Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

IP aadressid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
IP aadressid #1 IP aadressid #2 IP aadressid #3 IP aadressid #4 IP aadressid #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Koolimaterjal Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Domeenid ja ip aadressid

Domeenid ja IPaadressid Domeen (inglise keeles ,,domain" või ka ,,domain name") on www aadress. Täpsemalt on domeen tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile ülemaailmses arvutivõrgus Kui võrrelda internetti failistruktuuriga, siis domeenid on nagu selle kaustad ja arvuti failid. Ka domeenid võivad jaguneda alamdomeenideks. Failistruktuuriga sarnaselt kehtivad domeenistruktuuris järgmised reeglid: igal domeenil on oma nimi, igal arvutil on oma nimi, aruvuti nimed ei saa ühes domeenis korduda. Domeeni nimi kirjutatakse: arvuti nimi, kõige madalama astme domeeni nimi, mille alla see arvuti kuulub, edasi järgmise taseme domeeni nimi ja nii kuni kõrgeima taseme domeenini. Kõrgeima taseme domeeni nimeks on tavaliselt riigi nimed (näiteks ee ­ Eesti, lv ­ Läti, fi ­ Soome). Peale selle on veel mõned spetsiaalsed nimed (näiteks edu ­ õppeasutus, com ­ kommertsorganisatsioon

Algoritmid ja andmestruktuurid
thumbnail
31
ppt

Võrkude seadmed

Suurendada võrgu maksimaalset arvutite arvu. Ülekoormatud võrkude tükeldamine. Ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid. Ühendada eri tüüpi võrke (Etherneti ja Token Ringi). Silla ülesanded 2 Sild koostab marsruutimise tabelit ja selle alusel hakkab toimuma andmete edastus. Silla marsruutimise tabel on tühi tema töö alustamisel ja see täieneb vastavalt andmete saatmisele. Tabeli koostamisel pannakse kirja nii päringu saatja kui ka vastuse saatja aadressid. Silla ülesanded 3 Sillad on arukamad kui järgurid. Silda kasutades on põrkeolukordade tekkimise võimalus väiksem. Sildade abil saab kokku ühendada ka kahte üksteisest eemal olevat võrku. Switch Switch on silla üks liike. Täidab samu ülesandeid kui hub. Switch saadab vastused ainult sellesse porti kuhu nad peavad minema. Switchi ei ole nii lihtne pealt kuulata kui hubi. Switch on tihti tarkvaraliselt juhitav. Switch 2

Arvutivõrgud
thumbnail
22
doc

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) ­ Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) ­ usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) ­ loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse)

Arvutiõpetus
thumbnail
35
doc

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. 8)Adresseerimine ja marsruutimine ­ kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise. 9)Andmete taastamine ­ andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. 10)Sõnumite formaatimine ­ selleks, et otspunktid saaksid üksteisest aru on vaja ära määrata ,,keel" ehk sõnumite formaat. 11)Turvalisus ­ on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et tema andmed saaks kätte just see, kellele ta need saadab, mitte keegi teine. 12)Võrgu juhtimine ­ on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei jookse iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil

Arvutivõrgud
thumbnail
25
docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. ,,handshaking" valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle. Toimub ka ummistuste kontroll: kui võrk on ummistunud, siis saatja võtab ,,hoogu maha". Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet

Arvutivõrgud
thumbnail
41
pdf

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad. (nt tuleb digitaalsignaal enne "traati" saatmist analoogsignaaliks muuta) 4)Sünkroniseerimine ­ saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. 5)Andmevahetuse juhtmine ­ mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid 1 korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma. Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6)Vigade avastamine ja parandamine ­ siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. 7)Voo kontroll ­ seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid

Arvutivõrgud
thumbnail
28
docx

Arvutivõrgud eksamiks

Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas ­ saatja - keskkond- vastuvõtja ­ sihtkoht ..ehk.. arvuti ­ modem ­ kaabel ­modem ­ arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab

Arvutivõrgud
thumbnail
2
doc

Arvutivõrgud eksamiks

1.Üldine kommunikatsiooni mudel 12.Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X)eeld. RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse timeoudile ka "igaks Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg

Arvutivõrgud



Lisainfo

Arvutivõrgukude teema

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun