IT õigus (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

27

docx

Õigusõpetus informaatikutele konspekt

1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisatzion – WTO) – rahvusvaheline organ, mis tegeleb kaubanduseeskirjadega, Eesti sai liikmeks 1999.a., vaata lisaks http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_6.2.2.pdf Ülemaailmse Intellektuaalse omandi organisatsioon (World Intellectual Property

Õigusõpetus

7

odt

Intellektuaalne omand ja andmekaitse eksam

Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav. Autoriõigused tekivad teosele kolmel tingimusel: 1. originaalne, 2

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

36

pdf

Õigus infotehnoloogidele

puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus.    vabavara  ​ on  mõeldud  üldsusele  tasuta  kasutamiseks.  Vabavara   alusel  uue  programmi  arendamine on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks  Vaba  tarkvara  ​ kasutajal  on  võimalik  üldjuhul  omada  järgmisi  õigusi:  •  õigus   käivitada  programmi  suvalisel  eesmärgil;  •  õigus  uurida  kuidas  programm  töötab  ja  kohandada  programmi  vastavalt  oma  vajadustele;  •  õigus  programmi  koopiat  vabalt  levitada;  •  õigus  programmi muuta või parandada ning tulemust levitada.   Oluline  on  mõista,  et  vaba  tarkvara  puhul  tähendab  vabadus  just  nelja ülalnimetatud aspekti 

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

36

pdf

Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt)

- tööstusnäidistega, - kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede ja tähistega, - kaitsega kõlvatu konkurendi vastu, 1 ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal. Eesti seadustes kasutatakse mõisteid intellektuaalne vara (võlaõigusseadus) ja intellektuaalne omand (karistusseadustik). Põhiseaduse järgi on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ning riik kaitseb neid õigusi. Inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) kohaselt on igal inimesel õigus oma moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele, mis tulenevad tema mis tahes teaduslikust, kirjanduslikust ja kunstilisest tulemusest, mille autoriks ta on. Inimese loometegevuse tulemused on väga mitmekesised, ulatudes traditsioonilisest kirjanike, kunstnike ja heliloojate loomingust erinevate teaduste ja tehnoloogiateni. Selle mitmekesisuse tõttu

Õigus

34

docx

Õiguse eksam

1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32

Õigus

44

doc

Õigusõpetuse kordamine

1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32

Õigusõpetus

50

doc

Intellektuaalomand

jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i rahvusvahelise õiguse klassifikatsioon). Vana tsiviilõiguse jaotus on: isikud, asjad, toimingud (personae, res, actiones). Sarnaselt sellele jaotusele kaitseb õigus isikute elu, nende omandit ja nende tegevusvabadust. Eristada tuleb õigust ja seadust. Õiguse elemendid on õiglus, õiguskindlus ja eesmärgipärasus; õigus on midagi, mida tuleb mõista, arvestades kõikvõimalikke asjaolusid – õiguse mõistmine on õiguslike ja muude asjaolude kaalumine ja nende põhjal otsuse tegemine. Seadus on üks kaalukaid õiguslikke argumente (allikaid). Eri õigusargmentidel on eri õigussüsteemides erinev tähtsus.

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

26

pdf

Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused

Seega tähistab üks sõna autoriõigus kahte erinevat mõistet. Nende kahe mõiste selgituseks on järgmised laused: “Eesti autoriõigus kaitseb arvutiprogramme. Arvutiprogrammi looja autoriõigus on sätestatud autoriõiguse seaduses”. Autoriõigus on eraõiguse osa ja seda nimetatakse eraõiguse instituudiks. Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. allikad - • PS § 39: “Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi”; • autoriõiguse seadus (AutÕS), mis võeti vastu 11.11.1992 ja kehtib 12.12.1992; • Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon, millega Eesti taasühines 26.10.1994; • WTO TRIPS-leping • WIPO autoriõiguse leping (WCT); • mõned autoriõigust reguleerivad üksikud sätted on ka teistes seadustes; • valitsuse õigusaktid. 4. Autoriõigusega kaitstavad teosed. - slaidid 6 - 7 lk 4.1 Fotograafiateosed. - slaid 8; 4.2.

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

Meedia

Kommentaarid (0)