Oma ajaloo jooksul on Purtse vasallielamu mitu korda maha põletatud ja uuesti üles ehitatud. Eriti tugevasti kannatas elamu Liivi ja Põhjasõja ajal. PärastPõhjasõja lõppu (1721.a.) ühendati Purtse mõisa maad Püssi mõisaga ning Purtse kindluselamu läks Stackelbergide valdusse. Saka-Ontika-Toila Pankrannik Vanaaegkonna kivimite tundmaõppimisel on Virumaal asuv pankrannik pälvinud loodusteadlaste tähelepanu viimase kahe sajandi vältel. Rusukaldal kasvab unikaalne pangamets. Virumaa rand on enamasti klibuline, vaid üksikutel lõikudel domineerib jämedateraline liiv. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika
Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM ● KOHTLA-JÄRVE PROMENAAD ● KOHTLA-NÕMME KIVITUBA ● KUKRUSE POLAARMÕIS ● KUREMÄE KLOOSTER ● KURTNA JÄRVESTIK JA MATKARADA ● NARVA MUUSEUM JA PÕHJAÕU ● NARVA-JÕESUU RAND ● NÕUKOGUDE AJA MUUSEUM SILLAMÄEL ● ORU PARK ● SILLAMÄE KULTUURIKESKUS ● SILLAMÄE MUUSEUM
10 31.12 9 17 10 15 Tallinna Vanalinn. Tallinna Vanalinna lühitutvustus. Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna Vanalinna muuseumid. Eesti loodusmuuseum- on loodusteaduslik muuseum Tallinnas, mis asub vanalinnas aadressil Lai tänav 29a. Kollektsioonis on koha leidnud ligikaudu 90% Eestis esinevatest taime-, mardika-, liblika-, linnu- ja imetajaliikidest. Eesti meremuuseum- on 1935. aastal asutatud muuseum, mis tegeleb merendusalaste eksponaatide eksponeerimisega, merendus- ja kalandusalase teadusliku uurimistööga ning allveearheoloogiaga. Kiek in de Kök ja Bastionikäigud- on Tallinna Linnamuuseumi filiaal, mis tutvustab Ingeri ja Rootsi bastionide maa-aluseid käike.
3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb 16saj lõpust, tuletorn 1936. 5. Võsu suvituskoht al 19saj lõpust, 1,5km pikk liivarand, männimets. Ida-Viru maakond 1. Valaste juga Eesti kõrgeim juga (25m), kauni vaate juurde viib trepp. Tekkis 150a tagasi maaparandustööde käigus. 2
Mõnedes Ida-Virumaa paikades ulatuvad tavaliselt teiste settekivimite kihtide vahel peituvad põlevkivikihid maapinnale. Lõuna suunas laskub põlevkivikiht üha sügavamale. Muuseumi käigud asuvad umbes 8 meetri sügavusel ja kui Lõuna poole minna, siis ületab käikuge sügavus üle 10 meetri. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine algas 1916. Aastal. Viimased 50 aastat on põlevkivi kasutatud elektrijaamades küttena. Kohtla kaevandus rajati 1937. aastal. Kohtla kaevandus oli tuntud oma kõrge töökultuuri ja madala põlevkivi hinna poolest. Oma eksisteerimise 64 aasta jooksul tootis Kohtla-Järve kaevandus põlevkivi umbes 48 329 542 tonni. Jõhvi Mihkli kirik Jõhvi Mihkli kirik on kindluskirik, mis asub Jõhvis ja on pühendatud peaingel Miikaelile. Kirik on rajatud arvatavasti 14.sajandil. Mihkli kirik on Eesti kõige suurem ühelööviline kirik. Algselt oli see neljakandiline kaitseehitis, kuid 16.sajandil ehitati kirik põhjalikult ümber.
Lisaks odava veejõu kasutamisele ning edumeelsele tehnoloogiale rakendati siin esmakordselt ka uut tööstuslinnaku filosoofilis-arhitektuurilist ideed, kus lisaks tootmishoonetele ehitati ühtsesse kompleksi administratiiv- ja ühiskondlikud hooned, kirik ning elumajad. Tootmist saatis edu ning 1900. aastal Pariisi maailmanäitusel pälvis siinne tekstiilitoodang Grand Prix. Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Tänapäeval kasutatakse seda põhiliselt elektri tootmisel ja keemiatööstuses, kuigi algselt toodeti sellest ka põlevkivibensiini. Põlevkivi annab suurema osa Eesti elektrienergiast ning siinsed kaks soojuselektrijaama katavad üle poole riigi vajadusest.
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise
Kreutzwaldi, tema perekonna ja ajastu esemetega. 2 TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 Kõrvalhoone ja aida kirjanduslik osa avab Kreutzwaldi loomingu raamatute, fotode ja kunstiteoste kaudu. Eriline tähelepanu on pööratud eesti rahvuseeposele "Kalevipoeg". Tutvuda saab eepose erinevate väljaannete ja tõlgetega. Õuel asuvas tallis võib näha ajastule iseloomulikke sõiduvahendeid ja suveaidas muinasjuttudest tuttavaid etnograafilisi esemeid (vokid, kangaspuud, kirstud, käsitööd) (Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum... 2009). · Mõniste muuseum (vanim vabaõhumuuseum Eestis) - ainulaadne 19.saj lõpu ja 20.saj alguse maaelu tutvustav etnograafia- ja vabaõhumuuseum. Näha saab huvitavaid 19.saj taluehitisi, külaseppade tööriistu ja palju muud. Muuseumis on
arhitektuuripärandit ning väärtustama piirkonnaga seotud vaimset pärandit. Näiteks Pärispeal tegutsev külaselts korraldab aktiivselt seltsimajas üritusi - näidatakse kino, toimuvad teemapäevad, konverentsid jms. Leesi külaseltsi traditsiooniks on pühapäevane lastehommik, rannakeele tunnid ning kord kuus toimuvad tantsuõhtud. Rajatud on mitmeid muuseume, kus tutvustatakse kohaliku piirkonna ajalugu ja kultuuripärandit (Käsmu Meremuuseum, Viimsi Rannarahva muuseum jt). Samuti korraldatakse rannakülades erinevaid kultuuri- ja vabaõhuüritusi. Populaarseks suvelavastuste paigaks on Viinistu keskus, Käsmu kaptenitekülas toimuvad aga arvukad kontserdid ning pärimusmuusika festival Viru Folk. Rannikumadalikul asub väga palju ning erinevaid pärandkultuuri objekte, mis aitavad ilmestada erinevate ajalooetappide mõjutusi ala kujunemisel ning arengul. Leidub nii
Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee. Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6 %. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit. Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli, kutsekool, erakõrgkoolid - Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ja akadeemia Nord. Linnas on muusikakool, laste loomingumaja "ULEI", üks raamatukogu ja selle filiaal. Kultuurikeskus, Sillamäe muuseum, samuti näitusesaal. Linnas antakse välja ajalehte "Sillamäeski Vestnik", on linnaraadio ja televisioon. Sillamäele on rajatud üks parimaid spordikomplekse Ida Virumaal, mille spordihoones on kaks saali ja kergejõustikuhall. On ujula ja staadion. Põhilised spordialad on ujumine, kergejõustik, suusatamine ja jalgpall. Linnas on ka male-kabe klubi. Kaua aega oli linn külalistele suletud ja avalikkusele salastatud siin asunud sõjatööstuse tõttu.
Edise linnus kaardile 1400 Edise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal k
kõige vanemat ehitist Eesti maastikul saab turistile näidata Tallinnast veidi välja Narva poole sõites Peterburi maantee ääres. Peatate tee ääres auto ja oletegi muinasajas näete muinasaja surnuaeda ehk ringikujulisi kivikirstkalmeid. Kivikirstkalme on Eestis vanim matmisviis, mis oli kuni muinasaja lõpuni kasutusel üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr) Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana: 9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum
Pisiasulatele on aga kaevanduste ja turbatööstuse sulgemine olnud katastroofiline need kaotavad rahvast ja lagunevad füüsiliselt ja käivad alla moraalselt. Arvatavasti nad kaovad varsti üldse. Tõsi, Sompa võib seoses uue Ojanurme kaevandusega uuesti osutuda vajalikuks kaevuriasulaks. Kohtla-Nõmmel asub kaevandusmuuseum Kiviõli on Kohtla-Järve väiksem (7400 elanikku) teisik. Kiviõli ettevõtted on vanemad, kaevandus juba suletud (seda asendab Aidu karjäär, mida ennast võidakse sulgeda), põlevkivikeemia läks pankrotti ja seiskus. Kuid 1999. aastal ostis selle ära T.R.Tamme Auto, kes on sinna palju investeerinud ning kavatseb oma tütarettevõttest Kiviõli Keemiatööstuse OÜst teha kombinaadi, mis hakkab põlevkivi nii oma karjääris kaevandama kui ka sellest õli ajama, toodangut kavatsetakse eksportida läbi Aseri sadama. Osa põlevkiviõli kavatsetakse edasi töödelda diislikütuseks.
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teineteisest eraldatud tektoonilise Paldiski-
Padise kloostril. Kus siis elasid ja teenisid jumalat oletatavad Kolga vaimulikud vennad? Kas on mõni endine vaimulike vendade hoone või ruum hiljem kasutust leidnud majandusotstarbel? Kuid kabel pidi ikkagi olema ka majandusmõisas, sest igapäevaseid palvusi pidasid ka ilmikvennad /Markus 2009/ ja selleks nad vaevalt Kuusallu sõitsid. 6 Soomerootslasest maastikuarhitekt Norrman, kes Kolga mõisa pargi põhjal oma diplomitöö tegi, toob ära 1586. aasta nimistu loetelu ära osaliselt, kui ühe olulise täiendusega: ta mainib "Mõisas oli ka suur kivimaja, mis ilmselt oli sel ajal varemetes". Sellest kirjutan pikemalt peatükis 3. Seega oli Kolgas mitu kivist keskaegset hoonet, mis kõik on kuhugi ära kadunud. Samuti pidi olema kuskil läheduses ilmikvendade kabel ja matmispaik. Rahvapärimus ütleb matmispaiga olema
Loodus annab igale paigale oma näo. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. Just järvele ja teisele poole järve jätkuvasse parki avanebki härrastemaja vaade. Mõisat ümbritseb park, mis rajati 19. saj 50-ndatel aastatel, kui mõis kuulus Ratlefitele. Hiljem on parki pidevalt täiendatud. Park on segastiilis. Esiväljak on avar, ovaalne väljak. Varem on pargi juurde kuulunud ka teispool paisjärve asuv parkmets. 1926.st aastast asub mõisas kool, 1962.st aastast erikool. Kool Lahmuse mõisas Varasemal ajal töötas kool Lahmusel praegusest koolimajast umbes kolme kilomeetri kaugusel väikeses majas. Maja oli kitsas ja vilets. Seepärast püüdis Taevere vallavalitsus leida paremaid ruume, et oleks võimalik kooli laiendada 6-klassiliseks Sobivaks hooneks osutus Lahmuse mõisahoone, kus kool pidi avatama 1925. aasta sügisel
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood 12 4. Kooslused
Lk 5/20 TALLINN TURISTIDELE 4 KADRIORG Vaikne roheline Kadriorg jääb vanalinnast mõnusa jalutuskäigu kaugusele. Pärast seda, kui Vene tsaar Peeter I 18. sajandi alguses Baltimaad vallutas, rajas ta siia lossi koos avaliku pargiga. Ta nimetas selle ala oma naise Katariina I auks Jekaterinenthaliks. Barokkloss koos seda ümbritseva pargi, tiikide ja purskkaevudega on üks Tallinna juveele tänagi. Järgmise kahe sajandiga sai Kadriorust elitaarne elurajoon. Parki ümbritsevate tänavate äärde ehitati kaunistustega Foto 1 Kadrioru park puitmajad. 1938. a valmis presidendi ametihoone, mille sise- ja väliskujundus on suuresti säilinud, ning ümbruskonnas asuvad ka paljud välissaatkonnad. Kadriorg on Tallinnas jätkuvalt üks meelispaiku, kus jalutamas käia. Park paistab silma mitmekülgse
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s
--- 24 Madalaim piirkond, Lääne-Eesti, jääb enamasti kõrgusvahemikku 0 - 50 meetrit üle merepinna. Kõrgemad künkad asuvad Kagu-Eestis, Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi ulatub 318 m üle merepinna. Maastikulist mitmekesisust suurendavad mitmed ürgorud ja järvenõod (Rõuge, Piusa, Viljandi jt). ((Foto: Lääne-Eesti madalik matsalu rahuuspargis. Hasari luht märgib Lääne-Eesti madaliku üleminekut merelaheks.)) ((Foto: Pankrannik Paldiski poolsaarel, suurim kõrgus kuni 25 m. Tegemist on ühega vähestest kohtadest, kus meri pangajärsakut murrutab.Tuletorni kohal on näha 2008. aastal merre varisenud klindilõik.)) Eestis on kuus ümbruskonnast kõrgemale ulatuvat, liigestatud pinnamoega kõrgustikku. Rohkem kui absoluutsed kõrgused iseloomustavad pinnamoodi suhtelised kõrgused, mis näitavad reljeefi liigestatust. Eesti suurema suhtelise kõrgusega mäed asuvad Haanja kõrgustikus
