Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? 4 Mida tähendab “ülespuhutud-spetsiifiline” (bloated-specific) Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt “madal ekstravertsus” on defineeritud kui “alumine 15%”)? Märksõnad loengust: Millistele küsimustele saab teadus vastata? (Missugune peab olema küsimus, et teadus saaks sellele vastata?) Jingle-jangle fallacy (Truman Lee Kelley), sõnade ja mõistete segiajamine. (Nt impulsiivsus, millel on psühholoogias palju erinevaid tähendusi, kuid sageli mõeldakse, et neil kõigil tähendustel peab ikkagi midagi ühist olema.) Operatsionalism. Operatsionaalne definitsioon - defineerimine mõõtmiseks vajalike "operatsioonide" (tegevuste) kaudu. "Konstrukti" erinevad tähendused: latentne (ainult kaudselt mõõdetav) tunnus; hüpoteetiline entiteet; teoreetiline üldistus; mistahes abstraktne mõiste; mõiste või omadus;
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist
inimese käitumist teistest inimestest” (Allport ja Odbert, 1936), lk 24). • Lõplikusse nimekirja kuulus 17,953 omadussõna, mis moodustas 4.5% Gordon Allport (1897-1967) kõigist sõnaraamatus olevatest sõnadest. “Suur viisik” (Big Five) Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Avatus seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva kogemusele maailma ja oma siseelu vastu. Sotsiaalsus seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane
· Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida? · Isiksusepsühholoogia õpikutraditsiooni on palju kritiseeritud. · Mõned õpikud püüavad kajastada ka isiksusepsühholoogia tänapäevast seisu. Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini · Lee Cronbach: Two disciplines of scientific psychology (1957) · Korrelatiivne psühholoogia: otsib seoseid vaadeldud tunnustevahel · Eksperimentaalne psühholoogia: üritab leida põhjuslikke seoseid inimeste käitumist / psüühikat mõjutades · Cronbachi meelest tuleks neid kaht meetodit paremini integreerida Lawrence Pervin lisab siia kliinilise (üksikjuhtumitel põhineva) lähenemise, mida Cronbach ilmselt ei pidanud teaduse nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud
Isiksus Eva Palk Isiksus (personality) indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum. · Isiksus personality persna (Tegelane näidendis, mask) Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm Kes on isiksus? Sõna "isiksus" kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. · Isiksus kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam ... · Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev,täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne. Kes on isiksus? Isiksus tavakeeles .
liidrirollis, madal agressiivsuse tase, väärtused sarnased vanematele, kõrge ootus, et keegi abistab, seltsivus, otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine, kõrge motiveeritus, kõrge IQ. Teisena sündinud laps – kõrge agressivsus, sõltumatus, populaarsus, elamuste otsimine, mittekonformsus, vanemate väärtusi hinnatakse madalalt, võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ. PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus. Inimesel on alati olemas see pool, mis on nähtav ja mida nähtavaks pidada ei saa (vastand). Headus ja kurjus, ilu ja inetus, altruism ja kättemaksuiha, mehelikkus ja naiselikkus. Inimese olemus on alati binaarne. I Psüühiline energia – libido. Printsiibid: - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused. - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast
Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine George Alexander Kelly (1905-1967) The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid
Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine George Alexander Kelly (1905-1967) The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid
sotsiaalne toetus, huumor, narkoainete kasutamine, religioon, tunnete väljaelamine, leppimine, tegevusetus (allaandmine), mittemõtlemine (TV vm abiga), keskendumine positiivsele (õpid kogemusest) Emotsioonikesksed- põgenemine, vältimine, enesesüüdistamine, unistamine, emotsioonide väljaelamine Probleemilahenduse kesksed- planeerimine, variantide väljamõtlemine, teabe otsimine, otsene probleemi lahendamine Teine liigitus: probleemilahendus, emotsioonide ja suhete regulatsioon ja vältimine Toimetulekustiil versus paindlikkus- stiili puudumine, ehk see, kui inimene kasutab igas olukorras väga erinevaid strateegiaid versus väljakujunenud stiil, ehk püsivalt sarnaste strateegiate eelistamine. T.stiil ei väljendu väga paindlikel inimestel, eelkooliealistel, täiesti uudes olukorras olijatel. Meestel pigem võitle-ja-põgene, naistel pigem hoolitse-ja-sõbrune- käitumine. Kohanemisnäitajad: psühholoogiline heaolu (ja heaolutaseme muutus!),
