ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui stiimul võib esile kutsuda mingi käitumise ("mine too tass" ?
  • Mitut erinevat nähtust ?
  • MIDA JA KUIDAS ME TEAME ENESE JA TEISTE ISIKSUSTE KOHTA ?
  • Kuidas situatsioon ennustab käitumist ?
  • Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist ?
  • Mida tähendab metateooria ?
  • Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane ?
  • Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks ?
  • Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus ?
  • Millistele küsimustele saab teadus vastata ?
  • Missugune teooria on kontrollitav ?
  • Mille korral teooria osutub valeks ?
  • Kuidas tagada uuringutulemuste korratavus ?
  • Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine ?
  • Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega ?
  • Millised on küsimusele vastamise etapid ?
  • Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel ?
  • Kui küsimusele "kas teil on kella ?
  • Kuidas saab kontekst mõjutada küsimuste tähenduse mõistmist ?
  • Miks on vaja eristada hinnangu tuletamist (computing) selle meenutamisest (recalling) ?
  • Kuidas mõjutab vastusevariantide hulk ja sõnastus sobiva variandi valikut ?
  • Millisel juhul võiks oletada vastupidist ?
  • Kuidas kujutada tavaelus ette joonisel 1 kujutatud isikute erinevust ?
  • Milliste omaduste puhul on indiviidisisene variatiivsus keskmiselt kõige suurem ?
  • Kui tavapärane indiviidisisene hajuvus ?
  • Mida tähendab "käitumissignatuur" (behavioral signature) ?
  • Kui muidu (ja vist ?
  • Mis on isiksuseomadused ?
  • Mida autorid nimetavad enesereflektsiooni paradoksiks ?
  • Mis on selles paradoksaalset ?
  • Kumba vaadet autorid peavad efektiivsemaks ja miks ?
  • Miks on autori arvates vaja eristada tahtmist [wanting] meeldimisest [liking] ?
  • Kuidas seletab autor neurootilisuse ja muretsemise seost ?
  • Kuidas on autor ja kolleegid püüdnud mõõta teadvustamata kasulikkuse-ootusi ?
  • Millised on täidesaatvate funktsioonide (executive functions) kolm peamist liiki ?
  • Miks on eneseregulatsiooniks vaja töömälu ?
  • Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel pärssimisel (inhibitsioonil) ?
  • Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused ?
  • Kuidas saab käitumise muutusest harjumus ?
  • Millistel juhtudel võib sellest (autorite arvates) saada püsiv ja "tegelik" isiksusemuutus ?
  • Mille poolest need üksteisest erinevad ?
  • Kuidas muutub interindividuaalne stabiilsus (rank-order consistency) vanusega ?
  • Millised faktorid autorite arvates võivad isiksuse järjepidevust mõjutada ?
  • Millised on isiksuse normatiivsed vanuselised muutused ?
  • Millistel eluperioodidel toimuvad isiksuseomadustes kõige suuremad "normatiivsed muutused" ?
  • Mis on "psühholoogiline küpsus" ja kuidas see autorite meelest seletab normatiivseid muutusi ?
  • Mis on culture and personality (kultuur ja isiksus) koolkonna kadumise põhjuseks ?
  • Kes on üldse isik ?
  • Mis on isiksuseomadused ?
  • Mida uurib Füsiognoomia ?
  • Kui Juhanilt küsida, kas ta on sõbralik inimene, mida kasutades ta vastab ?
  • Mida tähendab "käitumissignatuur" (behavioral signature) mischeli teema ?
  • Mis valdkonna esindaja oli Allport ?
  • Millist isiksuseomadust suurest viisikust on kõige raskem olnud leksikaalselt... ma ei tea kas seletada vms.. ?
  • Millised on täidesaatvate funktsioonide (executive functions) kolm peamist liiki ?
  • Mischel - cognitive social learning theory ?
 
Säutsu twitteris
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA 
 
METATEOORIAD 07.09 
Gordon Allport - isiksuse psüh isa 
 
OMADUS-  
Temperament - bioloogiline osa isiksusest 
 
METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, 
selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid .  
Bioloogiline lähenemine​ ( reduktsionism )- Eysenck , Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad 
bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin . Teaduse eesmärk 
taandada keerulist lihtsamale. ​Isomorfsuse küsimus​- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? 
DNA-› neuroloogia -›biokeemia-›füsioloogia–›tingimine-›sots käitumine-›omadused 
Hübriidteooria 
Kognitiiv- käitumuslik teooria
​ (Mischel, Markus) 
Kahe protsessi teooria​- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja 
aeglane 
Elukäiguteooria​- eakohased sostiialsed ootused ja normid. Rollide ja staatuse sõltuvus vanusest
Ebatavalised üleminekud ja sündmused, nende mõju . Sai alguse Glen Elderi sotsioloogilisest elukäiguteooriast.  
5 faktori teooria 
Working self- juhib ja mõjutab käitumist 
 
TEMPERAMENT- isiksuse bioloogiline alus on keha, sealhulgas aju. Isiksuseom on u 50% päritavad (kaksikutel) kuid 
ainult max 12% on seletatav tavaliste SNP-dega- ehk kogu populatsiooni geneetlinie variatiivsus seletab ainult väga 
väikese osa isiksuseomadustest. Ülejäänud variatiivsused on geeni ja keskkonna kombinatsioonidest tulenevad 
Ekvifinaalsus​- sama käitumuslik fenotüüp võib kujuneda erineval bioloogilisel alusel- inimesed võivad olla 
sõbralikud/ekstravertsed erinevatel põhjustel. 
 
HARJUMUSED & TEADMISED- mõtlemine/käitumine suures osas automaatne mite kaasa sündinud. Aju ei ole 
optimeeritud verbaalse info säilitmiseks  
 
KULTUURIKESKKOND- sõnad käitumise reguleerijana: 

Assotsiatiivne tee- sõna kui stiimul võib esile kutsuda mingi käitumise (“mine too tass” ??) 

Sõna ratsionaalse arutelu osana  
ENESEREGULATSIOON - eeldab reeglipärast mõtlemist, efektiivne viis uutest kogemustest õppimiseks. Areneb 1) 
käitumise automaatseks muutumine 2) tekivad spets enesekontrolli oskused/teadmised, mis võimaldamad sama 
tulemust väiksema pingutusega 
 
METAREGULATSIOON- emots reg muutub automaatseks, mis vähendab kontrolli oma emotsioonide üle. Osa 
enesereg kulub muretsemisele.  
 
ISIKSUSEOMADUSED - püsivad ind erinevused. Inimese enda/sotsiaalselt olulised erinevused mõtlemises, 
käitumises, tunnetes. Ei jagune fund ja vähem fundamentaalseteks . neid seob käitumise konsistentsuse loogika ja 
sarnane kausaalne (nt biol) mehhanism  
 
II LOENG 14.09.17 
ISIKSUSE PSÜH. METODOLOOGIA  
 
Jingle-jangle jungle- üks termin võib tähendada mitut erinevat nähtust? 
Jingle fallacy- kuna x ja y kohta kasutatakse sama sõna siis x=y 
Jangle fallacy- x ja y on erinevad nähtusi, kuna nende kohta kasutatakse erinevaid sõnu 
 
Operatsionalism - nähtus on samastatav mõõtmistulemustega 
Konstrukt- järeldused, mis lähevad mõõtmistulemustest kaugemale (seletada), siis on vaja abstraktseid mõisted. 
Latentne , mitte otseselt vaadeldav tunnus. Teoreetiline, abstraktne mõiste, võtab kokku palju infot. 
Halvad- kui ei saada konstrukti mõistest aru ja seda kasutatakse 
Head- kui teadvustatakse, et nähtusel on mingi piirkond, mida ei osata seletada ja sellega alles tegeletakse 
 
Valiidsus
Konstruktivaliidsus - saame konstrukti alles siis iseloomustada, kui teame selle kõiki seaduspärasusi, milles 
see esineb. (nt ärevus) 
Kausaalne vaade- test on valiidne on olemas siis kui atribuut on olemas ja selle atribuudi varieerumine 
põhjustab selle muutust 
BORSBOOMI konstruktivaliidsuse kriitika- kausaalsus on ühendatav konstrukti valiidsusega. Kõike ei pea mõõtma 
enesekohaste testitega, vaid võib ka eksperimentaalselt. Valiidsus käib ikka testi kohta 
 
