INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Võõrliigid maismaal ja meres

.................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................9 Sissejuhatus Referaadis kirjeldan, kes/mis on võõrliigid ja kuidas satuvad võõrliigid uutesse elukeskkondadesse; millised võõrliigid ohustavad elukeskkonda maismaal ja vees; milline on võõrliikide mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elurikkusele ning kuidas seda mõju vähendada. Toon esile Eestis enim levinud võõrliigid ning kirjeldan, kuidas nende asurkondi kontrolli all hoida ja võimalikult vähendada mõju kohalikule elukeskkonnale eesmärgiga säilitada tavapärane elurikkus. 2 Võõrliigid Eestis loetakse kokkuleppeliselt võõrliikideks sellised inimese poolt tahtlikult või tahtmatult

Loodus

13

doc

Looduskaitsebioloogia

~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selletagajärgede leevendamiseks: 0 1.liikide väljasuremise peatamiseks, 1 2.liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, 2 3.ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks 3 4.taastamine(Wilson1992) 8Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust Looduskaitse eetilised alused (Soule 1985):

Looduskaitsebioloogia

26

pdf

Eesti looduskaitse

Hoiuala elupaikade kaitse - kaitse-eeskirja ei koostata. Olulisemad tööd määrab kaitsekorralduskava. Kaitset korraldades hinnatakse tegevuste mõju kaitstavale loodusväärtusele Kaitsealused liigid, liikide, isendite, - liikide kaitset korraldatakse riiklike kivistised ja mineraalid eksemplaride ja tegevuskavade alusel leiukohtade kaitse

Keskkonna ja loodusõpetus

13

doc

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kokku kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni väljatöötamine ja see rahvusvaheline lepe võeti vastu 17. juunil 1994.a. Pariisis. Mis on bioloogiline mitmekesisuse ja miks on vaja seda kaitsta ? Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast eluslooduse liigilist mitmekesisust kõikidel selle tasanditel ­ geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur ja seda jaotatakse kolme põhiossa: geneetiline mitmekesisus ehk erinevate pärilikkuse kandjate paljusus; liigiline mitmekesisus ehk teatud piirkonnas elutsevate liikide mitmekesisus ehk liigirikkus; ökosüsteemide (elukoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus (joonis 1).

Loodus- ja keskkonnakaitse

19

docx

Keskkonnakaitse üldkursus 2017

Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus

Keskkonnakaitse

12

pdf

Looduskaitse aluste eksam 2019

sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused); Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi nihkumine varasemaks ● loodusressursside ületarbimine ​– rahvastiku kasv ja efektiivsemad vahendid ressursside kättesaamiseks; kontrollimehhanismid on nõrgad või puuduvad paljudes piirkondades; jahiloomad, kauplemine, kalavarud; CITES ● võõrliikide invasioon ​– üks elurikkust ohustavamaid tegureid; invasiivne võõrliik – liik, mis on inimtegevuse tagajärjel sattunud elama väljaspoole oma looduslikku leviala ning on seal edukalt levima ja kohalikke liike välja tõrjuma hakanud; aiandus, põllumajandus, akvakultuur, juhuslik transport, biotõrje; arvukust piiravate looduslike vaenlaste ja haiguste puudumine uues elukeskkonnas

Looduskaitse alused ja korraldus eestis

9

docx

bioloogia kontrolltöö ökoloogia

❏ molekul ❏ rakk, kude, elund, elundkond/ökofüsioloogia ❏ organism/autökoloogia ❏ populatsioon- ühte liiki organismide kogum teatud maa-alal/demökoloogia ❏ ökosüsteem- eluskooslus (biotsönoos) koos eluta loodusega (biotoop/ökotoop)/ sünökoloogia ❏ bioom- ühe taimkattevööndi elustik (tundra, taiga jne) ❏ biosfäär- kogu maa elustik/globaalökoloogia Abiootilised tegurid- päikesevalgus, temperatuur, sademed Antropogeensed tegurid- inimtekkeline mõju, inimmõju Biootilised tegurid- tegurid (mõjurid), mis tulenevad liikide omavahel kooseksisteerimisest 2. Ökoloogiline amplituud, selle graafiline kujutamine (optimum, optimaalne piirkond, alumine ja ülemine taluvuslävi). ÖKOLOOGILINE AMPLITUUD- liigi taluvuspiiride vahekaugus mingi teguri suhtes. ● Laia amplituudiga- eurütoopsed liigid- nt haug ● Kitsa amplituudiga- stenotoopsed liigid- nt käbilind

ökoloogia

32

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

avalikkus- rahvas, üldsus, laiemad hulled avalikkuse kaasamine- avalikkust teavitatakse muutustest/tegevustest ja soovitatakse teada nende arvamust jõutamine- tegutsemisvõime edendamine KeA- keskkonnaamet ökosüsteemiteenus- toit, hapnikutootmine, puit ehitusmaterjalina, looduses jooksmine keskkonnaseire- jälgimine, vaadeltakse keskkonna aspekte teatud aastate jooksul kodifitseerimine- õigusnormide süstematiseerimine keskkonnahäiring- mis tahes inimtekkeline negatiivne mõju keskkonnale keskkonnaoht- olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus keskkonnarisk- vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus  Keskkonnakaitse institutsioonid: Keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid.  Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad: Riigikogu; Vabariigi Valitsus; Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium on välja kasvanud 1935. aastal

Keskkonnakaitse

Meedia

Kommentaarid (0)