Ideekaart (17)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Nukumaja lugemisaegsed märkmed

Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema - Rõõmustava

Kirjandus

38

docx

Nukumaja analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen TEOSE PEALKIRI: Nukumaja TEOSE ŽANR: Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir ILMUMISAASTA: 1879 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen sündis väikeses Skieni linnas Lõuna Norras kaupmehe perekonda. Kuid see ei tähendanud talle kerget eluteed ega edukust, sest firma läks pankrotti ja juba 15 aastaselt pidi Ibsen iseseisvalt elama hakkama õppides ja teenides leiba apteekrikuna Grimstadi külas. See tähendas , et kunsti tegemise (peamiselt joonistamise) pidi ta hetkeks kõrvale panema kuid see asetus peagi huviga kirjutamise ja luuletamise vastu. Peale „Catalina“ tõusis ta ennenägem

Kirjandus

8

docx

Tõde ja õigus, mäeküla piimamees ja vihurimäe kokkuvõte.

Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi. Suurim probleem oli sealtalunik Tõnu kehv majanduslik seis. Mõisnik

Kirjandus

38

docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi

Kirjandus

6

doc

Keskkooli kohustuslik kirjandus

AUTOR TEOS SISU Goethe ,,Faust" Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud.

Kirjandus

4

docx

Ibsen Nukumaja

Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes. See, kuidas Helmer suhtus Norasse (ütles, et Nora ei mõista Helmeri tööd jne) jättis mulje, et Nora oli nende suhtes ainult Helme

10. klass

3

docx

RAAMATU ANALÜÜS "Nukumaja"

Kristina Kuldma 12c RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hingekaaslas ning s�

Kirjandus

3

odt

RAAMATU ANALÜÜS „Nukumaja“

Aleksandra olesk RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanHendrik Ibsen ematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hinge

Kirjandus

Kommentaarid (17)