Psühhomeetrilised mudelid: 
Reflektiivne- latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks (nt g) 
Formatiivne- konstrueeritud skoor , mis on hea induktiivne kokkuvõte. Seal taga ei ole algpõhjust (nt sots-maj staatus, 
ei ava selle tausta) 
Võrgustiku mudel- põhjuslike seoste ahelad (Borsboom). Hea kui sümptomid tulenevad mitmetest algpõhjustest 
 
Uuringu tüübid 
eksperiment  
Pseudoeksperiment 
Läbilõikeuuring 
Longituuduuring  
“kultuuri-taseme” andmed 
tekstianalüüs jms 
 
infoallikad isiksuse kohta 

Igapäevane käitumine- loomulik käitumine, kogemuse väljavõtte meetod, video/ audio salv analüüs 

Reputatsioon- üldine arvamus, teadaolevad faktid 

Teiste hinnangud , muljed 

Enesekohased väited (et inimene oskab enda isiksust täpselt hinnata, infoväärtus, motivatsioon, kausalne 
mõju käitumisele, praktilisus , enese-esitlus, sotsiaalne soovitavus) 

Kujutlusvõime  

  

  
Kognitiivseed protsessid ja isiksus- tähelepanu kõrvale juhtimine, kättesaadavus, semantiline praiming , implitsiitsed 
enesekohased hoiakud, eksekutiivne ekontroll (enesereg võime, töömälu) 
Kogemuse väljavõtte meetod- situatsioonispetsif käitumist, vähem retrospektiivne kui teised. Pihuarvutiga nt, 
veebipõhised platvormid/paberist päevikut 
Enese ja tuttavate hinnangute kooskõla- näitab konsensust ütluste vahel. Korrelatsioonid enda ja tuttavate 
hinnangute vahel.  
Tutvuse pikkus ja konsensus - isiksusehinnangute konsensus paraneb tutvuse pikkusega 
Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega 
 
 
ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA 
Ülalt alla infotöötlus- tahtlik , psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse 
mudeleid , ideid ja ootusi 
Alt üles- tahtmatu , automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine  
 
Bioloogia -› käitumine ( bottom -up) 
Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid , neuropeptiidid 
 
DNA-› valgud -› kude-› kogemused 
 
SUUR VIISIK (top down) 
- neurootilisus - soodumus kogeda neg emtosioone (seos psühhopatoloogiaga) 
- ekstravertsus 
- avatus kogemusele 
- sotsiaalsus  
- meelekindlus 
stabiilsus e alfa-metaomadus= neurootilisus(pööratud)+ sots+meelekindlus 
plastilisus e beeta-metaomadus= ekstravertsus+ avatus/ intellekt  
- alfa ja beeta omadused on pärilikud 
- stabiilsus seotud serotoniini 
- plastilisus dopamiiniga 
Eysenck 
- isiksuse 3 dimensiooni : ekstravertsus- introvertsus , neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus ja psühhotism 
- ekstra/introvertsusega seotus retikulaatse aktivatsioonisüsteemiga (ARAS) 
- introvertidel ARASe tundlikkus, aktivatsioon tugevam 
- isiksuse saab ära seletada klasikalise tingimisega 
- kõrge neur inimestel suurem limbilise süsteemi aktiivsus 
Gray 
- arendab eysencki teooriat edasi 
- reg keskkonnast tulenevatele pos ja neg stiimulitele, st reward ja punishment, eneseregulatsioon 
- Lähenev VS vältiv käitumine 
BIS- käitumusliku inhibitsiooni süst: vältimine, ebameeldivate sündm vältimine, neg emots, serotoniin ja 
noradrenaliin  
BAS- käitumusliku aktivatsiooni süst: lähenemine, eesmärkide saavutamine, pos emots, impulsiisvsus, 
ekstraverts. Dopamiin 
- ekstraverts on paremaks soorituseks vaja rohkem stimulatsiooni. Aktiivsus ja tähelepanu häire korral aitavad 
stimulandid , kuna aitavad väheaktiivseid neurotransmitterite süsteeme aktiviseerida 
Võitle- ja –põgene reaktsioon – emots käitumine on seletatav 3 neuroloogilise süsteemiga BIS, BAS ja Fight  
or flight system 
 
