Ideede ajaloo küsimuste vastused (8)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

  • Kuidas eristada tõelisi sõpru ja meelitajaid ?
  • Kes päris Rooma keisririigi ?
 
Säutsu twitteris
EUROOPA  IDEEDE AJALUGU
METODOLOOGILISED  KÜSIMUSED

1. Te
  kstuaalne  ja k
 

ontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel 
Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) – ideed on tsüklilised, ei ole progressi, 
probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad „ideedeühikutest”; autori 
uurimine  pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. 
Kontekstuaalne meetod( Cambridge ’i koolkond) – leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida 
autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. 
Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed 
mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline 
tegutseja.
ÕNN

1. P
  laton ja Aristoteles  õnne olemusest 

Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne.  Platon  väitis esialgu, et ainult 
voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeldusele, et piisab. Vooruslik elu tuleb hinge 
harmooniast, elu pole väärt elamist, kui hing on haige. Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, 
emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus valitseb hinge oma tarkusega,  emotsioonid  toetavad 
ja annavad jõudu, instinktid  on ohjeldamatud, neid peab olema mõõdukalt. Kui iga osa täidab 
oma funktsiooni, on hinges õiglus ja see tingib ka voorusliku käitumise teiste suhtes. 
Aristoteles väitis, et õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. Suurim hüve 
on oma funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimese hinge funktsiooniks on toimida 
mõistuspäraselt kogu elu jooksul. 
2. A
  ristoteles, Platon ja stoikud  õnne ja väliste hüvede suhtest 
Platon väitis, et esikohal on vaimsed naudingud, neist piisab õnneks(„ Pidusöök ”, varem väitis 
vastupidist). Aristoteles leidis, et kuigi  loomutäius  on õnne olemuslik osa, on täiusliku õnne 
jaoks vaja siiski ka väliseid hüvesid: head teod nõuavad vastavat varustust(„ Nikomachose  
eetika ”). Keha  hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi(„Poliitika”). 
Stoikud: õnn ja voorus on kattuvad mõisted. Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik 
tunnetus – me peame aru saama, mis on hüved. Tõeline hüve on ainult see, mis on oma loomult 
hea. Tervis, nauding, ilu, rikkus, kuulsus ei ole tõelised hüved, sest nende voorus põhineb 
sellel, kuidas neid kasutatakse. 
3. A
  ristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast 
Riigimehe elu: Riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse 
voorusi kogukonna hüvanguks. Ta ei suuda rakendada tarkuse voorusi oma elus. Ta rakendab 
oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes(nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus). Filosoofi 
elu
(eelistatud):  Filosoof on see, kes rakendab kõige täiuslikumalt tarkuse voorust. Ta on 
tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Elab jumala-sarnast elu. 
Poliitika eesmärgiks, nagu inimestelgi, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu 
võimaluse. Parim  riigivorm  on see, mis garanteerib inimesele õnneliku elu: riik, kus kõik 
kodanikud osalevad poliitikas ja toimivad vastavalt loomutäiusele; suure keskklassiga riik. 
4. Ep
  ikuurlased õnnest 
1
Ilma naudinguteta ei saa õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve on nauding ja ainus tõeliselt halb 
on valu. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne(ataraxia), mis seisneb 
valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus – see kas on või seda ei 
ole. See saavutatakse vooruse läbi. Ihasid ja soove tuleb piirata, et vältida pettumusi. 

5. A
   u
  gustinus õnnest ja poliitikast 

Enesearmastus  on ennasthävitav. Tõeliselt vooruslikud saavad olla vagad inimesed, aga ka 
nemad ei saa jõuda täieliku õnneni, sest tõeline õnn ei olegi siinpoolsuses saavutatav. Kui siin 
elus käituda vooruslikult, võib jõuda õndsuseni teispoolsuses. Riik on pattulangemse tulemus 
ja  ajend , riik on paganlik osa, kuid oli osa Jumala plaanist, see on hädavajalik, et tagada kord 
patuste inimeste vahel. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral. 
6. A
  quino  Thomas  õnnest ja poliitikast 
Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peaksime siiski püüdma hoolitseda 
maksimaalselt oma hinge ja heaolu eest. Inimene on osa ühiskonnast, hierarhilisest süsteemist, 
mille eri osad täidavad eri funktsioone. Hea elu on poliitiline küsimus, kuid tõeline voorus on 
siiski vaimne.  Kirik on riigist ülem. 
7. Th
  omas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus 
Inimesed, kui kehad  alluvad  mingitele seadustele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri 
on seotud inimeste ihadega, ei ole olemas absoluutset ega loomupärast head ja kurja, need on 
inimeste antud nimed asjadele, mida nad vastavalt kas ihaldavad või väldivad. Ei saa rääkida 
õnneliku elu objektiivsest sisust. Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida 
inimene erinevatel aegadel ihaldab. Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu , seni kuni me siin 
maailmas elame, sest elu ise on liikumine ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta 
ei saa olla ilma meelteta. 
88% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Ideede ajaloo küsimuste vastused #1 Ideede ajaloo küsimuste vastused #2 Ideede ajaloo küsimuste vastused #3 Ideede ajaloo küsimuste vastused #4 Ideede ajaloo küsimuste vastused #5 Ideede ajaloo küsimuste vastused #6 Ideede ajaloo küsimuste vastused #7 Ideede ajaloo küsimuste vastused #8 Ideede ajaloo küsimuste vastused #9 Ideede ajaloo küsimuste vastused #10 Ideede ajaloo küsimuste vastused #11 Ideede ajaloo küsimuste vastused #12 Ideede ajaloo küsimuste vastused #13
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
91 laadimist Kokku alla laetud
8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marin Vomm Õppematerjali autor

Lisainfo

Kordamisküsimuste vastused.
ideed filosoofia

Mõisted

Sisukord

  • EUROOPA IDEEDE AJALUGU
  • METODOLOOGILISED KÜSIMUSED
  • Kanooniline ehk tekstuaalne meetod
  • Kontekstuaalne meetod
  • Aristoteles
  • Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest
  • Platon
  • Stoikud
  • Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast
  • Riigimehe elu
  • Epikuurlased õnnest
  • Aquino Thomas õnnest ja poliitikast
  • Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus
  • Shaftesbury subjektiivsest õnnest
  • Rousseau moodsa inimese hingehaigusest
  • Cicero vabariiklase aust
  • Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust
  • Feodaalne au
  • Feodaalne au ehk rüütliau
  • koodeks kõrgkeskajal
  • Mandeville uhkusest ja au eri vormidest
  • Montesquieu aust monarhiates
  • Aadliau
  • 18. sajandi meritokraatlik aumõiste
  • Romantilise au paradoksid
  • ARMASTUS
  • Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised
  • Agape ühiskondlikud tagajärjed
  • Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast)
  • Pierre Nicole “valgustatud enesearmastusest” kui ühiskonna ja majanduse alusest
  • 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest
  • Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest
  • SÕPRUS
  • Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest
  • Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest
  • Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist
  • Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist
  • Hobbesi
  • Mandeville
  • 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja
  • Šoti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus
  • Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused
  • Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)
  • Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
  • Suveräänsus
  • Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme
  • Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist
  • VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA
  • Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo
  • Platon ja Aristoteles valitsusvormidest
  • Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin
  • Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi
  • Paternalistliku monarhiaidee põhijooned
  • Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal
  • ÕIGLUS JA KASULIKKUS
  • Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus
  • Cicero valitseja kohustustest
  • Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid
  • Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid
  • Erasmuse juhised valitsejale
  • Kristliku printsi kasvatamine”
  • „Riigi huvi” teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas
  • SÕDA
  • Vana ja Uus Testament sõjapidamisest
  • Vana Testamendi
  • Uus Testament
  • Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin
  • Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi
  • Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin
  • IMPEERIUM
  • Rooma imperiaalne ideoloogia
  • Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani
  • Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti
  • Juriidiline argument
  • Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda
  • Las Casas
  • Francisco de Vitoria õigustus vallutusele
  • Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed
  • Universaalmonarhia
  • Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad
  • Napoleoni imperiaalne ideoloogia
  • VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS
  • Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas
  • Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas
  • Montesquieu vabariigist
  • Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre’i „vooruse vabariik“

