Iga inimene on isiksus (0)

Sarnased õppematerjalid

5

odt

Eksamiküsimused

üldiselt paremini toime ka mitmesuguste viperustega. Madala enesehinnanguga isikud kalduvad pessimismile, elu viperused mõjuvad neile hullemini ja kokkuvõttes ei saavuta nad seda, milleks neil muidu potentsiaali oleks. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus omakorda enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, ennast nendega, kel läheb veel halvemini. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, siis on võimalik nad ka välja mõelda. Enesehinnang sõltubki olulisel määral võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta on enda seostamine tuntud inimesega. Niisuguse seostamise abil üritatakse avaldada teistele muljet. 2. Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus.

Psühholoogia

42

docx

TÖÖKOHAPÕHINE ÜLESANNE – „Kliendiga suhtlemine“

5.2 Kas pakud kliendile lisamüüki? Lisamüügi pakkumine on klienditeeninduses kindlasti väga tähtis aspekt. Ühelt poolt tekitab see klientidele väärtustatud tunde, sest klienditeenindaja pöörab talle personaalset tähelepanu ja võtab tema jaoks aega, teisalt on see kasulik firmale, sest tõenäoliselt tuleb müügi lõppsumma suurem. Küsitlusele vastanud 17-st inimesest vastas ainult 2, et pakub lisamüüki alati. Üks inimene vastas, et ei paku klientidele kunagi midagi lisaks. Ülejäänud vastajad jagunesid võrdselt vastusevariantide „harva“ ja „sageli/tihti“ vahel. Arvan siiski, et tulemus on üsna hea, kuna tegeleme põhiliselt toiduga ja toidupoes lisamüüki sooritada on natuke keeruline. Mitte kunagi; 6% Alati; 12% Harva; 41% Sageli/tihti; 41% Graafik 8

Klienditeenindus

10

doc

Psühholoogia eksam

ja keskkonna omaduste üle. Taju absoluutsed piirid, suhtelised piirid. Absoluutsed piirid ­ iseloomustavad eelkõige mingi objekti omaduse minimaalset (või maksimaalselt) väärtust, mida organism on suuteline tajuma. Suhtelised piirid ­ objektide kõige väiksematest erinevustest, mida tajusüsteem on võimeline avastama Mis on absoluutne lävi ja eristuslävi? Absoluutne lävi ­ tundlikkuse alumine ja ülemine lävi, mida inimene on võimeline tajuma. Eristuslävi ­ väikse, objektide, ärrituste erinevus, mida tajusüsteem on võimeline avastama Alumine lävi - minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu · Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu · Eristuslävi - minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Mida tähendab taju puhul kujunemise aeg, kestus, püsivus, kohanemine? Kujunemise aeg ­ erutus levib piki närve teatud lõpliku kiirusega

Psühholoogia

14

odt

Eksamiküsimused inimeseõpetuses

endale kõrgeid eesmärke, saavutavad elus rohkem ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste viperustega. Madala enesehinnanguga isikud kalduvad pessimismile, elu viperused mõjuvad neile hullemini ja kokkuvõttes ei saavuta nad seda, milleks neil muidu potentsiaali oleks. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus omakorda enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, ennast nendega, kel läheb veel halvemini. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, siis on võimalik nad ka välja mõelda. Enesehinnang sõltubki olulisel määral võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta on enda seostamine tuntud inimesega. Niisuguse seostamise abil üritatakse avaldada teistele muljet. Materiaalne mine- keha, rõivad, lähedased inimesed

Psühholoogia

11

docx

Psühholoogia ja loogika

mõttes nimetus, tundmatu esemega kokkupuutel püütakse tabada sarnasust mingi tuntud esemega, liigitada mingisse tuntud esemete kategooriasse. - Värvipimedus - Apertseptsioon ­ on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemustest. Näiteks: sündmus: laulupidu, tajujad on dirigent, osavõtja, pealvaataja. Tajutav inimene on antipaatne või sümpaatne. Tajutav info on huvipakkuv või igav. Taju liigid: - Ruumitaju ­ on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab: vormi, objekti suuruse, objektide vastastikuse asendi, objekti reljeefi, kauguse, suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub. - Ajataju ­ on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus. Näiteks: huvitav ja ebahuvitav tegevus ­ ajataju on erinev, positiivsed ja

Psühholoogia

34

rtf

ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA

hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA. 1.Isiksuse mõiste. Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad: 1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet, Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja. 2. GESTALT- Stern. Isiksus on terviklik ja inimpsüühika elemente uurides kusagile ei jõuta 3. EKSPERIMENTAALNE- kas inimest objektiivselt üldse on võimalik uurida 4. ÕPPIMISTEOORIA- mudelõppimine 5. PSÜHHOMEETRIA- alustõed isiksuse mõõtmiseks Isiksus on samal ajal produkt ja protsess. Teda iseloomustab: (Gordon Allport) ­Kindel struktuur ­Võime areneda 2 erinevat isiksusekäsitlust: Struktuurne Inimesele omistatakse teatud arv omadusi, mis peaks kirjeldama inimest kui isiksust.

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

18

odt

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

Nad seavad elus kõrgeid eesmärke ja enamasti tulevad elus ka paremini toime. Madala enesehinnanguga inimesed kipuvad aga olema pessimistlikud ja selletulemusel nad ei usu endasse ja elu igasugune keerdkäik mõjub neile rängalt. Neil on raskem saavutada seda, milles neil potentsiaali on. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, suhteid inimestega ja heolu. Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus jällegi enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, end inimesega, kellel läheb halvasti. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, võib ta ka sellise inimese välja mõelda. Enesehinnang sõltubki ühelt poolt võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta, on seostada end hoopis mõne tuntud inimesega või lihtsalt inimesega, kes on eeskujuks. 2.Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa

Psühholoogia

37

odt

Psühholoogia

2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad

Psühholoogia

Kommentaarid (0)