Kalat 
- emotsioonide asukoht: limbiline süsteem, enim uuritud amügdalat 
Jaak Panksepp  
- afektiivne neuroteadus  
- rotikõdistamine (loomade emotsioonid
- teadvus on evoluts käigus ehitatud emotsionaalsele baasile 
- imetajatel on sarnane baas 
- uusaju koore eemaldamine jätab baasilised afektid alles 
positiivsed afektid- mugavustsoon toetab ellujäämist 
negatiivsed- ebamugavustsoon, ellujäämine võib olla raskendatud 
- BIG 7 (7 afektiivset närviringet) seeking/otsimine, rage /raev, fear , lust, care, panic/grief, play 
 
Baastasandi emotsiooniringed:  
- tekitavad instiktiivseid käitumismustreid 
- aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt 
- aktivatsioon psüib (mõnda aega) ka siis kui olukord järsku muutub 
- vahendavad sensoorsete sisendite ajju jõudmist 
- kontrollivad õppimist 
 
IMPULSIIVSUS  
- raskused impulsside, himude, emots kontrollimisel 
- enesekontrolli prob: alko, söök jne 
- korrelatsioonis ekstravertsusega 
- impulsiivsus seotud otsmiku osaga 
- amügdala seotud sellega, et kuidas me hakkame asju tõlgendama 
Adaptiivne impulsiivsus- elamustejanu, kiire otsustamisstiil 
Mitteadaptiivne- pidurdamatus, mõtlematus. Korrelatsioonis madalama intelligentsusega? 
Marvin Zuckermann- sensation seeking scale , elamustejanu.  
 
OKSÜTOTSIIN 
- sotsiaalsus, lust&care, neurootilisus, fear&sad 
- ärevusvastane hormoon  
- oksütotsiin eritub imetamisel  
- oksütotsiin rahustab amügdalat ja kire olemasolul ei pärsi seksi ärevuse tõttu 
- foobiate bottom up ravi 
 
Neurootilisus- serotoniinisüst ja stressitundlikkus, neg emotsionaalsus 
 
MIDA JA KUIDAS ME TEAME ENESE JA TEISTE ISIKSUSTE KOHTA? 
 
Küsimuse mõistmine-  
Konteksti mõju- teised küsimused, mis on eelnenud , omavad samuti mõju  
 
LOENG 12.10 
“hea”- kõige üldsiem iseloomustus, mida enda kohta anti 
 
TAKSONOOMIATE 3 liiki: 
Empiiriline - enese/tuttavate kirjeldused (nt suur viisik) 
Kontseptuaalne- tavainimesed/eksperdidi klassifitseerivad omadusi oma teadmistest lähtudes 
Kausaalne- klassifikatsioon lähtud omaduste põhjustest, taandatakse bioloogiale või sotsiaalsete suhete vormidele 
 
Zuckermann- isiksuse baasomaduse kriteeriumid 

usalsuväärne tuvastamine erinevates valimites 

päritavus 

samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel 
– 
Isiksuseomaduste hirearhia- üldiselt spetsiifilisema poole.  
 
Leksikaalne lähenemine- olulisi isiksuseomadusi hakatakse kirjeldama keeles sõnadega. Arvati et peaks olema 
igapäevakasutusest erinevad sõnad isiksuseomaduste kirjeldamiseks, et vältida segiajamist. 
Leksikaalne struktuur- 1. Hinnang 2 dünamism 3. Ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus 
 
Meil ei ole kindlat fakti, kui palju on isiksuse faktoreid 
 
H.J Eysenck PEN-mudel 
- psühhotism 
- ekstravertsus 
- neurootilisus 
 
Marvin Zuckermann 
- relativistlik idee 
 
 
Kuuefaktoriline mudel HEXACO 
- kirjelduslik 
 
ISIKSUSETÜÜPIDE IDEE 
- paigutame isiksused gruppidesse 
- paindlik(kõik head omadused), ülekontrollija(kõrge meelekindlus, madal ekstravertsus), alakontrollija(madal 
meelekindlus) 
 
VÄÄRTUSTE LEKSIKAALNE LÄHENEMINE 
 
POS PSÜHHOLOOGIA- voorused ja tugevused. 
 
CARL GUSTAV JUNG 
 
NEUROOTILISUS- kas vihastamine kuulub ka siia alla?- kõige suurem arutelu 
- mõne jaoks tähendab ärevust/murtesemist. Kas impulsiivsus käib ka siia alla? 
 
IMPULSIIVSUS- ettemõtlematus/ettemõtlemine, planeerimata/-, Püsivus/-,  
Funktsionaalne impulsiivsus- hea. Teha kiiresti neid otsuseid, mille üle ei ole mõtet pikemalt kaaluda 
Düsfunktsionaalne imp- halb 
 
ISIKSUSE KLASSIFIKATSIOON 

Suur viisik- kas on lihtsalt klassifikatsioon v on sellel sügavam taust.  

Kas lahkuse ja sõbralikkuse vahel on sõnade semantiline sarnasus või need käitumisaktid on osaliselt 
kattuvad 
SITUATSIOON 

Situatsiooni ja isiksuse mõistet ei saa lahutada 

Isiksuse ja situatsiooni vastandamine- ... 

Mingi osa käitumisest reageerib pool automaatselt situatsioonile ,  
Taksonoomia- kohustus, intellekt, vastumeelsus, paaritumine 

Kuidas situatsioon ennustab käitumist? 

Isiksusest lähtuv klassifikatsioon-  

situatsioonid jagunevad suunavaks ekstravertsusele/introvertsusele  

situatsioonid suunavad väärtustele 

Situatsioonid ja rollid- mida ma teatud situatsioonis teen 
KV: DIAMONDS klassifikatsioon on viimase aja edasiminek , seletab sots käitumist? 

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD  
LOENG: 
Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon- dünaamiline psühhofüüsiline süsteem, mis determineerib inimest ja tema 
reageerimist keskkonnale. Omadus on neuropsüühiline süsteem, algatab kohanemis ning väljenduslikku käitumist 
Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist
Karakter- iseloomu hinnang 
temperament- emotsionaalne natuur, vastusekiirus, tuju intensiivsus. Pärumuslik 
nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. 
 
Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe 
uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) – Metateooria on viis isiksusest mõtlemiseks, ldiste postulaatide 
kogum, pole empiiriliselt kontrollitav. 
NT: 
BIOLOOGILINE REDUKTSIONISM (Eysenck)- Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. ​Mitte-äärmusliku reduktsionismi 
näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; 
Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus). DNA-› neuroloogia, biokeemia, füsioloogia, tingimine, 
sots käit, omadused 
Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? 
Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus?  
HÜBRIIDTEOORIADViie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste 
vahel. McCrae ja Costa “viie faktori teooria”. Baastendents ja kohanemuste eristamine- kultuuri mõju puudumine 
baastendentsidele. 
KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK mudel- Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja 
biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Isiksusepsühholoogia ajalooline 
eripära on sõprus kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise vahel. Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, 
tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui vahendavad muutujad stiimuli ja reaktsiooni vahel. Rangelt võttes ei väida 
see mudel suurt midagi peale komponentide olemasolu (viimane on raskesti vaidlustatav)  
Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui isiksuse 
komponendid.  
KAHE PROTSESSI TEOORIAD- (dual process theories): kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 
Mischeli “hot/cool” mudel impulsiivsuse kohta Wegneri irooniliste protsesside teooria 
IAT roll spontaanse käitumise ennustamisel Depressiooni või agressiivse rumineerimise seletamine 
Daniel Kahnemani skeem intuitiivse ("Süsteem 1") ja arutleva ("Süsteem 2") otsustussüsteemi kohta.  
Süsteem 1 Intuitsioon- kiire, autom, ei nõua kpingutust, õpib aeglaselt, tajumused, vahetu stimulatsioon  
Süsteem 2 Arutlev- aeglane, kontorllitav, nõuab pingutust, mõistelised esitused 
 