Teemad

  • Tekstuaalne
  • ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel
  • Platon ja Aristoteles õnne olemusest
  • kolmeks osaks
  • Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest
  • Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast
  • Filosoofi
  • eesmärgiks
  • Epikuurlased õnnest
  • nauding
  • ataraxia
  • Ataraxia
  • ugustinus õnnest ja poliitikast
  • Aquino Thomas õnnest ja poliitikast
  • Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus
  • Shaftesbury subjektiivsest õnnest
  • naudingutes
  • kolme sorti
  • Rousseau moodsa inimese hingehaigusest
  • Loomulik inimene
  • Ühiskondlik inimene
  • lahendust
  • Aristoteles aust ja eneseväärikusest
  • eneseväärikusel
  • mõõdukas
  • loomutäiuse enese suhtes
  • Cicero vabariiklase aust
  • gloria
  • Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust
  • alandamine
  • Aquino Thomas
  • Feodaalne au
  • nõuded
  • Rüütliau (
  • chivarly
  • koodeks kõrgkeskajal
  • Mandeville uhkusest ja au eri vormidest
  • Staatuse
  • Montesquieu aust monarhiates
  • vale au
  • 18. sajandi meritokraatlik aumõiste
  • meritokraatlik kodanikuau
  • Romantilise au paradoksid
  • enesetruuduse
  • isamaa-armastusega
  • Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne
  • Pidusöögis
  • Pidusöök”
  • Sokratese kõne
  • hinge ilu
  • kui ideed
  • Pidusöögi” moraal
  • Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised
  • tagajärjed
  • Agape vs Eros
  • Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast)
  • Pihtimused”
  • taevalik
  • lihahimul
  • Pierre Nicole “valgustatud enesearmastusest” kui ühiskonna ja majanduse alusest
  • tunnustust
  • 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest
  • sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest
  • harmooniliselt
  • patriotism
  • inimkonna sõprus
  • Tunnete harmoonia
  • Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest
  • tundemaailma
  • Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest
  • kolme tüüpi
  • kahel alusel
  • Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest
  • tõelisel loomusel
  • kohustuste sfääre
  • Isiklik ja poliitiline sõprus – konflikt
  • Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist
  • kaks inimest
  • müsteerium
  • Kaks sfääri on omavahel lahutatud
  • Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist
  • loogiline egoism
  • hirmu
  • 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja
  • harmoonilisest ühiselust
  • sotsiaalsuse parim tõestus
  • Shaftesbury ja Hutcheson
  • Šoti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus
  • ühiskonnas, poliitikas)
  • privaatsfääris
  • Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused
  • personaalne
  • impersonaalne
  • Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)
  • Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
  • väline
  • Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme
  • Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist
  • ideaalsele inimesele
  • Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo
  • Platon ja Aristoteles valitsusvormidest
  • Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin
  • Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi
  • aegade
  • Inglise vabariiklased
  • Thomas Hobbes
  • Paternalistliku monarhiaidee põhijooned
  • Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal
  • stabiilsem
  • Rooma
  • Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus
  • retoorika
  • Cicero valitseja kohustustest
  • autonoomne
  • neli põhilist voorust
  • honesta
  • Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid
  • Thomas More
  • Erasmus
  • Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid
  • Valitseja”
  • mitte olema hea
  • Heldus
  • halastavaks
  • ettevaatlikuks
  • kardetud
  • ausust
  • varjaja
  • tema sõna on seadus
  • kaks hirmu
  • Erasmuse juhised valitsejale
  • koorem
  • stabiilsus
  • Riigi huvi” teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas
  • riigimehelikku
  • tarkust
  • Vana ja Uus Testament sõjapidamisest
  • Jumala tahtega
  • Kurja tuleb võita heaga
  • Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin
  • vale tung
  • patule
  • Õiglasest sõjast
  • seaduse
  • ebaõiglusest
  • Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi
  • Püha sõja” ja „õiglase sõja” erinevused ja sarnasused
  • sajandi skolastikud ja humanistid õigl
  • asest sõjast: põhierinevused
  • Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin
  • Rooma imperiaalne ideoloogia
  • Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani
  • Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti
  • Religioosne argument
  • Tsivilisatsiooni argument
  • Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda
  • Sepulveda
  • Francisco de Vitoria õigustus vallutusele
  • Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed
  • türannia
  • jõudude tasakaalu idee
  • Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad
  • Napoleoni imperiaalne ideoloogia
  • Uus-Rooma vabariikliku
  • vabadusekäsituse Rooma algupära
  • õigus
  • Machiavelli uus-Ro
  • oma vabariiklik vabadusekäsitus
  • Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas
  • Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas
  • väliste takistuste puudumist
  • John Locke’i liberaalne vabadusekäsitus
  • ja selle rakendused poliitikas
  • vabad
  • Montesquieu vabariigist
  • kodanikuvoorus
  • kasvatussüsteemil
  • Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus
  • est)
  • kodanikuvoorust
  • Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre’i „vooruse vabariik“
  • konstitutsioonilisest monarhiast
  • Robespierre

Kommentaarid (8)


dtuulelohe: 2 küsimust vastamata ( Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) ja 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused ) ja mõni üksik veel puudulik aga ülejäänu väga põhjalik.
23:37 07-01-2011

X95303: Kui eksamini on kaks päeva ja pole loengus suurt käinud, nii et kõige kohta ise lugeda ei jõua, siis see aitab hädast välja ja tegelikult ikka väga. Üks paremaid minu meelest
21:45 17-12-2011

caica: Hea materjal, kokkuvõtlik... siiski mõni küsimus väga lühidalt.
15:12 10-01-2011


Sarnased materjalid

72
docx
27
doc
28
doc
31
doc
15
doc
43
docx
14
doc
15
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto