50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olgadalton
Õppematerjali autor
Kant ,,Idee üleüldisest ajaloost" 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Kandi arvates peavad kõigil elusolenditel ta looduslikud eeldused mingi aeg täielikult välja tulema, kuid kuna inimese looduslikud eelduse nõuavad mõistuse kasutamist, siis tema eelsused võivad välja areneda vaid soo kui terviku puhul. Eelduse võivad aga välja areneda inimesel kui ta eraldub instinktist ja käitub mõistuse kohaselt. Inimese valgustuse saavutamiseks on aga tähtis õiguslik ühiskond. Sellist ühiskonda on aga võimatu tekitada ilma riikidevaheliste välissuhete reguleerimiseta. 5. Seltskondlik seltsivus on inimeste kalduvus võtta osa ühiskondlikest suhetest. Anatogism on
KANT Idee üleüldisest ajaloost, november 1784 1. Kanti arvates on ajalugu osa suuremast looduslikust plaanist, kuna inimene (olles siiski ainuke mõistusega olend Maal) kuulub loomariiki ning tahes-tahtmata allub ka loodusseadustele. Filosoof peab ajalugu analüüsides leidma sellest seaduspärasusi ning teadma saama, kuidas ja kuhu peaks inimkond oma potentsiaali arendades välja jõudma ning kas see on looduse paratamatu eesmärk. 2. Jälgides inimkonna ajalugu, ei ole kuigi raske veenduda, et see on raskustest hoolimata pidevas liikumises kõrgema arengutaseme poole ning kõik ebavajalik vajub unustuste hõlma. See on kooskõlas teleoloogiaga, mis väidab, et loodus kipub arenema mingi kindla punkti poole. Samas evolutsioon ,,lihtsalt juhtub", jättes suvalistest muutustest alles positiivsed ning otsene eesmärk puudub. 3. Kuigi inimesel on arenemiseks piiramatud võimalused, on ta surelik ning oma eluea jooksul kogutud teadmistest ja kogemustest ei piisa iialgi enda eelduste t�
Kas Sokrates toimis mürki võttes õigesti ? Amalie Sillat SH 5.sajandi teisel poolel eKr elas mõttetark, kelle nimi oli Sokrates (469-399 eKr). Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Sokrates oli vaene mees. Tööd ta ei teinud, vaid hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega, kes teda kuulata soovisid. Ta erines teistest filosoofidest kõige rohkem sellepärast, et ta ei pannud oma mõtteid kirja. Ka temast endast on informatsiooni saadud tema õpilaste ja sõprade kaudu, peamiselt Platonilt ja ühelt ajaloolaselt Xenophonilt. Sokrates hukati süüdistatuna jumala salgamises ja noorpõlve rikkumises. Mis juhtus tegelikult,
ja ta leiab üks väljapääs arsti poole pöörduda. · Ühine keel on siis, kui inimesed saavad kokku leppida oma vahel. Isegi, kui inimesed räägivad erinevas keeltes, nad leiavad ühist keelt ja praktikast on näha, et mõnikord inimesed leiavad ka mõstmist. Sallivus on väga tahtis sellel juhul. Kodutöö 3. Idee üleüldisest ajaloost Kant Seltskondlik seltsivus on see, kui inimesed suhtlevad enda vahel, kuna inimene suhtleb ainelt nendega, kes on sarnased temaga. Antagonism ongi seltskondlik seltsivus, kus inimene tahab jääda inimeseks. See on elu osa, kus iga tahab tunda mõnu, aga loodus tahab, et ta töötas ja näeks vaeva. Kodanliku saavutamine on inimese jaoks suurim probleem, sest ainult
Naudingu enam koos hoida. eelduseks on mõistlikus ja karskus. · Koos sellega kaob teadvus. · Nauding · Ka tema usub, et hinge aatomid paiknevad üle kogu keha. · "Niisiis, kui me räägime, et nauding on lõppeesmärk, siis · Hirm jumalate ees ei pea me silmas mitte liiderdajate naudingut ja mitte · Epikuros arvab, et jumalad on olemas. kehalisi naudinguid, nagu arvavad mõned, kes ei tea või ei saa õigesti aru, vaid keha kannatuste puudumist ja · Seda tõendab üldine nõusolek, kuid nende asi pole hingerahu. Ei mitte joomingud ja pummelungid, mitte sekkuda inimeste ellu
lähe tema juurest ära, vaid hakkan teda küsitlema ja kontrollima ja uurima, ja kui mulle näib, et tema voorust ei ole ja ta üksnes tühje sõnu teeb, siis noomin ma teda, et ta kõige väärtuslikumat alahindab, tühist aga üliväärtuslikuks peab." Nii loobib Sokrates juba kohtu ees nooli kuulajate lihasse ja kinnitab vastastele kõhklematult üha ja jälle oma rikutust. Kas Sokrates ei mõista oma kasu silmas pidada ega tea, mida temast arvatakse? Kas ta ei tea, et on kuulajate jaoks kummaline, inimesi oma küsimustega piinav kiusaja, oht tsiviliseeritud ateenlaste elukorralduse hoolega sepitsetud alusele? Aga Sokrates jätkab ja tõotab end jätkuvalt ja lõpptulemus on surmaotsus. See ringiuitav inetu vanamees, keda paljud mäletavad naeruväärsena, aastakümned Ateena tänavail veetnud mees, kellel
Mitmed Sokratese kaasaegsed ongi seda teinud, paraku erinevad nende käsitlused Sokratese kohta üksteisest õige tuntavalt. Nii sõltub Sokratese- pilt, mida üks või teine filosoofia ajalugu pakub, sellest, milliseid allikaid on peetud teistest tõeväärtuslikemaiks. Enamasti peetakse sellisteks allikateks siiski Platoni teoseid. Teatavasti kujutavad Platoni teosed endast dialooge, üleskirjutatud kõnelusi, kus tihti esinevad vestluspartneritena ajaloost tuntud isikud. Suuremas osas dialoogides on peamiseks kõnelejaks aga Sokrates. Platonit ennast omanimeliselt üheski dialoogis kõnelejana ei kujutata. Muidugi on siin tegemist Platoni Sokratese-interpretatsiooniga, hilisemates teostes aga arvatavalt lihtsalt sellega, et Platon on asetanud iseenda vaated Sokratese suhu. Ometigi võib eeldada, et varasemates teostes kajastuvad dialoogide-Sokratese kõnelustes ajaloolise Sokratese vaated .
Sellele annab ta nime ,,idee". Ideed moraali alusena Platoni ideed annavad aluse ka moraalifilosoofiale. Platon on moralist. Tema arvates on enamuse otsusel põhinev moraal tõelise moraali karikatuur. Moraalil peab olema subjektiivsest hinnangust tugevam põhi. Platoni jaoks olid tähtsad eetilised, poliitilised ja moraalifilosoofilised küsimused. Ta on vastu igasugusele relativismile. Et objektiivne teadmine ja objektiivsed väärtused oleksid võimalikud, selleks vajame me ideid. Mehisuse idee. Ideede ja meelelise maailma suhe Ideid ei või tuletada meelelisest maailmast. Platon uurib võrdsuse ideed. Mõtlemine on meelelise tajuga võrreldes alati esmane, tunnetusteoreetiliselt ja loogiliselt. Olev kui selline, asjade tuum ja olemus on saavutatav vaid mõtlemise abil. Tüübid ja liigid. Ideed ja keelefilosoofia Õiglus viitab ideedemaailmas olevale muutumatule ja igavesele õigluse ideele, alles siis konkreetseid tegusid. Mõisted ei ole ajas ja ruumis, nad ei ole liha ja veri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid