 14 in./km²
Rootsi- 20,1 in/km²
Soome- 17,1 in/km²

on Iirimaa rahvastiku tihedus siiski väga suur, kui jätta arvestamata asjaolu, et teised riigid on Iirimaast tunduvalt suuremad.Kuid siiski!
Iirimaal tihedamini asustatud piirkonnad paiknevad suuremate linnade läheduses nendeks on:Dublin(Iirimaa pealinn), Cork ja Beltast.Inimesi on nendes piirkondades sellepärast rohkem, et seal on arenenud tööstus, mis pakub palju töökohti,samuti on seal paremad tingimused eluks kui Iirimaa äärealadel, mida mõjutavad erinevad hoovused ja kus sajab tihedamini .

Vanasõnad-ütlemised:

Parim mees tüdrukutele on vanatüdruku poeg.
Ahne mees kogub kõike peale sõpruse.
Kitselaudast pole mõtet lambavilla otsida.
Parem olla punapea kui ilma peata.
Kui võtad varnast vale kaabu , tee kindlaks, et see ei kuulu suurele mehele
Ta kataks kivi heintega ja müüks selle heinakuhja pähe.
Kui pühitsetud vesi oleks viski, käiks ta igal hommikul missal .
Kogemused on raske kool, kuid loll muud moel ei õpi.
Kui kingad lasevad vett läbi, pole vihmavarjust kasu.

Naljad -anekdoodid:

Küsimus:”Mille poolest erinevad iiri pulmad matustest?”

Vastus:”Matustel on üks joodik vähem”

Iirlane kuulutab teeäärsel kuulutustahvlil, et müüb autot.Kuulutuse teksti alla on lisatud, et kes seda kuulutust lugeda ei oska, küsigu lähimast kõrtsist täpsemalt.

( Populatsioon tuhandetes)
Demograafiline näitaja aastal 2005 ja 2025
2005 2025
Sünde 1,000 elaniku kohta.................... 14 11
Surmasid 1,000 elaniku kohta................... 8 8
Keskmine protsent (protsentides)............... 0.7 0.2
Aasta keskmine kasv (protsentides)............. 1.2 0.6
Keskmine eluiga (years)........................ 77.6 80.5
Imikute surm 1,000 sünni kohta................. 5 4
Midyear Population Estimates and Average Annual Period Growth Rates:
1950 to 2050
(Populatsioon tuhandetes, kasv protsentides)
Aasta Populatsioon Aasta Populatsioon Periood Kasvu suurus
1950 2,963 2005 4,016 1950-1960 -0.5
1960 2,832 2006 4,062 1960-1970 0.4
1970 2,950 2007 4,109 1970-1980 1.4
1980 3,401 2008 4,156 1980-1990 0.3
1990 3,508 2009 4,203 1990-2000 0.8
2000 3,792 2010 4,250 2000-2010 1.1
2001 3,835 2020 4,674 2010-2020 1.0
2002 3,879 2030 4,989 2020-2030 0.7
2003 3,924 2040 5,237 2030-2040 0.5
2004 3,970 2050 5,396 2040-2050 0.3
------------2005----------- ------------2025-----------
Vanus Kokku Mehed Naised Kokku Mehed Naised

Kokku 4,016 1,996 2,020 4,842 2,405 2,437
0-4 286 148 138 271 140 131
5-9 278 144 134 298 155 144
10-14 276 142 134 325 169 157
15-19 291 149 142 321 166 155
20-24 312 159 154 291 149 142
25-29 329 165 164 278 140 138
30-34 318 158 160 285 141 144
35-39 283 140 143 317 157 160
40-44 277 136 141 359 179 180
45-49 262 130 132 372 186 185
50-54 244 122 121 343 172 171
55-59 223 112 111 295 147 148
60-64 174 87 87 277 135 142
65-69 143 71 73 248 120 128
70-74 118 56 62 210 100 110
75-79 91 39 52 163 74 89
80-84 64 24 39 100 43 57
85-89 32 11 22 55 21 34
90-94 12 3 9 25 8 17
95-99 2 0 2 8 2 6
100+ 0 0 0 2 0 2

Iirimaa tuntumad vaatamisväärsused:

Monumendid Boyne`i orus
Boyne`i oru arheoloogilisest leiukohast on leitud Euroopa tähtsaimaid eelajaloolisi megaliitkunsti mälestisi.Kolm peamist leiukohta –Bruna Boinne kompleks, Newgrange ning Knowth ja Dowth – asuvad Boyne`i jõe põhjakaldal pealinnast dublinist 50 km põhja pool.
Väga palju nende tuhandeid aastaid vanade monumentide kohta on saladuseks jäänud.Siiski on ajaloolased kindlaks teinud, et need täitsid väga mitut funktsiooni.Eeskätt aga oli neil sotsiaalne ja religioosne tähtsus.
Skellig Michaeli kloostrikompleks
Esimeste Iiri kristlaste elust

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla