.................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................9 Sissejuhatus Referaadis kirjeldan, kes/mis on võõrliigid ja kuidas satuvad võõrliigid uutesse elukeskkondadesse; millised võõrliigid ohustavad elukeskkonda maismaal ja vees; milline on võõrliikide mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elurikkusele ning kuidas seda mõju vähendada. Toon esile Eestis enim levinud võõrliigid ning kirjeldan, kuidas nende asurkondi kontrolli all hoida ja võimalikult vähendada mõju kohalikule elukeskkonnale eesmärgiga säilitada tavapärane elurikkus. 2 Võõrliigid Eestis loetakse kokkuleppeliselt võõrliikideks sellised inimese poolt tahtlikult või tahtmatult
Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt.
Võõrliikide sissetoomine Külliki Tolmusk ja Car ina Claudia Paas BIOINVASIOON · Sai alguse 15. sajandil suurtemate maadeavastajate uurimisretkedega(kitsed, kassid) · 40% liikide väljasuremistest viimase 400 a. jooksul tuleneb võõrliikidest Võõrliikide sissetoomise põhjused: · jahiloomadeks · juhuslikult laevadega, nagu rändrott · laevade küljes nagu rändkarp · viljaseemnetega koos umbrohud VÕÕRLIIKIDE KAHJUD KOHALIKELE LIIKIDELE · hävitavad neid · muudavad toiduahelaid · võivad olla neile mürgised · toovad kaasa parasiite · ristuvad lähedaste liikidega, kuid ei anna järglasi, kes oleksid
...........................................................................5 Kalatrepp............................................................................................................................6 Sinised koridorid................................................................................................................8 Lennukoridorid...................................................................................................................9 Transpordi mõju...............................................................................................................10 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................12 SISSEJUHATUS Inimene on peamine põhjus, miks paljud loomaliigid on tänapäeval kadumas või kadunud,
Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks. Võõrliigid võivad naturaliseerida, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Võõrliike, mis naturaliseerivad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk. Võõrliigid Eestis Eestis on enne 19. sajandit sissetoodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab taimede osas Eestis kasvavate võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt. Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink ja punahirv, taimedest kanada kuldvits ja galeega. Loomad Mink on peamiselt levinud Põhja-Ameerikas. Ta on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug.
VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE Indrek Tõkke 12. klass Bioinvasioon ehk võõrliikide sissetoomine On nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandil Protsess 1. Introdutseerimine ehk sissetoomine. Liik satub inimese kaasabil uude regiooni, enamasti juhuslikult, kuid mõnikord ka tahtlikult. 2. Naturaliseerumine on etapp, kus liik hakkab moodustama püsivaid populatsioone. 3. Kohastumine on organismi sobitumine uute keskkonnatingimustega. 4
Põllumajanduse mõju keskkonnale Põllumajanduse mõju maastikele · Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. · Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. · Selle tagajärjel väheneb bioloogiline mitmekesisus katastroofiliselt ning kohalikul tasandil halvenevad ökoloogilised tingimused. · Looduslik taimestik säilib vaid majanduslikult vähe kasulikel aladel, nagu järsud mäenõlvakud või viljatu pinnasega alad. · Säärane selektiivne säilivate elukohtade valik suurendab negatiivset mõju veelgi. Intensiivsem põllumajandustootmine toob väetiste ja pestitsiididekaasa kasutamise kasvu, märgalade ja niiskete alade kuivendamise,
~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selletagajärgede leevendamiseks: 0 1.liikide väljasuremise peatamiseks, 1 2.liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, 2 3.ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks 3 4.taastamine(Wilson1992) 8Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust Looduskaitse eetilised alused (Soule 1985):
Kõik kommentaarid