inimlikkust. Ta tõlkis inglise, prantsuse ja poola kellest, lõi stiliseeringuid itaaila, hispaania, portugali, inglise, araabia, vanakreeka ja rooma vaimus. Mitme tema teose tegevus toimub Hispaanias, Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal jne. Eriti huvitas teda folkloor, näiteks soti, serbia, iraani, gruusia jne. Tema ideaaliks oli tulevikuühiskond, kui rahvad unustavad omavahelised tülid ning moodustavad ühe suure pere. Pilet nr. 8 Fjodor Dostojevski elu ja looming. (1821-1881) Sündis Moskvas.Isa oli keevaline, ema oli religioosne, erudeeritud ja hell. Elasid vaestehaigla territooriumil.Sügavalt religioosne elu lõpuni. 1837- pani isa mõlemad pojad Peterburi sõjaväeametnike kooli. Samal aastal suri ema. 1839-Suri isa.( Tema enda orjad kägistasid ta). Dostojevski saab närvivapustuse, esinevad langetõvehood. 1843 lõpetavad vennaga kooli. Mihhail läheb Tallinnasse, Fjodor Peterburisse. Toob vene kirjandusse psühholoogilise teguri.
Idioot Idioot: Raamatu pea tegelane on vürst Lev Mõskin. Romaani kallal töötades rõhutas Dostojevski, et tema raamatu kangelaseks saab ,,täiuslik positiivne" inimene , kes pole ainult oma väärtuste kandja vaid viib positiivset ideed ka ellu. Raamatu pealkiri on ka tähendusrikas Raamatus oli Vürst teiste silmis loll, kuid raamatu pealkiri ,,Idioot" oli mõeldud just kaastegelaste kohta. Vürst oli küll tõesti raskesti haige, (Dostojevski oli end oma tegelasega omistanud dostojevskil oli sama haigus), kuid ta oli pikkaaega olnud
Filmi ,,Idioot" retsensioon Romaani autor on Fjodor Dostojevski. Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõskin), Katariina Unt (Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogozin), Ain Lutsepp (kindral Japantsin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste, Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca-Cola Plazas. Film räägib naiivsest vürst Mõskinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud Nastasja hinge. Filmi võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või
Dostojevski "Idioot" Peale üle nelja aasta viibimist Sveitsi vaimuhaiglas oli peategelane vürst Moskin, keda peeti idioodiks, rongiga teel Varssavist Peterburi. Idioodik peeti teda teda sellepärast et tal oli lihtsalt teistsugused maailmavaated, Moskin oli väga helde, abivalmis, lihtsameelne ja läbinisti hea inimene. Rongis kohtus vürst ka esimest korda Rogoziniga ja Lebedeviga. Peterburi jõudes, läks Moskin kohe Jepatsinite majja kus elavat ta sugulane. Seal kohtas vürst esimest korda üht tütart kolmest, kes oli Moskini jaoks väga rabavalt ilus, kuid mitte nii ilus kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud pilt Nastasjast. Vürst sai endale üüritud korteri Ganja juures, kus tutvus ta esimest korda ka Nastasjaga. Kui Moskin kutsumata Nastasja korterisse sadas ja talle abielu ettepaneku tegi, otsustas Nastasja, et ta ei abiellu ei Ganja ega Moskiniga. Nastasja oli müüdud Ganjale abiellumiseks, kuid Nastasja otsustas hoopis Rogoziniga põge
F.Dostojevksi ,,Idioot" Tegelased: vürst Lev Nikolajevits Mõskin, Rogozin Parfjon, Nastasja Filippovnai, Aleksandra, Adelaida, Aglaja Ivanovna, kindral Jepanshini, Lizaveta Prokofjevna, Lebedev, Gavrila, Totski Teoses on kirjutatud armastuse võimalikkusest kui kokku satuvad erineva armastuse ettekujutusega inimesed. Peategelasel Mõskinil oli armastusest teine arusaam, ta mõistis seda kui vanema-lapse vahelist armastust. Võimalik, et vürst Mõskin ei olnud leidnud sõnale "armastus" tähendust. kahekümneselt ei tunne ta tõelist elu ja näeb mitmeid asju nagu laps. Ta oli kasvanud kasuisa armastuses, erines teistest venelastest oma headuse poolest. Mõskin põdes langetõve ja oli Sveitsi ravil, Venemaale tagasi saabudes oli ta saanud terveks aga oli veel haiglase välimusega Sveitsis ravil olles kohtus Mõskin haige tüdrukuga, kellega nad olid koos ja tüdruk sai enne oma surma õnnelik olla. Teised lapsed hakkasid tüdrukut armastama
Nastasja filppivona traagika Nastasja Filippovna Baraskova on noor ja erakordselt ilus naine Fjodor Dostojevski teosest ,,Idioot". Juba väga noorelt jäi Nastasja Filippovna ilma oma vanematest ja rikas aadel, Baraskovade naabermõisnik, Afanassi Ivanovits Totski otsustas tüdruku koos noorema õega ühe oma mõisa valitseja, saksa rahvusest eruametniku paljulapselisse perre, kasvatada anda. Noorem laps suri peagi läkaköhasse. Pärast viit aastat külastas Totski jälle seda maamõisa ja märkas väikeses, 12-aastases,
alatiseks saladuseks ning seda ei suudetud kunagi mõista. Inimhing on täis keerulisi tunneterägistikke, mis võivad isegi endile selgusetuks jääda. Kõrvalseisja saab esimese nägemuse inimesest tema jutu, zestide ja hoiaku kaudu, kuid tegelikult võib see kõik olla näiline ja persooni päris loomus ei pruugi kaugeltki selline, nagu ta seda välja näitab. Me hing on kui vari valgusvihus, kuid vari, mis ei kao kunagi Iseloomustused Lev Nikolajevits Mõskin teose peategelane, Dostojevski nimetab teda ,,positiivselt heaks inimeseks." Mõskin on u. 26-aastane noormees, kes on vaimselt raskelt haige ning pole "praktilist" elu näinud. Ta saabub teose alguses Sveitsist, kus ta oli ravil. Mõskin on keskmist kasvu, heledate tihedate juustega, allaheitliku pilguga ning siniste silmadega. Ta on väga heasüdamlik, alati aitav, omakasupüüdmatu ja hoolitsev inimene. Tagaselja kutsuti teda "idioodiks", sest ta erines teistest selle aja inimestest märgatavalt. Temas on
Inimene on ise oma õnne vaenlane Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp. Rahuloluni jõudmiseks tuleb tööd teha ja vaeva näha õnn välja teenida. See ei ole alati lihtne, ent kaugeltki mitte võimatu. Ainus, mis teel õnneni takistuseks võib olla, on inimene ise. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Idioot" tuleb mitmes situatsioonis välja ehe näide selle kohta, kuidas inimene on ise oma õnne vaenlane. Autor ise on öelnud: ,,Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga." Raamatu üks tegelanna, Nastasja Filippovna, vapustavalt ilus naine, kes on võimeline võluma pea iga mehe, peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda
Aitäh igatahes!
Kõik kommentaarid