[redigeeri] Venemaa Keisririik 17001721 kestnud Põhjasõja tulemusena läks Eesti Venemaa koosseisu. Olulist osa mängis Harku mõisas 28. septembril 1710 sõlmitud leping, millega Eestimaa rüütelkond kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile tingimusel, et säilivad aadlike endised privileegid, säilib luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas Balti erikorra ja muutis Eesti Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks. A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel. Sauniku eluhooned on tüüpiliseks näiteks eestlaste tolleaegsetest eluhoonetest. 1816. ja 1819. aastal kehtestati Eestis uus talurahvaseadus, millega senine pärisorjast talupoeg tunnistati isiklikult vabaks. Talumaa jäi siiski mõisniku omandiks. Et talupoegadel ei olnud liikumisvabadust ega võimalust elukutset valida, pidid nad leppima mõisniku määratud teorendiga. Mõisamajanduse vajaduste ja talurahva vastupanu survel koostati mõisnike
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-3
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
1950. aastate algul stalinistlikus stiilis majad. Ajalooliselt paiknesid platsil linnakaev ja häbipost. Siin toimub väga palju erinevaid üritusi. Näiteks erinevad laadad, kõikvõimalikud pidustused ja kontserdid. Barcley de Tolly maja Tuntud kui ka ka Tartu viltune maja. See on klassitsistlik hoone. See ehitati 1793. aastal elumajaks. Majal paikneb Mihhail Barclay de Tolly mälestustahvel, mis väidab ekslikult, justkui oleks majas elanud Vene väejuht ja sõjaminister, Napoleoni- vastases sõjas kuulsaks saanud Michael Andreas Barclay de Tolly. Tegelikult ostis maja tema lesk pärast väejuhi surma 1819. aastal. Alates 1879. aastast kuni 20. sajandi lõpuni asus Barclay de Tolly majas apteek ja alates 1988. aastast tegutseb Tartu Kunstimuuseum. Kindlasti tekib küsimus teil, et miks see maja on viltu. Aga see on tingitud sellest, et jõepoolne külg toetub vanale linnamüürile aga ülemine külg vaialusele, Maja
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus
ööbimise hinnas kodulehel 16 5.3.2 Konkurentsianalüüs valitud Tartumaa majutuskohtade näol Jrk Tigete Hotell Hostel Tunnused Hanso turismitalu Kämping nr puhkekeskus Antonius Torni 1 Klientide arv - keskmine suur keskmine vähe 2 Asukoht hea keskmine hea kesmine keskmine
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
on reisimine ja turism jätkuvalt väga olulised. Siiski on kasvava konkurentsiga Ida-Euroopa sihtkohad nagu Horvaatia, kes pakub sarnaseid atraktsioone, aga Portugal on sageli odavam. Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla. Alverca, Covilhã, Évora, ja Ponte de Sor on Portugali peamised kosmosetööstuse keskused. 12 Vaade üle Rahvaste Pargi, Ida-Lissabonis. Kindlustussektor on hästi arenenud, kajastades osaliselt kiire arenemise Portugali turul. Kuigi on üleelatud erinevad turu-ja käenduse riskid, elu-ja kahjukindlustuse sektoris on hinnanguliselt talutud mitmeid tõsiseid sokke, kuigi mõju üksikute kindlustusandjatele on väga erinev. Global Competitiveness Report 2005, avaldatud Maailma Majandusfoorumis oli Portugal paigutatud konkurentsivõime alusel 22. positsioonile, kuid 2008-2009 väljaandes on Portugal paigutatud 43
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudad-tallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Vasalemma Vasalemma kuulus sajandeid Padise kloostri ja mõisa valduste hulka. 1825. a iseseisvaks mõisaks saanud Vasalemma ostis 1886. a Saku mõisnik, tööstur ja kunstimetseen V. von Baggehufwudt. Luksuslik härrastemaja, mida kohalik rahvas hakkas lossiks kutsuma, valmis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