et selle omaduse tähistamiseks on keeles omaette sõna - Isisksust kirjeldavaid sõnu inglise keeles ligi 18 000 - Seadumused – traits - Inimesed erinevad üksteisest suhteliselt stabiilsete situatsioonideüleste äitumismustrite poolest. Isiksuse seadumused kirjeldavad neid erinevusi mõtete, tunnete ja käitumise kaudu - Suur viisik - Neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks - Ekstravertsus – seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas - Avatus kogemusele – seadumus mis paneb inimese huvi tundma pmbritseva maailma ja oma siseelu vastu - Sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi, olal omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik - Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimne planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane - Isikuseadumuste uurimine
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste
sinna juurde võivad tulla tunnused, mis avalduvad konkreetsetes olukordades *kesksed ja teisesed tunnusjooned 4) R. Cattell * faktoranalüüs *1946 * leidis, et isiksust saaks ära kirjeldada 16 erineva iseloomujoonega – 16PF (personality factor scale) *185 väidet 5) H. J. Eysenck *BIOLOOGILINE TUNNUSJOONTE TEOORIA ekstravertsus, intravertsus/neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus *EPQ (Eysenck's Personality Questionnaire) KOLEERIK – ebastabiilne/neurootiline, ekstravertne FLEGMAATIK – introvertne, stabiilne MELANHOOLIK – ebastabiilne/neurootiline, introvertne SANGVIINIK – ekstravertne, stabiilne 6) NEO PI-R (Neo personality inventory revised) - McRae ja Costa (1996) võtsid aluseks selle, et milline oleks kõige väiksem arv tunnuseid, mis inimese isiksuse ära seletaksid - suur viisik (big five) ISIKSUSE JOONED
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis
korralikkusel? · Faktoranalüüsi abil saab kokkuvõtlikult esitada väga paljude tunnuste vahelisi seoseid · Faktoranalüüsi kasutades on sageli leitud, et väga paljusid isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil Isiksuse viiefaktoriline mudel (suur viisik) 1. Neurootilisus kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, võimetus kontrollida oma impulsse pingelistes olukordades (vastand emotsionaalne stabiilsus) 2. Ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, kalduvus kogeda positiivseid emotsioone (vastand introvertsus ei vaja seltskonda) 3. Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, võtavad omaks uusi ideid (suletud on konservatiivsed) Isiksuse viiefaktoriline mudel 4. Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik, valmis teisi aitama (mittesotsiaalne on egotsentriline, skeptiline teiste kavatsuste suhtes) 5
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis
Rolli kirjeldus: rollieeskirjad, rolliootused, rollimärgid, rolli omaksvõtt, rollikonfliktid Kes ma olen mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine? Identiteet Püsiv tervikkonstruktsioon iseendast identiteet. Püsivad, raskeltmuudetavad tunnused: sugu, vanus, keha, rahvus, välimus, elukutse ... Personaalne identiteet ja sotsiaalne identiteet, SP-sse 1960datel, Henri Tajfel Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus. Sotsiaalse identiteedi teooria (Tajfel & Turner 1979) Identiteet tuleb kuuluvusgrupist
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline,
kõrge agressiivsus sõltumatus populaarsus elamuste otsimine mittekonformsus vanemate väärtusi hinnatakse madalalt võitluslikkus ja võistluslikkus keskmine IQ * esimene või ainus või noorim paljulapselises perekonnas Psühhodünaamiline paradigma Carl Gustav Jung (1875-1961) Analüütiline psühholoogia Jung, C.G. (1921 saksa). Psychological types I Psüühiline energia libido Printsiibid: · ekvivalentsuse printsiip · entroopia printsiip · vastandite printsiip II Isiksus isiksus ehk psyche · teadvus: ego & persona · personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima,animus (projektsioonid) · kollektiivne alateadvus: arhetüübid, terviklikkus