Kahe-protsessi-teooriate näiteid isiksusepsühholoogiast: Wegneri irooniliste protsesside teooria; mudelid 
depressiivse ja viha rumineerimise ("mäletsemise") kohta.  
ELUKÄIGU TEOORIAD- Elukäiguteooriad kui " sotsioloogiline reduktsionism" ja nende tänapäevane segunemine 
bioloogilise paradigmaga (Avshalom Caspi). Sotsiaalsed ootused ja normid; rollide ja staatuse sõltuvus vanusest; 
elusündmuste ajastatus (sh varane/"õigeaegne"/ hiline ajastamine); elusündmuste sotsiaalne ja ajalooline kontekst. 
Põhiteemad- rollide ja staatuse sõltuvus vanusest, rollide kestus, üleminekud 
Nimesid , mida tasuks teada(enamikust neist tuleb ka hiljem juttu ): 
Gordon Allport ("isiksusepsühholoogia isa"); 
Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); 
Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); 
Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); 
Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); 
Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini)  
- aju ei ole optimeeritud verb info säilitamiseks, selleks kasutame kultuurilisi vahendeid (käitumisnormid, 
vanasõnad...) 
- Sõna kui käitumise reguleerija: a) assotsiatiivne tee- sõna kutsub esile reaktsiooni b) sõna ratsionaalse arutelu 
osana 
- Eneseregulatsioon nõuab reeglipärast mõtlemist ehk Kahnemani “süsteem 2”. Paremad täidesaatvad funkt 
(tähelepanu jne) eeldused paremaks enese kontr 
Metaregulatsioon- osa enesereg kulub kulub nt muretsemisele oma muretsemise pärast- mõttetu. Emots reg võib 
muutuda automaatseks ehk vallandab süsteem1 
Isiksuseomadused- kausaalne heterogeensus , impl ja eksplit. Isiksusom indikaatoreid seob semantiline sarnasus. 
Konsistentsus ja sarnane kausaalsus 
2. ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA METODOLOOGIA  
Kirjandus  
K: Hofstee, W. K. B. (2002). The questionnaire construction of personality: Pragmatics of personality assessment . In 
H. I . Braun , D. N. Jackson, & D. E. Wiley (Eds., pp. 19-35), The Role Of Constructs in Pyschological and Educational 
Measurement. New York : Lawrence Erlbaum.  
S: Schnabel, K. & Asendorpf, J. B. (2010). The self- concept : New insights from implicit measurement procedures. In 
B. Gawronski & B. K. Payne (Eds.), Handbook of implicit social cognition (pp. 408-425). New York: Guilford Press.  
Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal:  
Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? 
Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? 
Mida tähendab “ülespuhutud-spetsiifiline” (bloated- specific
Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt “madal ekstravertsus” on defineeritud kui “alumine 
15%”)?  
Märksõnad loengust:  
Millistele küsimustele saab teadus vastata? ​(Missugune peab olema küsimus, et teadus saaks sellele vastata?)  
Jingle-jangle fallacy ​(Truman Lee Kelley), sõnade ja mõistete segiajamine. (Nt impulsiivsus, millel on psühholoogias 
palju erinevaid tähendusi, kuid sageli mõeldakse, et neil kõigil tähendustel peab ikkagi midagi ühist olema.) 
“self- consciousness ” võib tähendada erinevaid asju 
Operatsionalism. Operatsionaalne definitsioon - defineerimine mõõtmiseks vajalike " operatsioonide " (tegevuste) 
kaudu.  
"Konstrukti" erinevad tähendused: ​latentne (ainult kaudselt mõõdetav) tunnus; hüpoteetiline entiteet ; teoreetiline 
üldistus; mistahes abstraktne mõiste; mõiste või omadus; "provisionaalne" mõiste, mille tähendus ei ole veel päris 
selge, kuid mida täpsustatakse uurimise käigus (cf Slaney & Racine, 2011). Viimane on konstrukti algne tähendus - 
Cronbach ja Meehl (1955) kirjutavad: “Mis ärevus on,” saame alles siis öelda, kui me teame kõiki seaduspärasusi, 
milles ärevus esineb; niikaua kui me neid seaduspärasusi alles uurime,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #1 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #2 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #3 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #4 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #5 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #6 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #7 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #8 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #9 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #10 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #11 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #12 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #13 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #14 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #15 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #16 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #17 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #18 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #19 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #20 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #21 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #22 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #23 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #24 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #25 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #26 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #27 ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KLEMM1711 Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

178
docx
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
148
docx
NEUROPSÜHHOLOOGIA
83
doc
Õiguse sotsioloogia
88
doc
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
56
doc
Sotsiaalpsühholoogia
32
doc
õiguspsühholoogia
107
docx
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !