arvukus, et ellu jääda. 31. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 32. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi? Kaitsealad ( rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); kaitstav looduse üksikobjekt; omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 33. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 34. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 35. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri?
arvukus, et ellu jääda. 32. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 33. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi? Kaitsealad ( rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); kaitstav looduse üksikobjekt; omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 36. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri?
Kuna need on niigi kaubitsemise tõttu ohtu sattunud liigid, tuleb tagada nende piisav arvukus, et ellu jääda. 32. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 33. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi? Kaitsealad ( rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad); kaitstav looduse üksikobjekt; omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 36. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri?
looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». «Kaitstavate loodusobjektide seadus», järjekorras viies looduskaitseseadus, mis sätestab kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks 1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoliitika” 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus “Eesti punane raamat” 1999 jõustus uus “Metsaseadus”, kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 3 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010
looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». «Kaitstavate loodusobjektide seadus», järjekorras viies looduskaitseseadus, mis sätestab kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks 1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoliitika” 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus “Eesti punane raamat” 1999 jõustus uus “Metsaseadus”, kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 3 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010
Seadusandluse fragmenteeritus. Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis: Põhiseadus, seadused, valitsuse, määrused, ministri määrused, välislepingud. Loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5). Igaühel on õigus tegeleda ettevõtlusega, kuid selle õiguse kasutamist võib seadusega reguleerida (§ 31). Igaühel on õigus oma omandit vabalt käsutada, kuid ei tohi seda teha üldiste huvide vastaselt (§ 32). Igaühel on õigus vabalt liikuda, kuid seda õigust võib looduskeskkonna kaitse huvides seadusega piirata (§ 34). Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju (§ 53). Igameheõigus: Maastikul liikumine, maastikel viibimine, teed ja jalgrajad, külastusmaks, loodusandide korjamine, jaht, veekogude kasutamine, kalapüük, peitvara, looduse risustamine, igaühe vastutus. INSTITUTSIOONID Keskkonnakaitse institutsioonid: keskkonna-korraldusega tegelevad riigi- ja
põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve Looduskaitseväärtus -objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene-või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku 1- kõrge looduskaitseväärtus
ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks 1997 kinnitati esimene "Eesti keskkonnastrateegia" ja "Eesti metsapoliitika" 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus "Eesti punane raamat" 1999 jõustus uus "Metsaseadus", kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 20002007 2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku 2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus
Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ● kõiki olendeid looduses peame austama, ● kõikidel paisudel olgu kalatrepid Andres Mathiesen – Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Artur Toom – Vaika linnukaitseala rajaja
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt,
Tulevikus on oluline teostada aladel järeluuringuid, et selgitada välja alal asuva saastuse täpne maht ja ulatus ning hinnata saastuse mõju inimestele ja looduskeskkonnale. Täiendavad uuringute tulemused on aluseks edaspidiste meetmete kavandamisele. Jääkreostusobjektidena võib käsitleda ka endisi aherainemägesid. Põhjavees edasi kandudes võib reostus liikuda üksiktarbijate või asulate ja linnade veehaareteni. Kui veehaarded on rajatud maapinna lähedastesse põhjaveekihtidesse, on risk nende reostumiseks suurem. Endised põllumajandusobjektid likvideerida. Põllumajanduskeemia, muud põllumajandusmürgid ja mineraalväetised. Risustavad ka miljööd 18. Kalavarude vähenemine ülepüügi ja veekogude seisundi halvenemise tõttu
1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros • Kliimamuutuste konventsioon • Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon • Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 2015 Säästava Arengu 17 eesmärki Igaüheõigus ja muutused Eesti keskkonnaõiguses Igaüheõiguse (Everyman’s right) mõiste Õigus looduses vabalt liikuda koos kohustusega loodust hoida. [SASS] Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust. [RMK] Igaüheõiguse komponendid: ÕIGUS – osa saada KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada Igaüheõiguse mõte Looduses vabalt liikumine: jalgsi (suuskadel, ratsa, räätsadel), rattaga, mootorsõidukiga, maastikusõidukiga, üksi, hulgi Liikumine – maismaa
Euroopas ja Põhjamaades edendasid sakslase Hugo Conwentzi (18551922) kirjutised. Euroopa esimesed rahvuspargid rajati 1909. a. Rootsis, samal aastal sai see riik ka looduskaitseseaduse. Saksa looduskaitseseadus võeti vastu küllaltki hilja (1935. a.), näiteks Soomes tehti seda 1923. ja Prantsusmaal 1930. aastal. Looduskaitse areng Põhja-Ameerikas Möödunud sajanditel kasutati Ameerika loodusressursse piiramatult, kuna arvati, et need ei saa kunagi otsa. Esimesena hakkasid vähenema metsad (raiumise ja tulekahjude läbi). 187375 esimesed metsakaitseorganisatsioonid. Endla Reintam, 2008/2009 3 1886 Metsaamet. 1870 Ameerika Kalanduse Selts (teaduslik organisatsioon). 1883 Ameerika Ornitoloogide Liit. 1832 maalikunstnik George Catlin tegi pärast ekskursiooni Missouri jõel ettepaneku luua rahvusparke.
...... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAILMAS ....................................................................................................................... 9 1.2 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE EESTIS ............................................................................................................................. 11 1.2.1 Riigimetsa Majandamise Keskuse külastusseire .................................................................... 13 1.3 KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMISE JA PLANEERIMISE MUDELID .................................................................................... 14 1.4 KÜLASTUSE ARENDAMISE PÕHIMÕTTED......................................................................................................................... 22 2. KÜLASTUSSEIRE METOODIKA PÕHIMÕTTED .......................................
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
Sellise religioosse maailmapildi tõestamiseks ei ole praegusel ajal inimkonnal ressursse. Selleks tulevad metodoloogilised ja tehnoloogilised abiväed ilmselt tulevikus. Teaduse arenguga muutuvad paratamatult inimeste arusaamad religioonist. Seetõttu on teadlaste skeptiline hoiak sellise religioosse süsteemi vastu arusaadav. Ilmselt peavad tulnukad ise Maale tulema, et inimesed mõistaksid religiooni tegelikku reaalsust. Või keegi inimeste seast peaks leiutama tehnoloogia, mis võimaldab liikuda ajas. Ainult siis on selline religiooni käsitlus teaduslikult aksepteeritav. Teadus valdkond tegeleb teaduse olemuse, selle piiride ja rakendatavuse uurimusega. Teadusel on väga palju erinevaid allharusid alates loodusteadustest kuni sotsiaal- ja humanitaarteadusteni. Mitte ükski teadlane ei tegele kõikide teadusharudega ühekorraga, vaid uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse kitsaid liine. See tähendab seda, et spetsialiseerumine on teadusele üsna iseloomulik