kõrge agressiivsus sõltumatus populaarsus elamuste otsimine mittekonformsus vanemate väärtusi hinnatakse madalalt võitluslikkus ja võistluslikkus keskmine IQ * esimene või ainus või noorim paljulapselises perekonnas Psühhodünaamiline paradigma Carl Gustav Jung (1875-1961) Analüütiline psühholoogia Jung, C.G. (1921 saksa). Psychological types I Psüühiline energia libido Printsiibid: · ekvivalentsuse printsiip · entroopia printsiip · vastandite printsiip II Isiksus isiksus ehk psyche · teadvus: ego & persona · personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima,animus (projektsioonid) · kollektiivne alateadvus: arhetüübid, terviklikkus
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia
Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4
- konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates Erik Erikson: isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside (allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) · Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist,
- konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates Erik Erikson: isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside (allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist,
- õigusloomes tuleb arvestada psüühika seaduspärasustega - juristi kutsetöös tuleb olla teadlik psüühika seaduspärasustest - uuritakse kuritegevust kui sotsiaalset nähtust - uuritakse kurjategijate psüühilisi iseärasusi - psühholoogiaalased teadmised kaasatakse kuritegude avastamisse 2) Psühholoogia kaasatakse õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistena kohtupsühholoogia forensic psychology psühholoog eksperdina psühholoog osaleb kohtuotsusest tulenevates tegevustes psüühikahäirete ravi psühhokorrigeerivad sekkumised korrektsioonisüsteemis Kohtupsühholoogia on - kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga
käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. • Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine. Religiooniuuringud. Õnneuuringud. • Tekst: Maslow: 243 – 310 Sotsaalpsühholoogia ajaloost SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid … Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühhoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Wilhelm Wundt (1832 – 1920) ja Völkerpsychologie – rahva moraal, tavad, õiglustunne … Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett – kas jalgrattur sõidan kiiremini üksinda või grupis
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))
- Mõistmist, et meie väärtushinnangud on kultuurikesksed Etnotsentrism – oma kultuurikeskne hinnang teiste kultuuride liikmetele. Ajaloost Vene kultuurilis-ajalooline koolkond (Võgotski, Luria, Leontjev). Kultuuri „tööriistad“. Ruth Benedict – kultuur/populatsioon = isiksus/indiviid. Kultuuripsühholoogia vs sotsiaalpsühholoogia (grupid kunstlikes olukordades). Triandis (1989) – enesetaju (self-concept) + kultuuridimensioonid = arusaamine kultuuridest. Bruner (1990) – psühholoogia = tähendus, mida inimesed tuletavad kokkupuutes maailmaga. Shweder – mõistus ja kultuur loovad teineteist vastastikku. Markus & Kitayama (1991) enesetaju abil saab vaadelda taju, emotsioone, motivatsiooni => klt erinevused kui enesetaju erinevad vormumised erinevates kultuurides. V PEATÜKK: Development and Socialization Kultuur mõjutab norme nt „kohane“ isikliku ruumi suurus. Ilma võimeta omandada klt informatsiooni, oleksime tõenäoliselt arengus ikka inimahvlaste tasemel.
19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, semantiline (teadmised) ja episoodiline (sündmused enda) eraldi Mälusõjad kohtuprotsess 1990 a. Franklin mõisteti süüdi oma tütre tunnistuse põhjal, hiljem psühhiaater Leonore Terri abil meenus veel üks isa sooritatud mõrv- mõisteti süüdi
Kolmas kihistus on super ego- kõrgeim tase, esindab kultuurinorme, lubab käituda mingis kindlas tsiviliseeritud vormis. Inimest iseloomustab teatud kompleksid. Freud terapeudina üritas ka hüpnoosi kasutada, üritas narkootiliste ainetega alateadvust uurida. Freudi psühhoanalüütiline kusett. Karl Gustav Jung- Sveitsist, Freudi õpilane- jõudis järeldusele, et Freudi teooria on liiga panseksuaalne. Freudi järgi- Inimene ripub suguelundite küljes!!! Arendas analüütilise psühholoogia suuna. Teine õpilane oli Adler- keskendus võimutundmisele ja alaväärsuskompleksile. Biheiviorism (Thorndike, Skinner, Watson) Psühholoogia taandumine objektiivselt mõõdetava välise käitumise uurimisele vastavalt stiimuli reaktsiooni meetodile. Palju loomkatseid ning keskendumine õppimise seaduspärasuste väljaselgitamisele. Inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine on teadusliku psühholoogia lauseks. Liigutused, reaktsioonid R ja vastus ärritusele ehk stiimul S
thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904).